• Eesti 1941

Postitatud: **R Mär 20, 2015 9:19 pm**

uscha kirjutas:Siin on üks pilt veel samast kohast ...

Eee

... Aga mis koht see üldse on?

Postitatud: **R Mär 20, 2015 9:24 pm**

Maarjamäe loss

Postitatud: **R Mär 20, 2015 9:27 pm**

Maarjamäe lossi trepp.

Postitatud: **R Mär 20, 2015 9:45 pm**

Kena vaadata, kust tänapäeval läheb mööda buss piritale.

Postitatud: **R Mär 20, 2015 10:24 pm**

Hakkas huvitama kuidas Tallinnast Piritale üldse pääses. Lehelt...vanad asjad...selline jutt.
Pirita tee kulges algselt Maarjamäe lossini piki mereranda, suundus lossiväravani ning sealt edasi laskus praeguse Kose teelt Saare tänava kohalt alla. Alates 1927. aastast kulges Pirita tee ka sealt piki mere äärt. 1970. aastate lõpul rekonstrueeriti tulevane olümpiatrass Russalkast kuni Pirita sillani täielikult. Uus teelõik rajati kohati kuni 40-50 meetrit senisest tugimüürist mere poole.

Postitatud: **R Mär 20, 2015 11:58 pm**

Vaata Maa-ameti geoportaali kaardiserverit.Seal on ajaloolised kaardid mida saad võrrelda tänapäevasega.

Postitatud: **T Mär 24, 2015 6:10 pm**

Saksa sõduri Paide/Türi pildiümbrikus välipost, 09.1941

http://postiajalugu.ee/saksa-soduri-pai ... t-09-1941/

Postitatud: **T Mär 24, 2015 6:36 pm**

Kas need pildid on siin varem kajastust leidnud? Peale klõpsates lähevad suuremaks.

http://www.warrelics.eu/forum/german-ph ... onia-4431/

Postitatud: **N Mär 26, 2015 2:57 pm**

Meeleolukas pildiseeria A Le Coqi kesvatehase töömailt Saksa okupatsiooni tingimustes. Kuna album sisaldab hoiatust, et materjal on rangelt vaid isiklikuks tarvitamiseks, siis pilte siia kopima ei hakka ja piirdun vaid lingiga:
https://www.facebook.com/media/set/?set ... 438&type=1

Postitatud: **K Apr 08, 2015 1:07 pm**

Tundub, et Paides omal ajal tuntud tegelane olnud, Oss poiss (selle nime all kuulutas lehes nt., et ostab kokku vanu madratseid ja vedrusid).

Postitatud: **P Apr 12, 2015 10:37 am**

Jõhvi kiriku põleng ...

: JK_1.jpg (25.37 KiB) Vaadatud 12895 korda

: JK_2.jpg (12.45 KiB) Vaadatud 12895 korda

Fotod: FB

Postitatud: **P Apr 12, 2015 8:52 pm**

Kriuks kirjutas:Jõhvi kiriku põleng ...

...toimus tegelikult 1943. aastal, tules oli kõvasti rohkem, kui vaid kirik.
http://www.vabaeestisona.com/index.php/ ... poles.html

Pildiseeria on tegelikult päris hea, ma hetkel ei leia seda aga oma arvutist ega veebist (enda FB lehele millalgi eelmine aasta postitasin kogu krempli).

Postitatud: **P Apr 12, 2015 9:30 pm**

divine kirjutas:...toimus tegelikult 1943. aastal, tules oli kõvasti rohkem, kui vaid kirik.
http://www.vabaeestisona.com/index.php/ ... poles.html

Hm

... Kultuurimälestiste riiklikus registeris pajatavad nad millegi pärast neljakümnesimesest ...

Rajati tõenäoliselt juba 14. saj. II poolel.
16. saj. algul rekonstr. kirik kapitaalselt ja kohandati tulirelvadele. Ehitati läänetorn, püssirohukelder ja võlvlagi.
Kirik põletati Liivi sõja algul 1558. 1637 taastati, kuid rünnati Rootsi-Vene sõjas uuesti(1657). Viimati põles Põhjasõjas 1703, taastati 1728. Barokne tornikiiver ehit. 1748. Praegune neogooti kiivrikuju on a-st 1875 (hävis 1941, taastati 1984), mil suurema remondiga seoses (arh-d F. Modi, M.Girard de Soucanton)sai kirik nüüdse kuju.
Torni ehitas Edise kindlustatud mõisamaja omanik Taube, kelle vapp on tänini kiriku läänefassaadil torniseina müüritud.
(pass, 1983; Eesti arhitektuur)
Sisestatud: 14.01.2003.

Postitatud: **P Apr 12, 2015 10:31 pm**

Kogu pildiseeriat näeb siin

http://web.zone.ee/johvipolemine/

Postitatud: **E Apr 13, 2015 12:21 am**

http://www.johvi.ee/?q=node/1

3. augustil 1943 puhkes aga endises leerimajas tulekahju, mis tugeva tuule tõttu levis naaberhoonetele. Kokku hävis 92 elumaja ja 129 kõrvalhoonet ehk umbes 1/3 Jõhvit. Punaarmee pommitamine tõi kaasa uusi purustusi, kuid kõige suurema hävitustöö panid toime 1944. a 18. septembri õhtul ja öösel taganevad sakslased. Õhku lasti jaamahoone, keskkool, mõis, õlle- ja viinavabrik, raudteejaama juures süüdati põlema elumajad. 19. septembril saabusid vene väed. Selleks ajaks oli 350-st majast alles vaid 100.

Õlle- ja viinavabriku õhkulaskmisega hoidsid fritsud tegelikult veel suurema kahju ära "vabastajate" saabumisel.

Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941

Re: Eesti 1941