Eelmisel suvel pildistasin aastate jooksul kogutud vormikuubesid ja sineleid. Postitan mõned siia, lisan juurde ka nii palju informatsiooni kui iga riideeseme kohta teada on.

Alustuseks minu kõige esimene vormikuub, õnnestus see leida ca. 14 aastat tagasi Rapla lähedalt Raikülast. Leidmishetkel embleeme peal ei olnud, kõik said ise lisatud.

Soomepoisile (JR200 allohvitser) kuulunud Soome armee suvepluus.

Wehrmacht'i allohvitseri vormikuub, leitud umbes 12-13 aastat tagasi Kernu vallast Laitse küla lähedalt.
Oli sügiskoristuse käigus pööningult alla toodud ja visatud küüni saepukile koos Polizei sineli, Punaarmee sineli ja Läti vormikuuega - kõik kaltsud ootasid lõkkese viskamist, mis oli kavandatud järgmisele nädalale. Nii, et see kuub ja ülejäänud riided õnnestus päästa tulesurmast viimasel minutil.

Kotkas, kraenurgad ja hõbedane allohvitseri kraepael on õmmeldud sõja ajal - 2. klassi Raudristi lint, käisekilp ja ajutiselt peale pandud reamehe pagunid ning autasud on lisatud minu poolt. Vormikuub kuulus üsna kindlasti eestlasele, sest vasaku rinnatasku kohal on olnud kaks lindilõiget (ära rebitud), millest üks oli roheline Idaaala rahvastele mõeldud Vaprusmedali lint. Kui ma õigesti mäletan siis oli üks punane lindijupp ka vasakpoolse hõlma sees, mis tähendab et lint oli õmmeldud teise nööpauku - võimatu öelda, kas lint kuulus 2. klassi Raudristile või Talvelahingud Idas medalile.
Natuke on kuue varrukaid ja alumist parempoolset taskut hiired närinud aga üldiselt on kuub täitsa heas säilivuses.

Punaarmee 1935. aasta lõikega vormipluus (valmistatud 1940. aastal), leitud paar aastat tagasi Padise vallast.
Krael olnud embleemid ja nooremseersandi kolmnurgad on maha võetud, jäljed näha.

Aastat kümme tagasi Harjumaalt Nissi vallast Nurme külast leitud SS sinel (valmistatud 1944. aastal).
Sineli omanik oli Albert Aavik, kes õe jutu järgi oli olnud Pitkapoiss - väeosa, kus ta teenis enne Kampfgruppe Pitka aega ei ole teada.
Õde säilitas naftaliiniga pakitud sinelit puhtaks pestud lihaastjas, kus ta selle iga suvi mõneks päevaks tuulduma võttis ning siis uuesti naftaliiniga tagasi pakkis. Seetõttu on säilivus täiesti ideaalne, leidmishetkel paguneid peal ei olnud ja maha harutatud varrukakotkast olid alles ainult niidid - pildil näha olevad embleemid lisasin ise.

Äkki on kellelgi informatsiooni Nissi vallas, Nurme külas elanud Albert Aaviku kohta?

Muudkui aga leiame, krt, ilus kraaam!!

Ennesõjaaegne Punalaevastiku madruse pluus, leitud mõned aastad tagasi Vihterpalu lähedalt.

Mida järgmiseks? Sa pane vähe pikem tekst leidmiseloo kohta kah manu, lisab lugemist huvitavat kah!

Nimed ja täpsed aadressid palun!

Natuke pikema taustalooga on see, foorumis juba mitmes teemas varem näidatud kindralmajor Martin-Volmer Jervani 1936. aasta vormikuub.
Viimase 15. aasta jooksul on see vormikuub kaks korda tulesurmast päästetud. Esimest korda tahtis selle ära põletada kindralmajori tütar, kes kolis tühjaks oma Roosikrantsi tänaval asuvat korterit. Vormikuub koos pükstega oli ennesõjaaegses Luterma vineerkohvris ja oleks kogu täiega tulle läinud kui üks kolimisele abiks tulnud meestest ei oleks seda endale küsinud. Toimetas siis selle kohvritäie Sauele ja paigutas oma maja pööningule, kuhu see jäi seisma ca. kümneks aastaks. Kui see umbes 3 aastat tagasi peremehe poolt taasavastati siis taheti jälle tulle visata aga õnneks sekkus perepoeg, kes käis välja idee see vormikomplekt osta.ee oksjonile panna - "ehk mõni tahab karnevali jaoks" olid tema sõnad.

Kindralmajor M. Jervan oli VR I/2 kavaler aga pildil olev autasu ei ole tema oma, lisasin sinna pildistamise ajaks.
Kõik embleemid on peale õmmeldud enne sõda ja üleüldine vormikuue konditsioon on väga hea.

Vabadussõja ajal siia sattunud Esimese maailmasõja aegne USA sinel, leitud Saaremaalt.

Rihmasüsteem on ülim!

ivalO kirjutas:Rihmasüsteem on ülim!

+1

Asi vääriks suisa eraldi käsitlemist varustuse alateemas ...

Kogu see rihmapundar on mõned aastad tagasi foorumist isegi läbi jooksnud.
Vöörihm on 1914. aasta Inglise päritolu ja selliseid oli hulgaliselt kasutusel Vabadussõjas ning ülejäänud rihmad on 1915. aastal Venemaal valmistatud suurtükiväe ranitsa küljes.
Nii vöörihm kui ranits kuulusid ühele Padise valla mehele, kes võttis osa nii Esimesest maailmasõjast kui ka Eesti Vabadussõjast.

Mnjaa, kenad!
Ikka muidugi müstiliselt lollakad mõned olla saavad et asju tulle loobitakse ja vanarauda lihtsalt viiakse või jõkke uputatakse Krt veel kuidagi ehk aru saan kui kola lihtsalt nõnda palju et ei ole puhtfüüsiliselt võimalik enam mahutada v mõne esemega midagi isiklikku ebameeldivat seotud et mõni ese hävitada, aga muul juhul. Piiritu lollus.