Tsaariaegse autasukella kapsel, sisikonna on keegi kahjuks välja rookinud.
Valmistatud vasest, annetati eeskujuliku laskmise eest.
Mis tingimused oli tarvis täita, et autasustataks sellise kellaga?

Siin on natuke nende auhinnakellade tausta.

http://www.antiqoboz.ru/5.pdf

Midagi kuuma siin tegelikult ei ole, lihtne komplekt. Aga seisukord on hea ja teinekord just selles lihtsuses see võlu peitubki. Varssav- Berliin.

Üks kuub koos omaniku liikmekaardiga.

No ülikõva..
Hea siserigi info.

Huvitav, kellel seda ühte pagunit tarvis oli?

Mul oleks seda teist vaja

Mul oleks seda esimest tarvis

Selle nädala esimese poole parimad palad

Sõjaväe Tehnikakooli I lennu (1920-23) lõpetanud Ernst Ruusaugu tunnistus. Kooli vastu võetud kadetid määrati osakondadesse nende omal vabal valikul. Ruusauk oli pürotehnika osakonnas, kus oli kokku 6 meest. Lennus oli kokku ainult 75 meest, niiet üsna haruldane tunnistus!

Teenistuskäik: http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24292
Kapten Ruusaaugu saatuse kohta oli teada, et peale Territoriaalkorpuse ridades vangi langemist ja Köningsbergi vangilaagrit olevat ta jäänud Saksamaale. See tundus kahtlasena, sest mees suri Tallinnas 1951.a.
Tütre sõnul oli kapten Ruusaauk olnud 22.Territoriaalkorpuses venelasest polguülema abi ning saanud majoriks. Rindel olevat ta viinud kogu oma üksuse sakslaste poolele. Autode külge pandi voodilinad ja muud valged riidetükid, et anda märku allandmisest ning sõideti kolonnis end vangi andma. Saksamaal oli paar kuud vangis ning oli seetõttu pettunud, sest oli vabatahtlikult kogu oma üksusega üle läinud. Eestisse tagasi jõudes pakuti talle komandöri ametikohta kindralkomissar Litzmanni alluvuses. Pakuti ka korterit Kadrioru lossi ligidal. Ta võttis mõtlemisaega ning lõpuks keeldus.
Peale taasokupeerimist püüdis hoida madalat profiili. Sai tuttava käest infot, et tema kohta on välja antud käsk kättesaamisel koha peal maha lasta (kuna oli terve üksusega sakslastele alistunud). Õnneks nii ei läinud. Peale mitmeid ülekuulamisi pääses ta puhtalt. Tütar mäletab, kuidas kodus relvadega mehed isa üle kuulasid. Väidetavalt oli Ruusaaugul olnud "kõrgel kohal" keegi hea sõber, kes mehe naha päästis. Too tuttav oli mitmeid kordi käinud viinapudeliga külas, kuigi Ruusaauk oli olnud täiskarsklane.
Huvitav oli ka see, et tütre sõnul olevat peale Baaside lepingu sõlmimist püütud tema nooremat venda kooli juures korduvalt mõjutada isa tagant mingeid dokumente tooma. Asi oli lõppenud sellega, et isa hakkas pojal koolis vastas käima. Sellel ajal oli Ruusaauk vist Sõjaväe varustusvalitsuse relvastusosakonna laskemoonaladude ülema kohusetäitja.
Sellised on siis tütre mälestused.
Ja kuna minu vanaisa teenis Scoutspataljonis, siis midagi hingele ka. Scoutspataljoni trafarett.