Siin siis üks tore sõjavanker . Võib arvata, et sellistega kärutati ringi ka meie armsa isamaa pinnal .

Pole sellist näinud.Vaid seda puust pulka aasadega, mille külge hobune käib.Muidu olid need ju rauast.

Eriti jube on koormakatte värvimuster!! Sinna sobiks ikka kas ühevärviline või mingi tolleaegne moondamismaterjal.

Ivaloga täisti nõus! Värvimise ja koormakattega oleks võinud tõesti vaeva näha. Konkreetne vanker on eksponeeritud ühes prantsuse muuseumis ( MusÊe des BlindÊs ) kui saksa maaväe kasutuses olnu ( Horsedrawn Cart Mittlerer(?) Heeresfeldwagen ). Ehk konnasööjad võtavadki saksa träniga tegelemist suht külmalt .

jaa, sääne tunne , et kohe hüppavad indukad välja.

Selliste vägevate masinatega siis sakslased korraldasid Blitzkriegi

Sõja alguses oli sakslastel mootortehnikat siiski suht vähe. Enamus vooridest ja järelvedu oli hobutranspot. Kõik jutud sakslase metsikust motoriseeritusest on vene propaganda - leevendamaks oma tohutuid kaotusi.
Parimad ajad olid sakslastel 1942-1943
Sõjatööstus saavutas oma täistuurid 1944 aasta lõpuks ,kuid samas olid tolle aasta kevadest purustatud enamus saksa kütusetehaseid. Relvastus ja laskemoon kuhjus ladudes - rindele polnud seda aga millegagi vedada. Ja palju selliste kaarikutega ikka vead. Sõjaalguse võimsad ardenni tõugu hobused ka enamuses kabjad taevas või katlasse topitud. Aga vankrid olid sakslaste seas väga popid - sõjalõpu põgenikud traavisid kõik samasuguse ,kuigi gabariitidelt väiksema - inimjõul veetava vankri ees.

sakslase metsikust motoriseeritusest on vene propaganda - leevendamaks oma tohutuid kaotusi

See minu eelmine post oligi irooniaga öeldud.
Juba selliste vankrite olemasolu tõestab, kui meeleheitlik samm oli 1941a rünnak idasse, puhas enesekaitse.
Tõlgentada seda hiljem välksõjana
Ohhh seda Nõukogude ajaloolaste leidlikust

Jahh.Minu vanaisal oli peale sõda saksa voorihobune,vahest vedas ka sarnast "kaarikut".Igatahes väga tubli tööloom oli olnud.

meil maal vedeleb kivihunnikus saksa vankri jäänused metall ainult.
leidsin sealt kolu seest ka ühe imeliku matallplaadi (meenutab väiksemõõdulist sakslaste tankivisiire mis käisid külgedel kumulat.laengute kaitseks)

kahtlen et selline vankri küljes käis aga no kui saan maale teen pildi

Üks hägune foto käsitletavast sõjakärust, millel ilutsemas populaarne embleem . Pilt on tehtud Debicas ( oktoober 1943 ).

Siin see "vankritükk". Ühes hunnikus ta nende rusudega oli ja kinnituspoldid/mutrid on ka samasugused kui vankriosadel

Onu käest küsisin ka selle saksa vankri kohta. Ütles, et see konreetne eksemplar oli sõitnud peale kolhoosipidu nende koduõue ja siis oli see sinna jäänud ka. OLi ilgelt kõrge olnud. Ikka kõvasti suurem kui tavaline vanger. Ees lai kutsaripink ja kast. J üks väiksem vanker oli vist ka hoovis olnud Siin pildad ühest vankrijäänustest.

Ahh kurat. See ülemine kilp niikuinii kusagil kahhuri kilbi küljest. Kui juba PAK-i kast mul vedeles.... Onu ons rääkinud ka, et metsas ühe maja aseme juures oli terve vai pool kilpi vedelenud. Ja pole see koht sealt kus ma tolle üles korjasin kaugel. Aga mina pole seal maja koha juures kolades sellist asjanust silmanud. Kas ons siis ammu juba ära veetud vai kusagile sambla ja prahi alla sattund.

Selline toredus oli hiljuti saadaval Poolamaal. Hinnaks küsiti 200 euri. Tänaseks on välksõja vältimatu abivahend, leidnud endale uue kodu ühe sakslase juures.

Hinna poolest ju igati kobe ja kindlasti oleks nii mõnigi meie kaasmaalane sellise omale hoovi lükanud. Paraku läinuks transa vast maksma rohkem, kui vanker ise?
Kahju, et meie piiriäärsed mehed jaole ei saanud. Oma obesega oleks suvel naljaasi läbi kahe naabermaa vanker ää tuua.