Eeeuscha kirjutas:Siin on üks pilt veel samast kohast ...
Eesti 1941
Re: Eesti 1941
Re: Eesti 1941
Maarjamäe loss
-
funker
Re: Eesti 1941
Kena vaadata, kust tänapäeval läheb mööda buss piritale.
- Manused
-
- maarjamc3a4e-lossi-trepp.jpg (38.66 KiB) Vaadatud 15042 korda
Re: Eesti 1941
Hakkas huvitama kuidas Tallinnast Piritale üldse pääses. Lehelt...vanad asjad...selline jutt.
Pirita tee kulges algselt Maarjamäe lossini piki mereranda, suundus lossiväravani ning sealt edasi laskus praeguse Kose teelt Saare tänava kohalt alla. Alates 1927. aastast kulges Pirita tee ka sealt piki mere äärt. 1970. aastate lõpul rekonstrueeriti tulevane olümpiatrass Russalkast kuni Pirita sillani täielikult. Uus teelõik rajati kohati kuni 40-50 meetrit senisest tugimüürist mere poole.
Pirita tee kulges algselt Maarjamäe lossini piki mereranda, suundus lossiväravani ning sealt edasi laskus praeguse Kose teelt Saare tänava kohalt alla. Alates 1927. aastast kulges Pirita tee ka sealt piki mere äärt. 1970. aastate lõpul rekonstrueeriti tulevane olümpiatrass Russalkast kuni Pirita sillani täielikult. Uus teelõik rajati kohati kuni 40-50 meetrit senisest tugimüürist mere poole.
- desert eagle
- Huviline
- Postitusi: 609
- Liitunud: P Juul 16, 2006 2:28 pm
- Asukoht: Tallinn
Re: Eesti 1941
Vaata Maa-ameti geoportaali kaardiserverit.Seal on ajaloolised kaardid mida saad võrrelda tänapäevasega.
-
funker
Re: Eesti 1941
Saksa sõduri Paide/Türi pildiümbrikus välipost, 09.1941
http://postiajalugu.ee/saksa-soduri-pai ... t-09-1941/
http://postiajalugu.ee/saksa-soduri-pai ... t-09-1941/
-
funker
Re: Eesti 1941
Kas need pildid on siin varem kajastust leidnud? Peale klõpsates lähevad suuremaks.
http://www.warrelics.eu/forum/german-ph ... onia-4431/
http://www.warrelics.eu/forum/german-ph ... onia-4431/
Re: Eesti 1941
Meeleolukas pildiseeria A Le Coqi kesvatehase töömailt Saksa okupatsiooni tingimustes. Kuna album sisaldab hoiatust, et materjal on rangelt vaid isiklikuks tarvitamiseks, siis pilte siia kopima ei hakka ja piirdun vaid lingiga:
https://www.facebook.com/media/set/?set ... 438&type=1
https://www.facebook.com/media/set/?set ... 438&type=1
"Maakri ja Kuke nurgal puumajas elasid kaks õde litsi, väga soojad mälestused." (tundmatu klassik, 2013)
Re: Eesti 1941
Tundub, et Paides omal ajal tuntud tegelane olnud, Oss poiss (selle nime all kuulutas lehes nt., et ostab kokku vanu madratseid ja vedrusid).
"Maakri ja Kuke nurgal puumajas elasid kaks õde litsi, väga soojad mälestused." (tundmatu klassik, 2013)
Re: Eesti 1941
Jõhvi kiriku põleng ...
Fotod: FB
Re: Eesti 1941
...toimus tegelikult 1943. aastal, tules oli kõvasti rohkem, kui vaid kirik.Kriuks kirjutas:Jõhvi kiriku põleng ...
http://www.vabaeestisona.com/index.php/ ... poles.html
Pildiseeria on tegelikult päris hea, ma hetkel ei leia seda aga oma arvutist ega veebist (enda FB lehele millalgi eelmine aasta postitasin kogu krempli).
"Maakri ja Kuke nurgal puumajas elasid kaks õde litsi, väga soojad mälestused." (tundmatu klassik, 2013)
Re: Eesti 1941
Hmdivine kirjutas:...toimus tegelikult 1943. aastal, tules oli kõvasti rohkem, kui vaid kirik.
http://www.vabaeestisona.com/index.php/ ... poles.html
Rajati tõenäoliselt juba 14. saj. II poolel.
16. saj. algul rekonstr. kirik kapitaalselt ja kohandati tulirelvadele. Ehitati läänetorn, püssirohukelder ja võlvlagi.
Kirik põletati Liivi sõja algul 1558. 1637 taastati, kuid rünnati Rootsi-Vene sõjas uuesti(1657). Viimati põles Põhjasõjas 1703, taastati 1728. Barokne tornikiiver ehit. 1748. Praegune neogooti kiivrikuju on a-st 1875 (hävis 1941, taastati 1984), mil suurema remondiga seoses (arh-d F. Modi, M.Girard de Soucanton)sai kirik nüüdse kuju.
Torni ehitas Edise kindlustatud mõisamaja omanik Taube, kelle vapp on tänini kiriku läänefassaadil torniseina müüritud.
(pass, 1983; Eesti arhitektuur)
Sisestatud: 14.01.2003.
-
funker
Re: Eesti 1941
http://www.johvi.ee/?q=node/1
Õlle- ja viinavabriku õhkulaskmisega hoidsid fritsud tegelikult veel suurema kahju ära "vabastajate" saabumisel.3. augustil 1943 puhkes aga endises leerimajas tulekahju, mis tugeva tuule tõttu levis naaberhoonetele. Kokku hävis 92 elumaja ja 129 kõrvalhoonet ehk umbes 1/3 Jõhvit. Punaarmee pommitamine tõi kaasa uusi purustusi, kuid kõige suurema hävitustöö panid toime 1944. a 18. septembri õhtul ja öösel taganevad sakslased. Õhku lasti jaamahoone, keskkool, mõis, õlle- ja viinavabrik, raudteejaama juures süüdati põlema elumajad. 19. septembril saabusid vene väed. Selleks ajaks oli 350-st majast alles vaid 100.