Borja kirjutas: ↑N Juun 05, 2025 4:39 pm

tossom kirjutas: ↑N Juun 05, 2025 2:44 pm Tänu laaduri Stomma kiirele ja täpsele tööle hävitas tema suurtükk oma tulega kuulipildija ja ? (ei saa aru mitu) jagu vaenlase jalaväge..

.."rassejalo i tshastitshno unitshtozhilo do otdelenija vrazheskoi pehhotõ" - puistas laiali ja osaliselt hävitas kuni (ühe) jao vastase jalaväge // peaks olema perfecto tõlge

"kuni üks jagu" ja see on 8-10 inimest - jalaväejagu.

Tänud kõigile paranduste eest. Arvasin tegelikult, et see võib olla sõna ''kuni''. Aga ta kirjutab autasulehel seda D tähte lausetes erinevalt, sestap oli kahtlusi.

tossom kirjutas: ↑E Juun 13, 2022 1:03 pm Kuulsuse III klassi ordeniga nr. 218081 on kedagi korpusest autasustatud ilmselt Saaremaa lahingute eest.

See orden on varasemalt selle arvamisega üles pandud, et võiks ELK olla. Seda ta ei ole, aga seos Eestiga on olemas. Kuulsuse III klassi ordeni nr. 218061 kavaleriks on 45. Laskurdiviisi 134. laskurpolgu miinipildujameeskonna komandör kaardiväeseersant Aleksei Fedeshev.

Autasulehel kirjutab, et 18.09.1944 hävitas ta võitehase juures kaks vaenlase kuulipildujapunkti, millega andis üksustele võimaluse edasi liikuda.
--------
-August 1944: 134. kaardiväe laskurpolk osales lahingutes Emajõe joonel, sealhulgas Kärevere silla ümbruses, kus Punaarmee üritas ületada Emajõge. See polk oli osa jõududest, mis ründasid Saksa positsioone Tartust läänes ja põhjas, sealhulgas Kärevere, Jõesuu ja Puhja piirkondades. 16.–18. augustil toimusid intensiivsed lahingud, kus üritati stabiliseerida rindejoont ja murda Saksa kaitset.

-Septembris 1944: Pärast Tartu vallutamist 25. augustil 1944 jätkas 30. kaardiväe laskurkorpus, sealhulgas 134. kaardiväe laskurpolk, pealetungi põhja ja lääne suunas, et toetada edasiliikumist Tallinna poole. Nad liikusid mööda Emajõe kallast ja osalesid lahingutes, näiteks Voldi ja Nõela piirkonnas, kus kohati kohtuti Saksa katteosade ja Eesti Omakaitse vastupanuga.

Kustutasin need viimased postitused ära, sest mingit kasu nendest kellelegi ei olnud.
Borja - ise Sa kurdad mitmes teemas, et foorum on vaikne ja väljasuremisohus aga siis kui tekib uus kasutaja, kellel on midagi põnevat postitada siis hüppad talle peale, sest eksis terminitega. Oled ilmselt ka selle teema viimastele lehtedele tehtud postitusi lugenud ja saad aru, et eesti keel ei ole kasutaja FILPS emakeel.
Loodan, et FILPS jätkab foorumis ja postitab edasi korpusepoiste autasusid.

Loodan, et foorumi ei muutu militaar netiks, kus peab hakkama jagama puhkepäevi ja bänne…

kepsuke kirjutas: ↑R Juun 06, 2025 7:54 pm Loodan, et foorumi ei muutu militaar netiks, kus peab hakkama jagama puhkepäevi ja bänne…

..see foorum ei muutu "militaar netiks" kassvõi ainult seetõttu, et sellel foorumil õnneks puudub militaar neti "analooge mitteomav" administraatori/moderaatori kooslus

Parandamine on tänuväärne tegevus, aga vastu rinda tagudes oma õiguse taga ajamine ja tähenärimine ei kaunista foorumit mitte kuidagi, sestap olgem ikka teineteise suhtes mõistvad.

See orden on siin juba varasemalt olemas, aga nüüd on ka tausta kohta midagi teada. Niisiis- vanemleitnant Martin Reinart, autasustamise hetkel 249. Laskurdiviisi 917. laskurpolgu pataljonikomandöri abi, Isamaasõja ordeni II klassi ordeni nr. 450523 kavaler. Reinart on 1944.a saanud ka Punatähe ordeni, selle numbriks on 516437 ja antud Velikije Luki lahingutes osalemise ja haavatasaamise eest.

Isamaasõja ordeni autasulehelt:
Vanemleitnant Reinart, olles pataljoni riviülema kohusetäitja, tegutses Kuramaa lahingutes vapralt ja oskuslikult. Suurema osa ajast viibis ta roodudega eesliinil, täites kõige vastutusrikkamaid lahinguülesandeid, aidates kaasa oma initsiatiivi ja oskusliku juhtimisega nende täitmisele.
21.03.1945. tekkis telliskivitehase piirkonnas paremal tiival vastase vasturünnaku tõttu ohtlik olukord mida toetasid ka tankid. Vanemleitnant Reinart suundus isiklikult roodu ja korraldas vasturünnaku ning inspireeris isikliku eeskujuga võitlejaid lahingusse astuma. Selle tulemusena löödi vastase vasturünnak tagasi, lahinguväljale jäi üle 20 surnud vaenlase.

Kapten Jevgeni Stepanov, 7. Eesti laskurdiviisi 283. Üksiku tankitõrje suurtükiväedivisjoni komandöri asetäitja. Isamaasõja II klassi ordeni nr. 428632 kavaler. Stepanov on 1944.a saanud ka Punatähe ordeni, mis kannab numbrit 939421 ja anti talle Emajõe forsseerimise ning Mustvee linna lahingute eest. 1956. aastal autasustati teda veelkord Punatähe ordeniga mis kannab numbrit 3536520, aga seda ilmselt juba Nõukogude armees väljateenitud aastate eest.

Isamaasõja ordeni autasulehelt:

Major Hannula ründeüksuse allüksuse ülem kapten Stepanov näitas end määratud ametikohal julge ja kogenud komandörina.
18.03.45 peatus määratud allüksus Vitini küla ümbruses oleva üksiku talukoha juures, kui neid ründas vasakult vaenlase soomusrong (lahingute ajal kurseeris raudteel tõesti Saksa soomusrong number 26 (Eisenbahn-Panzerzug 26)). Kapten Stepanov käskis SU-76-l avada tuli, mille tagajärjel soomusrongil puhkes tulekahju ja see oli sunnitud taanduma.
19.03.45 toetas eelpool mainitud allüksus jalaväe pealetungi Kaulatsi mõisa juures. Kapten Stepanov tegi isiklikult kindlaks vaenlase tulepunktid ja selgitas välja külas asuva vaenlase olulise tugipunkti asukoha. Täpse tulega vaenlase tugipunkt hävitati.
Nähes, et vaenlane põgeneb andis kapten Stepanov käsu avada nende pihta trofeekuulipildujatest tuli, mis tõi vaenlase ridadesse paanika ja aitas meil täita oma ülesannet.
21.03.45 sai ülesande purustada veski, kust vaenlane viis läbi vaatlusi. Kapten Stepanov korraldas 152 mm suurtüki mõisa juurde toomise ja andis suurtüki kõrval käske ja suunas tuld. Selle tulemusena ülesanne täideti.

Kogu lahingute jooksul oli kapten Stepanov kõige vastutusrikkamatel lõikudel ja pidevalt eesliinil ning rakendas kõik pingutused selleks, et tema allüksuse võitlusülesanded oleksid täidetud täpselt ja õigel ajal.

Vääriline Isamaasõja II klassi ordeniga autasustamiseks. 28.03.1945.

Kuskilt foorumist üles korjatud sõja ajal leitnant Rihard Jürgensteini autasude dokumendid. Venemaa eestlane, 1922. aastal sündinud mees. Medali ''Võidumedal Saksamaa üle'' dokumendis 371. Kaardiväe Eesti Laskurpolgu tempel ja kaardiväe alampolkovniku Ilmar Pauli allkiri. Jürgenstein teenis Nõukogude armees ka pärast sõda, teda autasustati 1956. aastal Punatähe ordeniga nr. 3441867 ja varem, aastal 1954. on ta saanud Lahinguteenete medali. Ilmselt millaski seitsmekümnendate teises pooles on siis juba majori auastmes mees liikunud Eestist Ukrainasse. Huvitav on see, et teda on kaks korda autasustatud medaliga ''1500 aastat Kiievit'', ilmselt on kuskil lihtsalt midagi segamini läinud.

Major Mihail Zmur, 249. Eesti Laskurdiviisi 925. laskurpolgu komandöri abi varustusalal. Punatähe ordeni 1309156 kavaler. See orden (nagu ka autasulehel näha olevad Punalipu orden nr. 310781 ja Lenini orden nr. 203742) on antud talle Punaarmees väljateenitud aastate eest. Zmur on ka Isamaasõja II klassi ordeni nr. 427270 kavaler ja selle sai ta 1945. a märtsis Kuramaal, kus organiseeris väga rasketes tingimustes polgule materiaal- tehnilist tuge ning osaliselt ka lahingute eest mis toimusid varasemalt Eestimaa pinnal.

Päris huvitav ikka, et 1944 oli punaarmees teeninud juba peaaegu 18 aastat!

tossom kirjutas: ↑R Juun 27, 2025 1:08 pm Major Mihail Zmur, 249. Eesti Laskurdiviisi 925. laskurpolgu komandöri abi varustusalal..

..seitsmeklassilisega haridusega "major" ajab muidugi naerma.. aga eks see seletab ka väga hästi Punaarmee ja Wehrmachti ohvitserikaotuste summaarset suhet idarindel - mis oli 20:1

Oksjonikeskkonnas hetkel müügis olev komplekt
Korpusepoiss Arno Paap, 7. Eesti laskurdiviis, 27. Laskurpolk. Punaarmees alates 1942, Vapruse medali ja Kuulsuse ordeni III järgu kavaler.

Vapruse medal: 17. Septembril, Kavastu lahingu ajal oli Paap esimene kes ründas vaenlast, kes oli ennast kindlustanud metsa. Isiklikult hävitas enda automaadiga 5 vaenlast.

Kuulsuse orden: Paap näitas end Kuramaa kolme lahingu ajal ajavahemikus 21. kuni 31. märtsini 1945 vapra ja julge väeosaülemana. Lahingute ajal juhtis ta oma üksust selgelt ja vapralt. Kaulatsi mõisa vallutamisel liikus Paap vaenlase poole paremalt tiivalt, läbis oru ja ründas ootamatult küüni,kus asus vaenlase kuulipilduja.
Saades lahingus põrutada, jätkas Paap võitlust kuni lahingu lõpuni. Järgmisel päeval saadeti ta 3. sanitaarpunkti, kuid ta pöördus oma nõudmisel tagasi rindele ja jäi sinna kuni sõjaliste operatsioonide lõpuni selles piirkonnas.

Huvitav komplekt

Huvitav ses mõttes, et autasudele vastavalt too võitleja PAAP ei demobiliseerunudki kunagi vaid jäi kuni pensionieani NArmee kaadrisse - "starshinaaks" siis ilmselt // ohvitseriauastet talle vaevalt anti.
Seda kinnitavad tema medalid 30a NArmeed ja 40a NArmeed - millede kohaselt oli ta nii 1948.a kui 1958.a NArmee kaaderkoosseisus.
Seda kinnitab ka tema medal "NArmee veteranile" - mida anti ainult vanusega erruläinud sõjaväelastele.
Lahinguteenete medal on ilmselt 1950te algusest ja väljateenitud aastate eest.
Issamaasõja kruviorden on 1985.a juubelivariant.

Et lihtsalt huvitav, kussta teenis siis ka (kuni 1960te aastateni vähemalt) need rahuaja aastakümned

kepsuke kirjutas: ↑K Juul 23, 2025 7:42 pm Kuulsuse orden: Paap näitas end Kuramaa kolme lahingu ajal ajavahemikus 21. kuni 31. märtsini 1945 vapra ja julge väeosaülemana. Lahingute ajal juhtis ta oma üksust selgelt ja vapralt..

..foorumlasel on elementaarsed sõjalised mõisted ikka väga sügavas nihkes.. VÄEOSAÜLEM tähendas tollases Punaarmees polgukomandöri (ametikoha auaste polkovnik) ja sõna ÜKSUS vastaski toona polgule - ning kõik allpool polku olid ALLÜKSUSed.. ja võitleja PAAP oli meil Kuulsuse ordenile kvalifitseerudes jefreitor (eesti keel kapral) ning kõige väiksema allüksuse elik jalaväejao ülem (vene keeli otdelenije)...

Borja, tõlge oli tehtu AI abiga, sellest ka vead. Loost saab ikkagi enamjaolt aru küll...