Hetkel on osta.ee keskkonnas müügis üks kakskeelne SB, mis väljastatud 20. SS tagavarapataljoni põhikompanii Unterscharführer Aleksander Laaneväli'le. Kasutaja Kriuks kunagi esitas küsimuse, et kas sellised säästu Soldbuch'e jagati ka 20. ED koosseisule või olid ainult Piirikaitserügementide tarbeks mõeldud. Siia teemasse on postitatud üks samasugune kakskeelne, mis kirjutatud välja 20. ED võitlejale 1945. aasta kevadel Taanis aga hetkel oksjonil olev on veel Eestis välja kirjutatud - nii, et jagati neid ka siin 20. ED koosseisule.
Paar lehte eespool kirjutasin, et kakskeelsed tulid trükikojast 1944. aasta aprillis ja trükiarv oli 40 000 ühikut. Hetkel müügis olev SB on trükist tulnud 1944. aasta augustis ja trükiarv on olnud 30 000 - ehk siis kokku on neid kakskeelseid palgaraamatuid trükitud vähemalt 70 000 eksemplari!

uscha kirjutas:Kasutaja Kriuks ...

Asi igati klaar. Aitüma!

1941. aasta lõpul välja antud Dienstausweis (teenistustõendis) - dokumendi omanik Osvald Laidsalu teenis alates 1941. aasta novembrist Schutzmannschafts-Abteilung Põltsamaa (hilisem 39. kaitsepataljon/politseipataljon) 1. kompaniis. Peale pataljoni likvideerimist 1943. aasta aprillis läks ta Leegionisse ja teenis 46. Eesti SS rügemendis (tema Soldbuch'i pildid on sama foorumiteema 1. leheküljel). Foorumist militaar.net kasutaja istorik kirjutas:

281. julgestusdiviisi jaoks värvati ja formeeriti Põltsamaal kolmekompaniiline 39. kaitsepataljon. 3. kompanii formeeriti Luftwaffe 1. varustuspiirkonna jaoks ja saadeti selle objektide vahiteenistusse. 8. detsembril 1941 sai pataljoni Saksa sideohvitser korralduse pataljon alates 15. detsembrist jalgsimarsil Ostrovi suunas teele saata. 4. veebruaril 1942 anti 39. pataljoni koosseisu tagavara-väljaõppepataljoni 2. kompanii, mis sai 39. pataljoni 4. kompaniiks. Selle koosseisus oli 152 meest, neist 5 ohvitseri, kompaniiülem oli leitnant Voldemar Mikkola. 17. veebruaril 1942 saadeti Ostrovisse Jaak Vinni juhitud tagavara-väljaõppepataljoni suuskurkompanii ja anti 39. kaitsepataljoni 5. kompaniiks.
1. ja 4. kompanii saadeti rindele ja allutati operatiivselt XXXIX. tankikorpusele, kus tegutsesid Holmi lähedal kolonel vabahärra Erpo von Bodenhauseni juhitud 8. tankidiviisi lahinggrupi alluvuses. 4. kompanii lahkus 281. julgestusdiviisi alluvusest 18. veebruaril 1942.

1. kompanii allohvitser Osvald Laidsalu võitles 8. tankidiviisi alluvuses Holmi välisrindel. Nende lahingute eest annetati talle 2. klassi Raudrist ja Hõbedane jalaväe rünnakumärk. Mõlemad dokumendid on allkirjastatud 8. tankidiviisi ülema kindralmajor Erich Brandenberger'i poolt, kes teenis sõjaajal välja Raudristi Rüütliristi koos Tammelehtedega.

Laidsalu on raudristi saamise ajal major Sobolevi Põltsamaal formeeritud pataljoni koosseisus. Formeeriti Heeresgrupe all.
1942. aasta kevadel nimetatakse pataljon Julgestusükuseks No. 39., mille staap asus Opotškas, üksuse ülemaks jääb kuni selle likvideerimiseni 1943. aastal major Sobolev.
Veel esinevaid kirjapilte
Märts 1943. - 39. Rindekaitsepataljon.
Mai 1943 - 39. Rindepataljon
Kuni likvideerimiseni Korrapolitsei alluvuses.

Pilt ka Schutzmannschafts Abt. Põltsamaa žetoonist.

uscha kirjutas:... kakskeelne SB, mis väljastatud 20. SS tagavarapataljoni põhikompanii Unterscharführer Aleksander Laaneväli'le.

Palgaraamatu omanikust paar ilusat ülesvõtet.
Enne 20. ED ridadesse arvamist kandis Laaneväli ca. 2 aastat SD vormi ning oli kasvatajaks Lavassaare laagris.

uscha kirjutas:

uscha kirjutas:... oli kasvatajaks Lavassaare laagris.

Sotsiaaltöötaja

1944. aasta novembris Neuhammeri väljaõppelaagris Unterscharführer Mihkel Tedre'le välja antud palgaraamat.
Teenistuskohaks Eesti diviisi 45. rügemendi II pataljoni 6. kompanii.
Esikaane siseküljele lisatud fotol on seljas Wehrmacht'i vormikuub, millel 20. Eesti SS diviisi tunnused.
SB on Leo Tammiksaare kollektsioonis.

Minu eilne leid - 46. Eesti SS rügemendi 15. (pioneer) kompanii Sturmmann Jaan Luukas'e Soldbuch, foto ja SS abitõlkija tunnistus. SB on välja kirjutatud 1943. aasta aprillis Debicas, mai teises pooles saadeti ta Oranienburgis asuvasse SS tõlkijate kooli (W-SS Dolmetscherschule). Arhiivimaterjalidest leidsin, et kokku saadeti 1943. aasta mais sinna kolm gruppi eestlasi - 20. mai läks teele kaks gruppi (18 + 14 meest) ja järgmisel päeval "ülejäänud mehed". Kahjuks ei ole täpsustatud palju neid ülejäänud mehi oli aga eks samuti midagi sinna 10 ja 20 vahele.
Kompanii, mille koosseisu Luukas terve oma sõjaväeteenistuse aja kuulus võttis 1944. aasta varakevadel osa Riigiküla, Siivertsi ja Vepsküla sillapeade hävitamisest.

Leo Tammiksaar oma raamatus kirjutab kompanii kohta: "Märtsi alguses ründasid venelaste sillapead Siivertsi surnuaial 11. SS diviisi ”Nordland” osad. Nad palusid appi Eesti diviisi pioneere leegiheitjatega. Nende abil murti hilisõhtuks venelaste vastupanu. Meie pioneerid kandis kaotusi ning täiendust toodi Toila metsalaagrist, kust saadi rühmajagu haigustest ja haavadest paranenud mehi. Täiendusi tuli ka hiljem.
Narva rindel kohendasid pioneerid kaevikuid, ehitasid punkreid, demineerisid ja mineerisid jõe kallast ja õhkisid talvel ja kevadel jõe jääd.".

... ja ...

"46. rügemendi 15. (pioneer) kompanii asus tagavaraüksusena Riigiküla all jõe ääres. Sealt käisid leegiheitjate komandod rindel venelastest kaevikuid puhastamas. 4. märtsil saadeti kompanii Vepskülla jalaväena rünnakule, kuna jalavägi oli selles lõigus otsa lõppenud. Juba ennem pioneeride rünnaku algust olevat saanud haavata üks nende rühmaülem. Juuni lõpus kaotati rügementide alluvusega pioneerkompaniid ja moodustati pioneerpataljon. Praktikas ei muutunud midagi ja pioneerkompaniid jäid edasi rügementide juurde, ainus muutus oli et formeeriti pioneerpataljoni staap.".

Eesti diviisi pioneerpataljoni osad olid ühed viimased, mis jäeti katma taandumist Tannenbergi liinilt 1944. aasta septembris.
Dokumendid & foto leiti umbes kümmekond aastat tagasi Pärnumaalt kui hakati vana maja renoveerima, olid peidetud seina sisse. Üsna kindlasti üks kihvtimaid Soldbuch'e, mis tänase päeva seisuga mu kollektsioonis on.

Sellist abitõlkija tunnistust pole ennem näinudki ... Väga vinge komplekt igal juhu!

Kriuks kirjutas:Sellist abitõlkija tunnistust pole ennem näinudki ...

See on jah päris pilkupüüdev paber.

Huvitav sissekanne on tema SB kolmandal leheküljel, kuhu kantakse sisse ja kinnitatakse ülema poolt palgaraamatu 1. ja 2. leheküljel tehtud muudatused. Seal on 03.03.1944 kuupäevaga sissekanne, et 1. leheküljel on auastet muudetud ja selle muudatuse on kinnitatud 46. rügemendi pioneerkompanii ülem Ostuf. Elmar Otsing. Huvitav (minu jaoks) on aga see, et tavaliselt märgiti auastmeülendused sõnaga Beförderung aga siin on Ernennung - esimene tähendab ülendamist ja teine nimetamist. See nimetamine on toimunud keset kõige ägedamaid sillapeade likvideerimise lahinguid ja mulle tundub sellisel ajal Sturmmann'iks nimetamine / ametikohustuste andmine näiteks kui väljalangenud jaoülema asemele uue tekitamine või lahingus eriliselt silmapaistnud sõduri tunnustamine sellega, et sai kohapeal kohe ülenduse. Hiljem vajas selline asi ilmselt siiski kinnitust päris ülendamisena (Beförderung).

Viimati postitatud SB omanik Jaan Luukas jookseb läbi ka temaga ühes kompaniis teeninud Kalju Roolaine mälestusteraamatust "Skaudipoisina elu miiniväljadel". Roolaine meenutab, et asus kompaniikirjutaja kohale ja vahetas sellelt kohalt välja Luukase, kes pidi minema tõlkide kursustele. Tegelikult käis ta kursustel / tõlkide koolis täpselt aasta varem - 1943. aasta mais.

SS-Rottenführer või siis maakeeli SS-Rottenfüürer Harald Miitjan´i Soldbuch. Samuti mehe nimega segadust palju. Mitmes kohas on Miitjen parandatud Miitjaniks. Juhuse kokkulangemisena on just täna sobiv siia see postitada, sest täpselt nüüd 95 aastat tagasi oli H.Miitjani sünnidaatum.

SS-Frw.O.Grenadier Leo Peterson´i Soldbuch. Klooga Soldbuchile omaselt on sissekandeid hõredalt. Küll aga leiab varustuslehelt huvitava märke, et talle on kätte jagatud Tarnjacke.

SS-Frw.Grenadier Verner Loos´ile kuulunud Soldbuch. Vähestest märgetest huvitavaim on sissekanne granaadi(mürsu) killust haavata saamise kohta.