1924. aastal ilmus Eesti aadressraamatus uue ettevõtte kuulutus “R. Tavast. Kunst-, graveerimise,
emaileerimise- ja pressimisetööstus. Eriala: kooli-, seltsi- ja spordimärgid. Tallinn, Kuninga tn. 3.”. Juba
mõne aastaga kasvas see edukaks tehaseks. 1933. aastal sai ettevõtte nimeks Väärismetallasjade ja
märkide tehas Roman Tavast, nime muutuse ajaks oli eestlaste jõukus kasvanud, mis teadagi mõjus
hästi ka ärile. 1930. aastatel hakati täitma tellimusi, spordiauhindadeks tehti karikaid, peekreid,
õllekannusid; kodukaunistamiseks serviise, lauahõbedat, söögiriistu, küünlajalgu, garnituure jm.
Tootevalikus olid ka rahvuslikud ehted, peamiselt kuhik- ja hoburaudsõled, silmadega preesid ning
ülipopulaarsed viikingsõled. Tellimuste ja töötajate arv kasvasid käsikäes: kui 1920. aastatel töötas
tehases ainult 3 väljaõppinud ja osavat kullasseppa, siis 1930. aastatel oli neid juba 6 ning 1940. aastal
töötas tehases kokku 68 inimest. Olemas oli ka kõigiti ajakohane sisseseade. Sellele kõigele tõmbas
kriipsu peale võõrvõim, tehas natsionaliseeriti 1940. aastal, Roman Tavast suri 1942. aastal Komi
ANSV-s.
1941. nimetati tehas ümber väärtmetallesemete tehaseks Metallmärk, 1950. aastal sai Tallinna
Juveelivabriku nime. Nii pandigi alus Nõukogude Eesti ainsale lauahõbedat tootvale vabrikule. Erinevatel
aegadel on seal lühiajaliselt toodetud muudki, nagu näiteks arstiriistu, pärast sõda autonumbreid,
tõmbelukke, õppepüssi metallosi ja röntgeniaparaate “Mira”.