Harald Riipalu "Kui võideldi kodupinna eest" lk. 125: "Juba 27. juuli ennelõunal ilmus vastane jalaväeosadega Sinimägede ette, püüdes selgitada nõrka kohta meie uues kaitses. Uus kaitsejoon mehitati Vaivarast kuni mereni peamiselt välismaiste üksustega. Vaivara kalmistu ees asus aga Tallinnas kiiruga formeeritud "alarmkomando", moodustatud osalt tagavararügemendist ja osalt tabatud väejooksikuist ning kõrvalehoidjaist.
Rindejoone õgvendamise plaanide ajal mõni päev tagasi oli see komando toodud Sinimägede veerule kaevikuid kaevama. Kaevikud Sinimägedes olid valmis ja moondatud. Komando ise aga sattus 27. juuli hommikul ootamatult rindele. Kohtasin ühte ohvitseri, kes tagavararügemendist uude üksusesse saadetud: "Ma ei usu, et me ühtegi lahingut vastu peame. Relvastus on segu kõigest võimalikust ja suur osa mehi õpivad alles siin püssi käsitsemist.". Ma pole kuulnud üheltki kompetentselt isikult selle üksuse rinde esijoonele toomise põhjendust. Kui see oli mõeldud karistuseks neile meestele, oli see suurim viga, mida võidi teha.
Õhtupoolikul oli vastane juba uuesti rünnakul tankidest toetatuna. "Alarmkomando" lõi oma esimese ja viimase lahingu ning pataljon "Narva" ja Eesti diviisi õhukaitsegrupp võtsid üle selle positsioonid.".

Wilhelm Tieke "Truudude tragöödia" lk. 92: "Vahepeal käib täie hooga töö Tannenbergi liini väljaehitamisel. Pioneerid, 103. SS trahvikompanii (karistuskompanii) ja mereväeüksused teevad viimaseid viimistlustöid.".

Mart Laar "Sinimäed 1944" lk. 251: "Tallinn-Narva maanteel äärde paigutati Tallinnas kiiruga formeeritud kompanii, kuhu kuulus nii merejalaväelasi, Eesti diviisi tagavararügemendi mehi kui ka tabatud väejooksikuid ja kõrvalehoidjaid. Algselt oli see kireva koosseisuga kompanii toodud Tannenbergi liinile kaevikuid kaevama, nüüd tuli tal aga peaaegu ilma relvadeta lahingusse minna. Sellele kaptenleitnant Dittscheri juhitud, ametlikud Marine-Ersatz-Abteilung Ostland nime kandvale üksusele on erinevates allikates antud erinev hinnang. Mõnes neist peetakse merejalaväelaste võitlusvõimet madalaks, teistes tõstetakse seda tunnustavalt esile.".

Sergei Soldatov "Sinimägede taustal" lk 57: "Mõnisada meetrit enne Lastekodumäge oli kaevikutes üks kompaniisuurune saksa mereväelaste üksus.".

L. Saare ülekuulamisprotokoll: "11.07.1944 trahvikompanii koosseisus meid vennaga saadeti Kehra laagrist Narva rindele, kus ma olin kuni 30.07.1944. Kogu see aeg meie üksus asus Vaivara mägede piirkonnas kaitseliinide rajamisel. Ehitustööd me tegime vahetult rindel, 1 kilomeeter rindejoonest. 27.07.1944 meie kompanii sattus Punaarmee suurtükitule alla ja alates sellest päevast me olime igapäevaselt tule all. 30.07.1944 järjekordse suurtükitule ajal sai vend mürsukillust surma.".

Kas nendes allikates käib jutt ühest ja samast üksusest?
Kas oli eraldi mereväelastest formeeritud kompanii ja mingisugune trahvikompanii?
Kas see Tieke mainitud 103. SS trahvikompanii allus otse III korpusele?
Kas Eesti diviisil oli oma trahvikompanii või trahvikompaniid? Kus need paiknesid?
Kas "Tallinnas formeeritud" tähendab ilmtingimata isikkooseisu viibimist antud ajahetkel Tallinnas?
Kas on teada, millal see Riipalu poolt nimetatud "alarmkomando" täpselt Sinimägedesse jõudis (ta kirjutab lihtsalt "mõni päev tagasi")?

Armeeabteilung Narwa nimetab seda üksust esmakordselt nii:
18.7.1944 E20SS füsiljeepataljoni vahetab välja 103. rünnakkompanii (trahvikompanii).
Mitte segi ajada:
1.8.1944 Korvetikapten Malchowi mereväepataljon saabus rindele.
6.8.1944 korvetikapten Malchowi pataljon paigutatakse Kivinõmmele.

Tänan! Oskad Sa öelda, kas see 103. trahvikompanii allus otse III soomuskorpusele?

Wikipediast leidsin veel sellise lõigu: "5. augustil toimus järjekordne maruline mitme lainega rünnak Grenaderimäele, mille käigus õnnestus venelastel jälle Grenaderimägi suures osas vallutada. Mäe kaitsmisel sai "Norge" rügemendi ülem Bachmeier raskelt haavata. Arvati, et Grenaderimägi on jäädavalt kaotatud, kuid 103. karistuskompanii eesotsas major (obersturmführer) Kleuckeriga vallutasid mäe tagasi. Selle eest said kompanii sõdurid kõik tagasi oma auastmed, autasud ja lõkmed. Rehabiliteeritud kompanii viidi "Danmarki" rügemendi koosseisu.".

Tundub, et need mereväelased ja väejooksikud ei olnud ikka koos ühes kompaniis vaid oli kaks eraldi üksust aga võisid lihtsalt positsioonidel asuda kõrvuti?

Ants Ranne, 46. rügement

... juuli õhtuks olin jõudnud läbi Leekovasoo Riigi küla juurest Vaivara lastekodu kohal maanteele, kus( „Nordlandi „ diviisi ülem) kindral (Scholz) peatas mehi ja saatis meid - kokku oli 77 meest püsside ja kahe tankirusikaga teest põhja poole madalale alale, mis moodustas kolmnurga. A. Ranne, kui ohvitseri asetäitja, määrati grupi ülemaks. Paremale jäi kolm Sinimäge, mis olid siis veel metsaga kaetud. Olime "Nordlandi" diviisi käsutuses, kes asus paremal.
Kohale tuli ka üks mereväe üksus, kuid peale kahe mehe,see lahkus.

46. rügemendi mehed jäid nendele positsioonidele 21 päevaks.

Aastat kolm tagasi läbiviidud kaevetööde käigus Lastekodumäe ees mingeid märke mereväelastest ei leitud. Kõik leitud langenud olid välgumehed.

Kunagi oli ka siin arutelu:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=8260

M.Laar "Sinimäed 1944" lk.251:
Tallinn- Narva mnt.äärde paigutati Tallinnas kiiruga formeeritud kompanii, kuhu kuulus nii merejalaväelasi, Eesti diviisi tagavararügemendi mehi kui ka tabatuid väejooksikuid ja kõrvalehoidjaid. Algselt oli see kireva koosseisuga kompanii toodud Tannenbergi liinile kaevikuid kaevama, nüüd tuli tal aga peaeaegu relvadeta lahingusse minna. Sellele kaptenleitnant Dittscheri juhitud, ametlikult Marine- Ersatz- Abteilung Ostland nime kandvale üksusele on erinevates allikates antud erinev hinnang. Mõnes neis peetakse merejalaväelaste võitlusvõimet madalaks, teistes tõstetakse seda tunnustavalt esile.
Laar kirjutab selle lõigu kokku 3 autorilt: Tieke- Landwehr- Michaelis. Kui Tieket veel kuidagi usaldada saab siis Landwehr ja Michaelis on meie sündmusi käsitledes õpipoisid.

Seega saan mina aru nii, et tegemist on 3 eraldi üksusega:
1. Marine- Ersatz- Abteilung Ostland (Dittscher), mõnes allikas ka SAKSA ALARMÜKSUS
2. III Germaani soomuskorpuse 103.karistuskompanii (Kleuckner). Võimalik, et mehe õige nimi on siiski KARL KLEUKER?
3. Mereväepataljon (Malchow)

Veel üks infokilluke Tammiksaare raamatust: "26.07 õhtul asus "Narva" pataljon uuele positsioonile Sinimägede Grenaderimäel ja vahetas sealt välja eestlastest koosnenud karistuspataljoni, mis oli olnud rindel Sinimägedes esimesel päeval, 26.07 ja kandnud raskeid kaotusi.".

Riipalu mainib ilmselt sama vahetust aga paigutab selle järgmisele päevale - 27.07.1944

freiwilliger kirjutas:Armeeabteilung Narwa nimetab seda üksust esmakordselt nii:
18.7.1944 E20SS füsiljeepataljoni vahetab välja 103. rünnakkompanii (trahvikompanii).

Kas see 103. rünnakkompanii, mis "Narva" poolt välja vahetati viidi Sinimägedesse kaevikuid kaevama või tagalasse?
Kui viidi Sinimägedesse siis on võimalik, et "Narva" vahetas selle üksuse ka nendelt positsioonidelt välja.
Kui ei viidud Sinimägedesse kaevikuid kaevama siis on Tammiksaare mainitud "eestlastest koosnenud karistuspataljon" hoopis mingi teine üksus?
Kuhu see 103. kompanii peale väljavahetamist läks?

ivalO kirjutas: Kohale tuli ka üks mereväe üksus, kuid peale kahe mehe,see lahkus.

Aastat kolm tagasi läbiviidud kaevetööde käigus Lastekodumäe ees mingeid märke mereväelastest ei leitud. Kõik leitud langenud olid välgumehed.

kaptenleitnant Dittscheri juhitud, Marine- Ersatz- Abteilung Ostland

Ega see üksus päris tavaline mereväe tagavarapataljon ei olnud, nagu nime järgi arvata võiks. See oli ikka rohkem nagu trahvipataljon. Ja päris nimi ka ikka Marine-Einsatz-Abteilung Ostland, mis iseloomustab ka rohkem selle üksuse olemust. Algselt oli ta nimetus 31. Schiffs-Stamm-Abteilung, kuid hiljem (Oranjenbaum, Narva, Sõrve, Hela) kui osaleti aktiivselt rindel (jalaväelastena) kanti juba ka Einsatz Abteilung-i nime. Lisaks veel niipalju, et Eestis koosnes see seltskond enamasti nn. maamereväelastest (rannakaitse suurtükivägi ja õhutõrje) ja kanti ka maavägedele sarnast mundrit. Tekstiil küll väheke rohekam ja "kuldnööbid". Olen kuulnud saarlaste mälestusi, kus kaks "kuldnööpidega" sakslast olid halanud, et teenisid kogu sõja norras ja nüüd oma lolluse tõttu peavad siin saare peal näguripäevi nägema.
http://www.lexikon-der-wehrmacht.de/Gli ... /SSA31.htm

103. SS-ründekompanii (trahvikompanii) saabus sealt pärit sõjavangide sõnul Narva rindele 13. juulil Tšehhist.

Riipalu mainitud "Tallinnas kiiruga formeeritud "alarmkomando"" kirjeldus vastab kõige rohkem III/47-le.

Võib-olla oli III/47-s ka Leo Saar (ülekuulajatele võis püüda oma rolli vähendada - oli desertöör ja siis hoopis trahvikompaniis ja seega sakslaste silmis halvas kirjas jne). Aga Narva rindel eksisteerisid veel ka sellised üksused nagu 1., 2. ja 3. eesti SS-ehituspioneeripataljon - need olid justkui formeeritud peamiselt Petserimaa venelastest, aga äkki saadeti sinna karistuseks tööle ka teisi? Lahingusse neid pataljone ei saadetud, kahtlane, kas neil lisaks valveteenistuseks ette nähtud piiratud arvule püssidele eriti muid relvi oligi.

Laar on infokillukeste põhjal kokku miksinud fantaasiaüksuse (miskipärast kindlas kõneviisis).

Mereväe lahingpataljon Ostland alustas küll trahviüksusena, kuid peaks kuskilt kinnitust saama, et see ka 1944 ikka veel nii oli.