Tere!

Piinlik küsimus. Rubla ja kopikas on mulle tuttav, kuid mis ja kui palju oli tševroneets?

Kuna nõukaaeg pakub huvi, küsin juurde ka veel teadjameestelt, et kuidas (hilisemal) nõukaajal oli raha/rublavõltsingutega? Tuli ka seda ette? On kellegil näidiseid pildina kuskilt netist?

Vale foorum selliste küsimuste jaoks,pane otsingusse mündifoorum näiteks!

Võltsiti küll ja mitte vähe.Isegi näinud 10 rublase trükiplaati,mis leitud Eestist.Tservoonetsiteks nimetavad venelased kuldmünte.

Kui tahad teada mis on tšervoonets, loe:

http://www.minuraha.ee/public/Eesti_raha_1918-2011.pdf

...

Ää aja asja nii keeruliseks.

tšervoonets, 1. välismaiste kuldmüntide üldnimetus Venemaal Peeter I valitsemisajani. – 2. 1701 esmakordselt vermitud 3-rublane kuldmünt, 1755–1914 peamiselt 5- ja 10-rublane münt. – 3. 1922–47 NSV Liidu pangatäht 1-, 2-, 3-, 5-, 10- ja 25-tšervoonetsilistes kupüürides.Seitsmekümnendatel kuldtšervoonetsid.

Vene kroonus öeldi ka 10-ne rublaste kohta tšervoonets, see tuli vist selle punakast värvusest?

Wiking-Estland kirjutas:Vene kroonus öeldi ka 10-ne rublaste kohta tšervoonets, see tuli vist selle punakast värvusest?

Öeldi sellepärast, et 10-rublase nimetus oli varem tšervoonets. Seda nii kuldmündina (kulla värvusest( червонный-punakas)ka nimetus ja paberist 10-rublaste punane värv) kui ka paberrahana.

Nii et kokkuvõtvalt võib öelda, et tšervonets on läbi aegade 10 rublase rahaühiku nimetus nii metallis kui paberis (mis traditsiooniliselt on punast värvi).


http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A7%D0% ... 0%B5%D1%86

Aitäh teile! Nüüd saan paremini asjast aru!
Küsimuseks veel, et oskab keegi teadjamees öelda kui palju olid palgad miilitsas Nõukogude perioodil? Palka saadi kindlasti auastme järgi, kuid palgasummasid oleks ka huvitav teada.

[quote="Soldaten"]Aitäh teile! Nüüd saan paremini asjast aru!
Küsimuseks veel, et oskab keegi teadjamees öelda kui palju olid palgad miilitsas Nõukogude perioodil? Palka saadi kindlasti auastme järgi, kuid palgasummasid oleks ka huvitav teada.[/quote]
Oli kaks palka - auastme ja ametikoha järgi (väljamakse summeeritult). Sõjaväes oli sama süsteem. Kahjuks numbreid ei oska öelda, küsi nt naabrimeste juurest militaar.net - ist.

Siit tabelist saad keskmise palga, võrdluse palga ostujõule kartulikilodes ja võrdluse USD'sse võrreldava aasta keskmise kehtinud kursi alusel.
http://opoccuu.com/wages.htm

Kuid nagu metssiga õigesti mainis saadi sisuliselt palka miilitsas summeeritult. Lisandus ka ametipalk. Nii sai just tööle asunud miilitsaleitnant umbes 1982.aastal Moskvas kätte 230 rubla. Tallinnas vähem, 200 rubla. Samas on toodud mäletamistmööda ära ka arvud 250 rubla leitnandi palgaks. Oletatavasti siis ametikohal, mis ei olnud posti- või liiklusmilitsas vaid pigem kuskil kriminaaljälituse raames, ametkondlik valve (saatkonnad näites) vmt.

Ennem 80'ndate lõppu said reamilitsionäärid ENSV Siseministeeriumi miilitsa patrull-valve pataljonis ( батальон патрульно-постовой службы) esimesel teenistusaastal kätte 140 rubla.