Aegnat kimbuke (viidast kopipeist tuleb teha):

http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... er]=juka75

Eriti uhke on Aegna Merekindluse lipuga foto.

ivalO kirjutas:Eriti uhke on Aegna Merekindluse lipuga foto.

Fotol on Rannapatarei Nr. 3 veltveebel Vassili Männi. Temale kuulunud autasud.

No vot!

Väga kena ülesvõte rannapatarei nr. 2 kahurist.
Hästi on näha raudteerööbastest ehitatud raamistik kahuri ümber, mille külge kinnitati traatvõrk, kuhu sai omakorda kinnitada maskeerimise eesmärgil männoksi või mida mööda said ronida kahuri kõrvale istutatud metsviinapuu väädid.

Paar ülesvötet paarist laulikust. Möned templid ja allkirjad. Ajavahemik 13 juuli 1930-28 jaanuar 1933 Aegnal.
Väike stiilinäide:

Rannapatareis (Patarei hümn)

Nad jällegi olivad köik härrad
Kui saatus neid kokku viis
Olles söduri elust kord väljas
tuju löbusamaks tehakse siis.
Nad rääkisid teaevast ja pörgust
Ja kadunud noorusest
Ja mainiti maailma uhkust
Kui algas üks teisteseast.

Refrain: Meil rannapatareis
Meil rannapatareis
Kus tehakse marsch ja seis
Mis töstab tuju meis
Seal vuntsi püssisi
Ja lase kahurit-oi,oi-oi,oi
Meil rannapatareis
Meil rannapatareis
Ei joondu ükski mees
Kes nörk on haigustest,
Sääl pole soovidest
Kui kell on löönd üksteist
Poe voodi just kui surm!

Siis hüüti hurra patareile
Kus mehest vast tehakse mees
Kes hirmu vöib teha Tunney´le
Kui muistnegi vägimees
Ja Joonap kes tahtis ka kiita
Jalgväelaste elu-hääd
Pidi vaikima-aeg polnud kiita
Sest kölas juühendud hääl

Refrain: Meil rannapatareis j.n.e.

Ja hommikul kui seltskond läks lahku
Köigil meeles, mis loonud see töö
Kaua kuuldi veel saarel seda laulu
Mida lauldi ju terve öö.
Seda laulu ju tunnevad paljud
Ka patareis tuntud see viis
Ja rahvas jääb seisma kui kalju
Kui kölab ühendud laul

kurland 127 kirjutas:Vanavanaisa oli Aegnas sõjaväes.

Fotisest õnnestus leida ka natuke infot selle foto kohta.
Pildistatud 30.08.1926 ja fotol on Aegna merekindluse tagavaraväelaste komando: Kõllamets, Rüütel, kapten Kuriks, kapten Urm, Blouart, Velbach, Janson, Sell, Aavik, Nurm, Juudas, Soonik, Mägi, Einland, Albu, Suurpere.

Umbes pool aastat tagasi oli mul vestlus vanahärraga, kelle isa pidas Aegna saarel pagari ametit. Vestluskaaslane oli 1930'ndatel aastatel poisike (fotol see kõige väiksem sõdur) aga mälu on tal hea ja andis huvitavaid andmeid elu-olu kohta saarel.
„Sõdurite Pood“ - kaupa said osta nii sõdurid kui eraisikud, kui ostuhetkel maksta ei saanud fikseeriti ost raamatus ja maksid palgapäeval järgi. Seal poes liha ei müüdud. Poe juures nägi esimesi Punaarmee sõdureid, püssid olid pikemad kui mehed, kandsid väga suuri käekellasid (olid tegelikult taskukellad aga sõdurid kandsid ümber käe).

Ühiskasarmu vastas, raudtee ääres, (poest kasarmu poole) asus lihakarn. Karni esikülg oli laotud poolkaares ja punastest tellistest, oli lahti ainult 2-3 päeva nädalas.

Kasarmu ja sauna vahel oli pesukoda, eraldi hoone milles oli 1-2 suurt pesukatelt.

Aegna komandantuuri peakokk oli Mitt (tal oli kaks last – Villu ja Laine), Mitt piinati venelaste poolt surnuks ja visati kaevu (või visati elusana kaevu?), välja tõmmati sealt igastahes juba surnuna. Kas see toimus Aegnal või hiljem juba mandril?

Rongimeister (lukksepp) oli Hõbemägi (eraisik), elas sadama lähedal. Tal oli kolm last – Luutsi, Karin ja Gunnar.

Aegna vahet sõitis laev „Kompass“ - Tallinn > Naissaare > Aegna > Tallinn või Tallinn > Aegna > Naissaare > Tallinn. Mõnikord käis „Kompassi“ asemel ka „Jaan Poska“. Kiireloomulisi asju ajas mõnikord mootorpaat nr. 10.

Saarel oli ka üks reisivagun, millest 1/3 oli mõeldud ohvitseridele (uksest sisse ja vasakule jäi ohvitseride osa), pingid seina ääres ja vaguni keskel laud. Vagun oli rohelist värvi.

Umbes 1939. aasta paiku lasti komandandi käsu peale maha metskits Muki. Sõdurid narrisid ja kiusasid teda ja loom läks kurjaks. Tõmbas komandandi tütre seeliku lõhki ja saare komandant andis käsu kits maha lasta. Kitsest tehti topis ja seati üles ühiskasarmus.

Naisterahvas Salme parandas sõdurite riideid (lonkav vanatüdruk), asus endises ajutise baraki hoones (R. Nerman lk. 91 nr. 1).

Julius Ojasalu oli Aegna pagar, elas koos abikaasa Emiliega saare põhjaosas, rannapatarei nr. 2 ja lasketiiru vahel, maja kutsuti „Amsterdam“, majas elas ainult pagar oma perekonnaga.

Ühiskasarmu põhjapoolse osa sissekäigust paremat kätte kaks akent, leivaküpsetus ahjude ruum. Põhjapoolse osa uksest välja ja otse edasi ca. 30 meetrit puukuuri lobudik ja selle taga sigade tarandik. Puukuuris hoiti sigade toidunõusid ja muud kola.

Uute nägudega täiendatud Aegna MK ohvitseride pilt:

1. Eduard-August Lemming
2. Ernst Birkenthal (Peeter Kaseoru)
3. Jaak Feldmann (Jaak Vendla)
4. Arnold Koger
5. Jüri Miller
6. Konstantin Johannes Tingas
7. Mihkel Tumma
8. Verner Brockner (Valdur Loo)
9. Augustin Taidla
10. Evald Ordlik
11. Valentin Härm
12. Hendrik Kärner
13. Valter Taliste (Thalheim)
14. Nikolai Mednis (Meidla) - kas on ikka tema? Ohvitseride andmebaasis ei ole märget teenistusest Aegna merekindluses aga mul on üks 1935. aastal tehtud 3. rannapatarei grupifoto, kus ta istub ees reas koos sama patarei ülema ja veltveebliga. Võimalik, et olen mehe ka lihtsalt valesti tuvastanud.

Hea vaade Rannapatarei Nr. 1 vasakpoolsele soomustornile ja osale komandopunktist.
Hästi on näha kaldtee (kitsarööpmeline raudtee?), mille kaudu laskemoona hoonesse kärutati. Mõlemal pool ust on näha kaks akent, alumised peaksid olema meeskonna eluruumide aknad ja ülemistest vasakpoolne laengukeldri aken ja parempoolne mürskukeldri oma.

Aegna tuletõrjerong, rongi ees 45-hobujõuline vedur.

J. Feldmann (Vendla) määrati Aegna Merekindlusesse juba Vabadussõja ajal, 1919. aastal ja ta juhatas seal 12 tollise patarei taastamistöid (hilisema numeratsiooni järgi Rannapatarei Nr. 1). Teenis väikeste vaheaegadega Aegnal kuni 1940. aastani, millal merekindlused likvideeriti (päris lõpus oli mõned kuud Naissaare Merekindluses). Selle aja jooksul teenis kindluses mitmel erineval ametikohal aga kõige rohkem seotud ikka Rp.Nr.1'ga, ajutiselt täitnud ka Aegnasaare komandandi ülesandeid. 1925. aastal annetati talle Vabaduse Risti I liigi 3. järk.

Alates 1927. aastast allusid Aegnasaare Komandantuurile ka Viimsi poolsaare patareid - Miiduranna, Leppneeme ja Randvere.
Randveres oli kaks patareid, mis kandsid numbreid 11 ja 15. Esialgselt numbriga 11 tähistatud patarei nimetati kolmekümnendatel aastatel ümber ja sai uueks numbriks 15, numbriga 11 tähistati nüüd nelja 152 mm Canet kahuriga patareid, mis asus mererannast 400 meetri kaugusel, kõrgel rannavallil. Uue patarei projekti kinnitas Sõjanõukogu 1929. aasta 19. märtsil ja esialgse kava kohaselt oli sinna plaanitud neli 130 mm Vickers kahurit (samasugused nagu Aegna 3. patareis). Juba samal aastal valmisid seal neli kahurialust ja laskemoonakelder. Krediidi puudusel jäi ehitus peaaegu viieks aastaks seisma ja jätkus alles 1934. aastal. Samal aastal viidi projektis sisse ka muudatus vahetada 130 mm kahurid 152 mm vastu. Samal aastal valati olemasolevatele betoonalustele peale astmelised lisaalused, mis võimaldasid tõsta kahurite raudade tõstenurka. Enne sõda olid patareis üles seatud kõik neli kahurit.

Piltidel on üks Rannapatarei nr. 11 kahurialustest ja laskemoonakelder. Kolmandal pildil on hästi näha 1934. aastal juurde valatud astmelised lisaalused.
Patarei ülejäänud betoonehitised on purustatud.

Igor Kopõtini ja Leho Lõhmuse koostatud raamatu "Eesti sõjaväe Pioneerpataljon, areng ja koostöö 1917 -1940" leheküljel 322 on selline lause: "1932. -1933. astal lõhkasid pioneerid Aegnal vanad raudbetoonvarjendid ... " ja järgmisel leheküljel on kirjas: "26. mail 1932 aastal teostas 1. pioneerkompanii Aegnal purustustöid, mille käigus üks üleajateenija, vanem-allohvitser A. Jõemets, sai betoonkonstruktsiooni lõhkamise tagajärjel betoonitükiga pea- ja põlvevigastusi.".

On kellelgi täpsemat informatsiooni, et mis betoonvarjendeid pioneerid Aegnal lõhkasid?!

Aegnasaare Komandantuuri jõulu- ja uusaasta tervituskaart, arvatavasti 1930-ndate aastate II poolest.
Mulle on peale Aegna oma kätte sattunud ka sarnased Suurupi MK ning allveelaevade "Kalev" ja "Lembit" tervituskaardid - kummalisel kombel kõik mereväega seotud. On keegi näinud ka analoogseid maaväe üksuste omasid?