Laomardi on küll olemas ja seal on ka erinevaid torusid täristatud. Üks haakuv lookene selle kohaga: http://jalutuskaikajas.blogspot.com/201 ... -1944.html

Leivo maeti küll ümber, aga - Mis sai teisest samasse maetud mehest? Kui nad olid koos, siis oleks loogiline, et olid ka samast väeosast. Seega Laskurkorpusest.

uscha kirjutas: ↑R Juun 05, 2020 2:30 pm Eesti laskurkorpuse 249. laskurdiviisi võitleja Endel Padrik sai oma Vapruse medali Sõrve lõpulahingute eest, kus ta 20.11.1944 Lõu küla juures (ametlikus dokumendis Lõumardi küla aga sellise nimega küla ma ei leidnud), kus ta kergekuulipildujaga avas marulise tule ja lõi tagasi sakslaste vasturünnaku ning seejärel tõusis esimesena rünnakule.

Endel Padrik oli tuntud näitleja ja pikaaegne Eesti Raadio diktor.

Lisaks sellele oli Endel Padrik veel ennem täielikku taasiseseisvumist suhteliselt algusest peale ERSP ja hiljem Isamaliidu lige.

tossom kirjutas: ↑K Nov 06, 2013 9:25 pm Eelmisel leheküljel on leitnant Nittimi Punatäht numbriga 846878. Suvel sattus mulle kätte kena komplekt ( küll ilma dokumendita ) mis legendi järgi samuti korpusepoisile kuulunud ja mul ei ole põhjust selles kahelda. Kahjuks aga pole aega olnud tegeleda autasulehtede tellimisega. Ilus komplekt, Punatäht nr. 843 581, Isamaasõja orden II klass nr. 284 050. Ordenite seisukord on nagu korpuse autasude puhul tavaks- eeskujulik.

Lõpuks sai arhiivist ka infot. Autasude omanik on leitnant Ernst Kaasik, 249. Laskurdiviisi 197. üksiku sideroodu telefonirühma komandör. Punatähe ordeni nr. 843581 ja Isamaasõja II klassi ordeni nr. 284050 kavaler. Mõlemad autasud on saadud Eestimaa pinnal toimunud lahingute eest. Autasud ise on nähtaval selles teemas, leheküljel 14.

Punatähe autasulehelt:
Tagab lahinguolukorras ja rasketes lahingutingimustes diviisi staabi ja allüksuste vahel katkematu telefoniside ja selle toetuse alates 17.09 kuni käesoleva ajani, näidates selle juures üles initsiatiivi ja töösse süvenemist.
Töötades sideülemana lülitab ajakohaselt ekspluatatsiooni püstitatud sideliinid, tagab katkematu ja hea kuuldavusega side.
26.09.1944

Isamaasõja II klassi orden autasulehelt:
Meisterlikult ja kangelaslikult tagas Väikese Väina forsseerimise ajal side staabi ja pealetungivate üksuste vahel 05.10.1944.
Vaenlase katkematu ja tugeva miinipilduja tule ning õhurünnakute all tagas ja säilitas oma rühma eesotsas olles julgelt ja otsustavalt side riskides sealjuures korduvalt oma eluga.
19.10.1944 Sõrve säärel, vaenlase kaitsest läbitungimise ajal töötas 921. polgu sideülemana. Tema juhtimisel ja isiklikul osavõtul ehitati ennem läbimurret sidevõrk, mis tagas läbimurde ajal jätkusuutliku ja häireteta ühenduse ning kui meie üksused murdsid läbi sügavale vastase kaitsesse organiseeris neile side tagapool asuvate üksustega.
Lahinguoperatsioonide jooksul töötasid need sideliinid ja võrgud, millised ehitas ja nende töö tagas leitnant Kaasik, kindlalt, ilma katkestusteta ja olid hea kuuldavusega.
21.10.1944

Natuke rohkem, kui kuu aega hiljem sai leitnant Kaasik Saaremaa lahingutes surma ja ta on maetud Torgu kalmistule...

Seersant Eduard Kartau, 249. Laskurdiviisi 779. suurtükiväepolgu 1. divisjoni 1.patarei relvakomandör. Isamaasõja II klassi orden nr. 125564 kavaler.
Autasulehelt: Väikese- Väina forsseerimisel 05.10.1944 toetas Kartau relv Maasi küla rajoonis Saaremaa põhja- ida kalda suunalist operatsiooni. Tänu seersant Kartau kiirele ja täpsele tööle ja rühmarühmakomandöri täpsetele andmetele avati tuli ning purustati 2 statiivil kuulipilduja ning neli käsikuulipilduja tulepunkti, otsesihtimisega hävitati ligi rühma jagu vaenlase sõdureid ja ohvitsere. Tänu eelnevale tagas seersant Kartau dessandi eduka maabumise Saaremaa põhja-idakaldale. Esitatakse Isamaasõja ordeniga autasustamiseks. ( Parandage, kui midagi on valesti tõlgitud ).

Kahjuks jäi see 1944. aasta sügisel saadud Isamaasõja II klassi orden ainukeseks seersant Kartau autasuks. Ta hukkus 21.03.1945 Kuramaal Kaulatsi mõisa juures toimunud lahingus ja on maetud Salduse rajooni Dzirnieki küla kalmistule, ühishauda.

Orden ise on parajalt räbal. Arvan, et ta on olnud maa sees ja tema kallal on pärast leidmist vandaalitsetud, ilmselt ‘’arheoloogide’’ leid lahinguväljalt.

Lahinguteenete medal 793073 oli oksjonil, antud ilmsel Neveli lahingute eest.

Piltidel näha olev autasude komplekt oli oksjonil. Väidetavalt ühe inimese omad. Komplektis on Vapruse medal nr. 2193593, Lahinguteenete medal 793153. Viimane on vast Korpus ja Neveli eest, kuid Vapruse medalit ei oskaks korpusega siduda, pole varasemalt trehvanud seost sellise numbrintervalli ja Eesti korpuse vahel. Võimalik, et tegemist on lihtsalt mingi kompotiga.

Autasud oksjonilt. Kuulsuse orden nr. 464954 ja Lahinguteenete medal nr. 1287931. Kuulsuse orden on antud ilmselt 1945. a kevadel Kuramaa ja Lahinguteenete medal 1944. aasta sügisel Mandri-Eesti lahingute eest.

Kapten Aleksander Punane, 249. Laskurdiviisi 779. suurtükiväepolgu komandöri abi varustuse alal. Isamaasõja II klassi ordeni nr. 284038 kavaler. Ordenil dokumenti küll ei ole, kuid nimi on teada.

Orden on antud kaptenile polgu hea, täpse ja õigeaegse materiaal- tehnilise varustamise eest lahingutegevuse käigu kõigis etappides. Saaremaa lahingutes organiseeris kapten Punane polgu varustatuse lahingu-, materiaalvarustuse ja toiduainetega. Suutis mobiliseerida polgu ja kohaliku elanikkonna transpordiks, millega tagas takistusteta suurtükitule toe jalaväe üksustele.
Polgu oskusliku lahingulise ja materiaalse varustatuse tagamise eest Mandri- Eesti, ning Muhumaa ja Saaremaa lahingutes esitatakse ta Isamaasõja I klassi ordeniga autasustamiseks. Aga anti teine klass…

Kapten Karl Nõmm, 249. laskurdiviisi 925. laskurpolgu 7. laskurroodu komandör. Punatähe ordeni nr. 516453 kavaler, sai ordeni Velikije-Luki lahingute eest. Kapten Karl Nõmm oli autasustatud veel Isamaasõja I klassi ja Aleksander Nevski ordeniga. Piltidel näha olev Punatähe orden oli oksjonil.

Punatähe orden 1855228, mis on antud ilmselt Saaremaa lahingute eest.

Allveelaeva "Lembit" motoristi Alfred Sikemäe autasudekomplekt.
Lahinguliste teenete eest medali (2892051) autasulehel oli ära märgitud ka teenimine allveelaeval, Punatähe orden (1855481) oli mäletamist mööda antud 1944. aasta Saaremaa lahingutega seoses aga võin ka eksida. Ei leidnud hetkel Podvig Naroda lehelt autasulehtesid üles.
Allveelaev "Lembit" tegi sõja ajal Punalaevastiku koosseisus kaasa seitse lahinguretke ja Sikemäe kuulus laeva meeskonda kahe esimese retke ajal, mis mõlemad toimusid 1941. aastal.

Hetkel veel tundmatu Korpusepoisi Kuulsuse orden (532656).
Andmebaasis on lähedase numbriga orden (532614), mis on antud 1945. aasta juunis 27. laskurpolgu seersandile Eduard Hunt'ile raske haavatasaamise eest Velikije Luki all.

8. ELK telefonist Laas A. sai oma Punatähe ordeni (2018125) Kuramaa lahingute eest.
Laas A. on ka Lahinguliste teenete eest medali (1288703) kavaler aga see on kahjuks kaduma läinud.