UnterKroon kirjutas:SS-Frw.O.Grenadier Leo Peterson´i Soldbuch. Klooga Soldbuchile omaselt on sissekandeid hõredalt. Küll aga leiab varustuslehelt huvitava märke, et talle on kätte jagatud Tarnjacke.

Leo Peterson ei veetnud kogu oma teenistusaega vist ikka Klooga väljaõppelaagris. Mina loen sealt välja, et ta saadeti 18. juunil (või mõni päev peale seda) 20. Eesti diviisi suurtükiväerügemendi II divisjoni 5. patarei juurde. Suurtükiväerügemendi II divisjoni formeeriti Jägalas ja saadeti 1944. aasta juulis Narva rindele. 5. patarei, kus Peterson teenis asus positsioonil Avinurme kiriku juures.
Kellegi mälestustest on meeles, et enne Kloogalt rindele saatmist jagati laost välja lisaks olemasolevale tekile veel üks tekk - täpselt samamoodi on see ka Leo SB's.
Tema esimene auaste on märgitud kui Obergrenadier, mis tähendab et ta pidi enne SB väljakirjutamist olema ka juba sõjaväeteenistuses olnud. Kui ta oleks värskelt värvatud "puhas leht" siis oleks märgitud Grenadier. Kuna tema sünniaasta on 1923 siis ta enne sõda Eesti sõjaväes kohustuslikku ajateenistust läbida ei saanud. Ainuke loogiline järeldus on, et ta pidi olema eelnevalt teeninud Saksa sõjaväes.

UnterKroon kirjutas:SS-Frw.Grenadier Verner Loos´ile kuulunud Soldbuch. Vähestest märgetest huvitavaim on sissekanne granaadi(mürsu) killust haavata saamise kohta.

Haavatasaanud sõduri kohta on kummaline, et ei ole ära märgitud rindeväeosa, mille koosseisu ta kuulus (sest haavata saamine on piisav tõestus, et ta tõepoolest oli rindel). Paugu on ta ära saanud 3. märtsil ja viidud esmalt Ortslazarett Fpn. (Feldpost) 20957, millest on 12. märtsil viidud Viljandis asuvasse välihaiglasse nr. 161 (Feldlazarett 161). Haiglast pääses tulema 4. aprillil aga ei mõista nii palju lugeda, et saaks aru, mis sinna Verlegt templi alla on kirjutatud.
Ortslazarett 20957 kohta ei õnnestunud interenetist suurt midagi leida.

https://www.muis.ee/museaalview/399697
Allohvitser Leo Vellema palgaraamat (Soldbuch)

skulmars kirjutas:Allohvitser Leo Vellema palgaraamat (Soldbuch)

Eile saatsin Ajaloomuuseumi dokumentaalmaterjali kogu hoidjale kirja, et kas nad saaksid Vellema SB ära digiteerida.
Kiirelt tehtud - super!
Olen paar kirja saatnud ka Võru muuseumisse, kus on Eduard Lainemäe SS Soldbuch aga sealt ei tule mitte mingisugust vastust.

Kopeerin Vellema SB pildid otse siia teemasse ka ...

Küsi Võrust üksiti medalite kohta ka ...

oliver kirjutas:Küsi Võrust üksiti medalite kohta ka ...

Ootan esialgu ära vastuse SB asjus, eks saadan nädala pärast järjekordse kirja kui eelnevalt saadetutele vahepeal vastust ei tule.

Rahvusarhiivis on Eesti Sõjaveteranide Sõprusühingu materjalide hulgas kaks pilti SS Freiwillige Unterscharführer Erik Annus'e palgaraamatust.

Võru muuseumis on tegelikult terve väike Eduard Lainemäe komplekt. Mõningatest asjadest on ka pildid muis.ee portaali lisatud - näiteks KOTKAS ja PAGUNID.
Tema Soldbuch võib olla isegi huvitav, sest ta oli "Narva" pataljoni teise täienduse mees, kes jõudis pataljoni juurde 1943. aasta detsembris ja murdis 1944. aasta veebruaris välja Tšerkassy kotist. Kokku tuli tema täiendusega "Wiking" diviisi juurde ca. 500 vähese väljaõppega eestlast, kellest osa läks pataljon "Narva" täienduseks aga jätkus ka teistele "Wiking" diviisi allüksustele (näit. õhutõrje).
Eduard Lainemäe pilt on pataljoni mälestusteraamatu II osas, muis.ee portaalis on hetkel veel ainult kirjeldus sellest fotost.

Raamatus Eesti Leegion sõnas ja pildis on ka ilmunud.

SS Freiwillige Unterscharführer (Führerbewerber) Felix Linntamm'e Soldbuch.
Esilehe Erkennungsmarke sissekande järgi otsustades on tegemist endise 184. julgestusgrupi 15. sadakonna võitlejaga, mis tähendab et mehe teenistus Saksa sõjaväes algas juba 1941/42 aastal. 1942. aasta oktoobris nimetati 184. julgestusgrupp 660. Idapataljoniks, mis omakorda liideti 1944. aasta aprillis 20. Eesti SS diviisi koosseisu kui 46. rügemendi III pataljon ja Felix oli selle pataljoni 11. kompaniis.

Leo Tammiksaar: "Pataljon arvati Eesti Diviisi koosseisu 20.04 ilma, et mehed oma rindelõigust lahkunud oleksid. Sealsamas jagati meestele välja SS tunnusmärgid vormikuuele kinnitamiseks ja SS Soldbuch'id.".

Felix Linntamm'e palgaraamatu andmed on kinnitatud samuti 20.04.1944 ja alla on kirjutanud kompaniiülem Untersturmführer Uno Kook.

Leo Tammiksaar: "Venelaste suurrünnaku ajal 25.07 murdis Kudruküla kohal pataljoni suurune venelaste üksus 46/III kaevikust läbi ja kadus seljataga olevasse metsa. Pataljoni riismed taganesid Auga suunas. Sakslasest Hauptsturmführer, kes oli lahingu ajal Korbiga ja mitmete teiste eestlastega samas jõeäärses punkris, keelas taganemise. Eestlased nägid, et ainus võimalus oma elu päästmiseks on põgenemine ning nii nad ka tegid, ignoreerides "hullu" sakslase käsku (võimalik, et isegi lõid sakslase maha). Lõunaks saabus osa pataljoni riismetest Kivisaarele ja asus kaitsele Auga-Kivisaare joonele Obersturmführer Koogi juhtimisel. Sealt taganeti 26.07 kell 02.30 Oru lossi juurde, kus pidi toimuma kogunemine. Toila orgu oli pataljoni kogunemise tähistamiseks välja pandud silt "46/III" kuid sinna jõudnud pataljoni radist ei kohanud seal (ega ka hiljem mujal) oma pataljoni mehi. Lõplik kogunemine toimus Konjus. Pataljoni riismed olid kuni rinde maahajätmiseni septembris varus. Senine nimetus 46/III anti uuele, soomepoiste üksusele!".

Eelpool kõne all olnud pataljon "Narwa" 3.kompaniisse kuulunud SS Grenadier Eduard Lainemäe Soldbuch ning muud dokumendid ja esemed.
Ennem pataljon "Narwa" ridades olemist kuulus Eduard Lainemäe 1941.aasta Omakaitsesse. Pärast kooli lõpetamist E.Lainemäe mobiliseeriti, mis muuseumis olevate märkmete kohaselt toimus 1.november 1944, kuid siin on eksitud aastanumbriga, mis peaks olema tegelikult 1943. Oli üks 500 mehest, kes pataljon "Narwa" täienduseks saadeti, mille ridades tegi kaasa ka rasked väljamurdmislahingud Tšerkassy's.
Eduardile määrati 21.märtsist kuni 13.aprillini 1944 puhkus. 11.aprill 1944 sai Lainemäe aga tõendi, et on gripis ning paisetega istmiku ja reie piirkonnas, mistõttu pikendati väljaluba 20.aprillini 1944. Sellest hetkest Eduard aga deserteerus ning asus metsavennaks. Kaua ta aga ennast metsast ei varjanud, kuna sügisest 1944 osales ta juba Võru linna ülesehitus töödel.
Soldbuchi skanneeringud on veidi pahasti tehtud ehk nurgad on "ära söödud", aga sisu see õnneks ei puuduta.
Vasakpoolne foto tehtud märtsis 1944, kui Lainemäe oli puhkusel. Keskmisel fotol on Lainemäe koos tundmatu grenaderiga. Foto pildistatud muuseumi kirje järgi 1944 mais? (pigem ehk samuti puhkuse ajal märtsis-aprillis) Võrumaal Villa külas. Parempoolsel fotol 1941.aastast Omakaitses. Eduard Lainemäe puhkusetõend Raudtee sõiduload Märtsikuu Verpflegungskarte Arstitõend Kõik esemed kuuluvad Võrumaa muuseumi kogusse.

UnterKroon kirjutas:Eelpool kõne all olnud pataljon "Narwa" 3.kompaniisse kuulunud SS Grenadier Eduard Lainemäe Soldbuch ning muud dokumendid ja esemed.

Kena komplekt, SB 2. ja 31. leheküljel 3. kompanii ülema Untersturmführer Ernst Kabrits'a allkirjad. Palgaraamatu 28. leheküljel Obersturmführer Väino Pärtel'i allkiri, millega tõendatakse et Lainemäe sai kätte Juhi poolt saadetud kingipaki (küpsised jms.).

Varrukakotkas on (minu jaoks) seninägematu variant.

Üks täiendav pilt selle teema 1. leheküljel näidatud Uscha. Ants Eduard Teder'i SB juurde.
Leheküljel on loetletud tema autasutamised - viimane sissekanne seal on Hõbedane Lähivõitluspannal, mis on annetatud talle juba 1944. aasta 1. juunil! Enne Auvere ja Sinimägede lahinguid, mille eest lisandus meestele kõvasti lähivõitluspäevi.

Unterscharführer Rudolf Männasson'i palgaraamat.
Erkennungsmarke sissekanne on huvitav - SS Unterführerschule Radolfzell (alljuhtide kool).
Rahvusarhiivi materjalides on ka märge Männassoni ja Radolfzell'i kohta aga seal on kirjas, et tema komandeering kooli on tühistatud.

Leutnant Remi Milk'i Soldbuch Eesti Sõjamuuseumi kollektsioonist ...

Mõned lisapildid Eesti Sõjamuuseumi kollektsioonis olevast Leutnant Remi Milk'i SB'st ...