Kas keegi kirjutaks siia eesti keeles selle tõlke mis see siis tegelikult on
Ja tegelikult on mul vähe infot mille puhul see saadi

Знак 15-го пехотного Шлиссельбургского генерал-фельдмаршала князя Аникиты Репнина полка

Утвержден 27 мая 1909 г.
Знак представляет собой серебряный венок из лавровых и дубовых листьев, увенчанный золотой Императорской короной. Внутри венка совмещенные вензеля Императоров Петра I и Николая II. Ниже вензелей расположен Шлиссельбургский полковой герб. Внизу знака лента с золотой датой «1700».

Schlüsselburgi Anikita Repnini 15. jalaväepolgu alamastmete rinnamärk.
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A8%D0% ... 0%BB%D0%BA

Korrektne nimetus oleks vast ikka Kindralfeldmarssal vürst Anikita Repnini nimeline 15.Schlüsselburgi polk.
Märk riputati nagu tavaliselt sinna kuhu ta kuulus, ehk siis vaskule rinnapoolele.

http://217.15.25.94.static.futures.ru/m ... ina_polka/


Põlisest bojaarisoost Repnin osales Venelaste poolel Põhjasõjas, sai 1719.aastal Riia kubermangu kindralkuberneriks, millisel kohal oli kuni oma surmani 1726.aastal. Oli aastatel 1724-1726 Venemaa Sõjakolleegiumi teine president.

Kui korrektselt, siis juba lõpuni.
Repnin, mitte Repin.
Ja "nimelist" antud juhul ei kasutata. Siis oleks pidanud olema "и́мени", nagu paljudel nõukogude aegsetel üksustel.
See on nii, nagu paljudes kommentaariumites, et norijad osutuvad sageli noritavatest vigasematekski.

Keegi ei nori, lihtsalt kui sinu sellist nimevormi kasutada, siis tuleb välja nagu oleks tegu üksusega a la Bulak-Balahhovitši salk või Kampfgruppe “Rebane”.

"Schlüsselburgi Anikita Repnini 15. jalaväepolk" kõlab pigem kui nimetatud kohast pärit väejuhi isiklik üksus, mida ta antud juhul ei olnud. Selline nimevorm võib asjaga mitte kursis olevatele inimestele anda totaalselt vale arusaama. Kui ei meeldi minu "nimeline", siis fine, kuid asja mõtet see erinevalt sinu kirjutatust ei muuda. Justnimelt "kellegi nimelised" kõik sellised polgud tollal oli. See oli asja mõte. Vene keeles kasutatud grammatikareeglid olid aga sellel hetkel sellised. Lakoonilised kui soovid. 20'ndatel aastatel grammatikareeglid muutusid ning umbes sellest ajast saati hakati lisama eessõna "nimeline". Olen muidugi huviga valmis nägema versiooni, mis annaks antud üksuse nime mõtte edasi õigesti, kuid ilma "nimeline" kasutamata. Oletan, et see võiks siis olla "Kindralfeldmarssal vürst Anikita Repnini 15.Schlüsselburgi polk." Kena, kuid asjast mitte jagav inimene võib sellest nimetusest teha omad järeldused, mis võivad olla just mitte kõige õigemad. Näiteks nagu elaks Anikita veel 1909.aastal.

Kui tahaksid tõsiselt norida, siis võiksid ju küsimuse alla seada hoopis "kindralfeldmarssali" auastme kasutamise eesti keeles.

PS!
Repnini nime kohta käiv märkus on aga tänuväärne. Minu viga. Parandasin vea.

Vares kirjutas: ...
Kui tahaksid tõsiselt norida...

Vaat selles ongi meie erinevus, et mina ei taha.

Täpsustamine ei ole norimine. Eriti kui täpsustamine on asjakohane.
Ainus erinevus, mida mina märkan on ühe osapoole lähenemine, et kõik peaks olema sajandi alguse Venemaa sõjaajaloos kodus versus seda ei eeldata ning korrektne asjade selgeks tegemine (inimestele, kes ei peagi asjades nö "kodus" olema) on seetõttu mõistlik.

PS! Saan ma ikka õigesti aru, et antud foorumi üheks ideeks on ka võimalikult paljude (erinevate) inimeste harimine, oma teadmiste jagamine, mitte ainult vandeseltslaslik omavaheline suhtlemine? Kui see ei ole nii, siis loomulikult vabandan ja katsun edaspidi mitte enam "norida", sest kardan, et rohkem kui pooled mu senistest postitustest kuuluvad "normise" kategooriasse.

Oleme siin siiani ilma versusteta kenasti hakkama saanud.
Militaarnetist on need hästi tuttavad, nagu ka levinud "ajaloolaslik" pööbliks löömine.

PS. Vastata pole tarvis- teema on minu jaoks lõpetatud.

Just, just, märkan jah sarnasusi erinevate keskkondadega, kus hakatakse turtsuma, kui keegi julgeb kahtluse alla seada millegi-kellegi-eriti-kõva-tegija-sest-kõik-teavad-ju-kui-kõva-ma-olen väited. Antud juhul sa kahjuks eksid esiteks üksuse nimes ja siis juba ka nii mõneski muus aspektis.
20.sajandi alguse Venemaa üksuste aka polkude nimetamisel ei käinud koha nimi üksuse numbri ette vaid numbri taha. Näiteks 186. Aslandusi jalaväepolk; 7. Samogitia (Žemaitija) grenaderipolk jne. Nimeliste polkude puhul on tavaks märkida, et nad on NIMELISED. Ei pea, kuid on mõistlik seda teha, arvestades enamike lugejate taustaga.

Vares kirjutas:
Kui tahaksid tõsiselt norida, siis võiksid ju küsimuse alla seada hoopis "kindralfeldmarssali" auastme kasutamise eesti keeles.

ja mis probleem on kindrlafeldmarssalil ja eesti keelel? Väljamarssal ?

On tulnud ette väiteid, et (inglise mõjutused?) me ei peaks kasutama "kindralit" feldmarssali ees. Piisab feldmarssalist. Või isegi ainult marssalist. Samas, olen ma tõesti kohanud ka välimarssali terminit.
Kasvõi siin: http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=226064

no mina olen kohanud ka väljamarssali kuju. Aga vene ja saksa süsteemis ongi/oligi kindralfeldmarssal (vastavs kirjapildis/tähestikus). Ja ega NL marssalit lihtsalt marssaliks ei nimeta, oleks ju degradeerimine
briti auaste muidugi ilma "kindralita". Ja lõpuks on meil lähikonnast võtta ka Soome marssal. Seegi ju kahest sõnast koosnev auaste.

Nagu mu esialgsest kirjapildist peaks selge olema, siis mina pean õigeks kindralfeldmarssalit venelastel (ja ka sakslastel). Ma lähtun seetõttu pigem väljakujunenud kirjaviisist (EÕS äratoodust näiteks) ja juba pikalt eksisteerinud militaarmõistetest, mis võivad erinevate riikide kontekstis esineda erinevalt - näiteks feldmarssal SB's.
Ilmselgelt "välimarssal Rommel" kõlab minu jaoks pisut hmmm...modernsena.

no nii ongi - "väljamarssali" vorm pärineb moderniseerija Aaviku keeleuuenduse aegadest

Hei sõbrad , kas võin veel teie vaidlust pikendada.

Nimelt kas selle märgiga saamisel sai sõdur ka mingi paberi (tunnistuse) jne.

Ühed ütlevad et ei saanud ja teised ütlevad et said

Paluks teie arvamust