Leegionär Leo Saare vormikomplekt ...
Postitatud: N Veebr 19, 2015 10:43 am
Leo Jakobi p. Saare sündis 30.09.1921 Harjumaal Kuimetsa vallas Taga-Põllika külas. Teenis koos 1925. aastal sündinud vend Heinoga Saksa sõjaväes ja mõlemad võtsid osa Sinimägede lahingutest, kus vend 30. juulil langes. Leo deserteerus ja asus end varjama, arreteeriti 1945. aasta 3. detsembril Tallinn-Nõmmel Metsa tänav 7 asuvast majast. 1946. aastal määrati karistuseks 7 aastat vabadusekaotust ühes õiguste äravõtmisega 5 aastaks. L. Saare suri 1951. aasta 25. septembril - viis päeva enne oma 30. sünnipäeva.
Lisan postituse lõppu Leo Saare ülekuulamisprotokolli 1946. aasta 18. märtsist. Ülekuulamisprotokollis on ta ilmselt oma teenimist Saksa sõjaväes üritanud valetada võimalikult tühiseks, sest esimestel ülekuulamistel salgas ta täielikult maha teenimise Saksa armees. 1945. aastal levitas Tallinnas Nõukogude vastaseid lendlehti ja selle kaudu vist saigi Julgeolek talle jälile.
Minu eelmise nädala leid - leegionär Leo Saare vormikomplekt! Kõik embleemid on vormikuuele õmmeldud sõja ajal, Leo on langenud venna mälestuseks õmmelnud krae reväärile musta lindi. Vasakul varrukal on Dachau kilp, kotkast ei ole varrukal olnud. Pilotka ees on kolp ja kotka asemele pandud raudplekist sini-must-valge kokard, küljel metallist lõvi. Pükste ja vormikuue taskutest tulid välja vöörihma pannal (155/43), välgumihkel, raseerija, poolik pakk mängukaarte ja paberraha. Vorm leiti eelmisel aastal Leo vanemate kodumaja pööningult, kuhu ta jättis selle ilmselt maha 1944. aasta augusti alguses kui ta sai 5-päevase puhkuse.
Ülekuulamine, 18.03.1946
Küsimus: Eelneval ülekuulamisel te eitasite oma teenistust Saksa armees? Praegu tehakse teile ettepanek sellest rääkida.
Vastus: Ma pean tunnistama, et ma tõesti teenisin Saksa armees. Esimest korda mobiliseeriti mind 1943. aasta aprillis, 2.04.1943 olin ma väljakutsutud Tallinna komisjoni. Peale komisjoni läbimist mulle teatati, et olen mobiliseeritud Saksa armeesse ja pean ilmuma kogunemispunkti 23. aprillil. Näidatud tähtajal mina kogunemispunkti ei ilmunud, läksin metsa ja hakkasin ennast varjama. Sellisel moel, varjudes metsas, ma hoidsin kõrvale teenistusest Saksa armees kuni 1944. aasta veebruarini. Kusjuures 1943. aasta novembris koos minuga varjas ennast veel minu noorem vend Heino (sünd 1925), keda samuti taheti mobiliseerida Saksa armeesse. 21.02.1944 seoses sellega, et Kuimetsa vallas toimusid tihedad „Omakaitse“ haarangud, "Omakaitse" liikmed ähvardasid vanemaid maha lasta kui me ei tule metsast välja. Meie vennaga tulime metsast välja ja ilmusime mobilisatsioonipunkti Raplas, kus meid mobiliseeriti Saksa armeesse ja arvati Harju tagavarapataljoni koosseisu, mis asus Tallinnas Raua tänav 32, kus me asusime kuni 09.03.1944. Selle aja jooksul me peaaegu mitte mingisugust teenistust ei läbinud, erandiks ainult mõned riviharjutused. 09.03.1944 Tallinna pommitamise ajal meie vennaga jooksime väeosast minema ja läksime koju vanemate juurde Taga-Põllikale, kus me olime peaaegu ühe kuu. 12.04.1944 kartes arreteerimist, me vennaga läksime Tallinnasse ja ilmusime oma väeossa. Peale seda meid kui desertööre saadeti kohe Klooga laagrisse trahvikompaniisse, kus me olime nädala. Peale vormiriietuse saamist Kloogalt meid suunati Kehra laagrisse, kus me olime ikka trahvikompaniis 19.04.1944 kuni 11.07.1944. Sõjaväelist väljaõpet sellel ajal me ei saanud aga meid kasutati erinevatel töödel – metsatöödel Saksa armee vajadusteks. 11.07.1944 trahvikompanii koosseisus meid vennaga saadeti Kehra laagrist Narva rindele, kus ma olin kuni 30.07.1944. Kogu see aeg meie üksus asus Vaivara mägede piirkonnas kaitseliinide rajamisel. Ehitustööd me tegime vahetult rindel, 1 kilomeeter rindejoonest. 27.07.1944 meie kompanii sattus Punaarmee suurtükitule alla ja alates sellest päevast me olime igapäevaselt tule all. 30.07.1944 järjekordse suurtükitule ajal sai vend mürsukillust surma. Ma sain viiepäevase puhkuse venna surnukeha koju toimetamiseks. Venda ei õnnestunud viia, sest ei olnud transporti. Ise sõitsin koju omades eesmärki väeossa rohkem mitte tagasi minna – st. deserteeruda. Jõudes koju elasin mõned päevad vanemate juures külas. Peale seda läksin metsa ja hakkasin Saksa võimude eest varjama. Olin metsas kuni Punaarmee tulekuni.
Küsimus: Millised relvad teil olid kui te teenisite Saksa armees?
Vastus: Kuni Narva rindele saatmiseni ei olnud mul üldse relva, rindele jõudes sain Saksa vintpüssi.
Küsimus: Kellena te teenisite Saksa armees?
Vastus: Reamehena
Küsimus: Jutustage 1940-41, kas te olite komsomol?
Vastus: 1941. aasta märtsist kuni juulini olin komsomoli liikmekandidaat Järvamaal Vodja maakutsekooli juures, kus ma sellel ajal õppisin.
Küsimus: 1941. aastal kas te olite mobiliseeritud Punaarmeesse?
Vastus: 1941. aastal kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel ma asusin Vodjal ja töötasin põllumajandustöödel riigimõisas. Mind ei kutsutud kunagi välja Punaarmeesse. Mitte mingisuguseid juhtnööre N. Liidu organitelt ei ole saanud.
Lisan postituse lõppu Leo Saare ülekuulamisprotokolli 1946. aasta 18. märtsist. Ülekuulamisprotokollis on ta ilmselt oma teenimist Saksa sõjaväes üritanud valetada võimalikult tühiseks, sest esimestel ülekuulamistel salgas ta täielikult maha teenimise Saksa armees. 1945. aastal levitas Tallinnas Nõukogude vastaseid lendlehti ja selle kaudu vist saigi Julgeolek talle jälile.
Minu eelmise nädala leid - leegionär Leo Saare vormikomplekt! Kõik embleemid on vormikuuele õmmeldud sõja ajal, Leo on langenud venna mälestuseks õmmelnud krae reväärile musta lindi. Vasakul varrukal on Dachau kilp, kotkast ei ole varrukal olnud. Pilotka ees on kolp ja kotka asemele pandud raudplekist sini-must-valge kokard, küljel metallist lõvi. Pükste ja vormikuue taskutest tulid välja vöörihma pannal (155/43), välgumihkel, raseerija, poolik pakk mängukaarte ja paberraha. Vorm leiti eelmisel aastal Leo vanemate kodumaja pööningult, kuhu ta jättis selle ilmselt maha 1944. aasta augusti alguses kui ta sai 5-päevase puhkuse.
Küsimus: Eelneval ülekuulamisel te eitasite oma teenistust Saksa armees? Praegu tehakse teile ettepanek sellest rääkida.
Vastus: Ma pean tunnistama, et ma tõesti teenisin Saksa armees. Esimest korda mobiliseeriti mind 1943. aasta aprillis, 2.04.1943 olin ma väljakutsutud Tallinna komisjoni. Peale komisjoni läbimist mulle teatati, et olen mobiliseeritud Saksa armeesse ja pean ilmuma kogunemispunkti 23. aprillil. Näidatud tähtajal mina kogunemispunkti ei ilmunud, läksin metsa ja hakkasin ennast varjama. Sellisel moel, varjudes metsas, ma hoidsin kõrvale teenistusest Saksa armees kuni 1944. aasta veebruarini. Kusjuures 1943. aasta novembris koos minuga varjas ennast veel minu noorem vend Heino (sünd 1925), keda samuti taheti mobiliseerida Saksa armeesse. 21.02.1944 seoses sellega, et Kuimetsa vallas toimusid tihedad „Omakaitse“ haarangud, "Omakaitse" liikmed ähvardasid vanemaid maha lasta kui me ei tule metsast välja. Meie vennaga tulime metsast välja ja ilmusime mobilisatsioonipunkti Raplas, kus meid mobiliseeriti Saksa armeesse ja arvati Harju tagavarapataljoni koosseisu, mis asus Tallinnas Raua tänav 32, kus me asusime kuni 09.03.1944. Selle aja jooksul me peaaegu mitte mingisugust teenistust ei läbinud, erandiks ainult mõned riviharjutused. 09.03.1944 Tallinna pommitamise ajal meie vennaga jooksime väeosast minema ja läksime koju vanemate juurde Taga-Põllikale, kus me olime peaaegu ühe kuu. 12.04.1944 kartes arreteerimist, me vennaga läksime Tallinnasse ja ilmusime oma väeossa. Peale seda meid kui desertööre saadeti kohe Klooga laagrisse trahvikompaniisse, kus me olime nädala. Peale vormiriietuse saamist Kloogalt meid suunati Kehra laagrisse, kus me olime ikka trahvikompaniis 19.04.1944 kuni 11.07.1944. Sõjaväelist väljaõpet sellel ajal me ei saanud aga meid kasutati erinevatel töödel – metsatöödel Saksa armee vajadusteks. 11.07.1944 trahvikompanii koosseisus meid vennaga saadeti Kehra laagrist Narva rindele, kus ma olin kuni 30.07.1944. Kogu see aeg meie üksus asus Vaivara mägede piirkonnas kaitseliinide rajamisel. Ehitustööd me tegime vahetult rindel, 1 kilomeeter rindejoonest. 27.07.1944 meie kompanii sattus Punaarmee suurtükitule alla ja alates sellest päevast me olime igapäevaselt tule all. 30.07.1944 järjekordse suurtükitule ajal sai vend mürsukillust surma. Ma sain viiepäevase puhkuse venna surnukeha koju toimetamiseks. Venda ei õnnestunud viia, sest ei olnud transporti. Ise sõitsin koju omades eesmärki väeossa rohkem mitte tagasi minna – st. deserteeruda. Jõudes koju elasin mõned päevad vanemate juures külas. Peale seda läksin metsa ja hakkasin Saksa võimude eest varjama. Olin metsas kuni Punaarmee tulekuni.
Küsimus: Millised relvad teil olid kui te teenisite Saksa armees?
Vastus: Kuni Narva rindele saatmiseni ei olnud mul üldse relva, rindele jõudes sain Saksa vintpüssi.
Küsimus: Kellena te teenisite Saksa armees?
Vastus: Reamehena
Küsimus: Jutustage 1940-41, kas te olite komsomol?
Vastus: 1941. aasta märtsist kuni juulini olin komsomoli liikmekandidaat Järvamaal Vodja maakutsekooli juures, kus ma sellel ajal õppisin.
Küsimus: 1941. aastal kas te olite mobiliseeritud Punaarmeesse?
Vastus: 1941. aastal kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel ma asusin Vodjal ja töötasin põllumajandustöödel riigimõisas. Mind ei kutsutud kunagi välja Punaarmeesse. Mitte mingisuguseid juhtnööre N. Liidu organitelt ei ole saanud.
Nüüd on mu silmad kõike näinud, tuleb hakata kõrvu pea alla sättima.
