funker kirjutas:Tallinn, 1944, aga kus?

Pildil on vaieldamatult Viru tuletõrjemaja torn ja Oleviste kirik, mida see aga annab?
Pilt on tehtud kusagilt Gonsiori tänava kandist, paistaks mingi sakraalehitise uksevõlv, kas on?
Sinna sektorisse jäid juudi sünagoog Maakri tn. ja vene õigeusu kirik praeguse V Reimani 9. asemel.

ivalO kirjutas:

funker kirjutas:Tallinn, 1944, aga kus?

Pildil on vaieldamatult Viru tuletõrjemaja torn ja Oleviste kirik, mida see aga annab?
Pilt on tehtud kusagilt Gonsiori tänava kandist, paistaks mingi sakraalehitise uksevõlv, kas on?
Sinna sektorisse jäid juudi sünagoog Maakri tn. ja vene õigeusu kirik praeguse V Reimani 9. asemel.

Siit ei leia seda sakraalehitist üles? Depoo ja kiriku märkisin ära, tõmbame mõned kiired
Ma ei tunne Tallinna nii hästi aga ehk mõni tunneb?
http://wwii.sasgis.ru/?lat=59.433292&lon=24.755459&z=12

Mis Tallinna rahvas kostab?

tegin oletatavast pildivõtukohast veel ühe suurenduse ja nii see tundub olevat tõesti

Tundub tõesti, et Sinu poolt märgitud maja on õige.
Lame katus, too minu märgitud, torkas lihtsalt esmapilgul silma.
Lähemalt vaadates on tõepoolest sellel hoopis viilkatus ja varju järgi paistab ka madalam.

Kirik ise oli küllaltki uhke. Foto tehtud arvatavalt samast kiriku trepilt või kõrvalhoone väravast?

Lugu ise siin:

Gonsiori tänava ehitus hävitas nunnakloostri.

Sel kuul möödub 113 aastat Kuremäe abikloostri rajamisest Tallinnas. Ida-Virumaal Kuremäel asuva Pühtitsa nunnakloostri juurde kuulunud abiklooster asus Tallinnas endise Shubbe ja praeguse Reimanni tänava ning Gonsiori tänava ristumispaigas. 19. sajandi lõpukümnendil, 1894. aastal kinkis kaupmeeste suguvõsast pärit Pelagia P. Basargina Kuremäe kloostrile talle kuulunud kahekorruselise puumajaga kinnistu Tallinnas. Sinna rajatigi Kuremäe abiklooster ning esialgne puust kirik. Kirik jäi kitsaksKuna väike puukirik ei mahutanud peatselt enam kõiki palvetajaid, hakati planeerima suurema peakiriku ehitamist. Peterburi arhitekti N. Nikonovi kavandatud peakiriku ehitusprojektid valmisid 1900. aastal. Kiriku nurgakivi asetas sama aasta 11. septembril paika Kroonlinna ülempreester Joann, kes oli ühtlasi ka üks suurimatest eraisikust annetajatest kiriku ehituse heaks. Pikliku kujuga kolmelöövilisel kahekordsel kivikirikul (pikkus 25 ja laius 17 meetrit) asetsesid rikkalike kaunistustega üheksa kuppeltorni ja 32 meetri kõrgune kaheksatahuline kellatorn. Kaheksa kirikukella telliti Jaroslavli linna kellatehasest, neist suurim kaalus ligikaudu neli tonni.Suurejooneline peakirik mahutas üle 400 inimese. Peakiriku pühitsemise toimetas 22. septembril 1902 Riia piiskop Agafangel Kroonlinna ülempreestri Joanni (Sergievi), suurvürstinna Maria Nikolajevna ning kohaliku vaimulikkonna osavõtul. Imettegev ikoonKõrge kivimüüriga ääristatud abikloostri kinnistul asusid peale rikkalikult kaunistatud kirikuhoone veel ahiküttega elumaja kloostri õdedele, majahoidja elamu, viljapuuaed ja puukuurid. Majas elas kümmekond nunna ja kloostrit teenindav preester. 1936. aasta suure paastu ajal toodi taas Pühtitsast abikloostrisse imettegev Jumalaema ikoon, aktiivselt osalevaid eesti ja vene perekondi oli jumalateenistustel kokku 324. Sakslaste 1941. aasta pealetungis Tallinnale said abikloostri hooned kannatada. Kohe pärast Eesti okupeerimist Nõukogude vägede poolt abiklooster natsionaliseeriti. Kloostri õdede elumajja tehti imeväikesed korterid, kuhu paigutati üürnikud. 1944. aasta märtsipommitamisel sai klooster aga pommitabamuses tugevalt kannatada. Nõukogude perioodi alguses kanti abiklooster vene historitsimi ilusa näitena ka mälestusmärkide nimistusse. Tõenäoliselt lootsid õed ka kirikuelu pöördumist tavapärasesse rütmi, sest aastatel 1953–1955 tehti kirikuhoones põhjalik kapitaalremont üldmaksumusega 7015 rubla. Paari aasta pärast muutus aga olukord drastiliselt ning kloostri kinnistule hakati planeerima uusi ehitisi.Lammutati mahaPeatselt hakkasid ka ümberkaudsete elanike seas levima kuuldused abikloostri likvideerimise plaanidest. Tallinna uue tänavavõrgustiku planeerimine ja Gonsiori tänava alguse ümberkorraldamine abikloostri piirkonnas said riigivõimudele sobivaks ettekäändeks lammutusplaanid teoks teha. 21. juulil 1959. aastal andis ENSV valitsus välja seadluse kiriku sulgemise kohta. Juba poole aasta pärast, 16. jaanuaril 1960 tehti algust abikloostri lammutusega. Esmalt tõmmati buldooseritega maha kloostrikiriku kellatorn, seejärel kuppeltornid, veidi hiljem kirik õhiti. Enamik kiriku sakraalatribuutikast hävitati kohapeal. See kõik tähendas abikloostri tegevuse täielikku lõppu. Abikloostris elanud õed ja kloostris teeninud vaimulikud on maetud Kuremäe abikloostri matmispaika Tallinna Aleksander Nevski kalmistul.

06.09.2007
Kalmar Ulm, Tallinna linnamuuseumi muuseumijuht

Tänud, Ivalo! Pilt jah suure tõenäosusega tehtud peasissekäigu trepilt - paraja suurusega kaar ja kaare all ääres on mõlemal pool ääred/randid, mis paistavad ka pildil.

--

Eesti mehed lähevad Tartu rindele. Kes ja kus?

Pilt pärit mahukamast Hintzeri seeriast. Vaata ka "Mis mujale ei..." alt teemat "Enne/nüüd"

Maja paremal on Tartu jaamahoone, sellest jah pilte enne-nüüd tehtud juba.
Mind on alati huvitanud, kes võiksid olla ohvitserid sellel fotol.
Kas fotol on ltn. Jüri Ungvere?

Tartu varemed: Tartu pommitamine Vene lennuväe poolt. Pommitabamus Gustav Adolfi (Jakobi) tänaval ning Gustav Adolfi ja Kroonuaia t nurgal.Tartu, 27.03.1944.

Täna on seal pildil 1 olevas kivimajas "Krooks" ja pildil 2 olevas parempoolses "puukas" oli kunagi "Toome" pood. Praegsue Kroonuaia kooli katus paistab ka

Palju huvitavaid pilte tallinna sõjapurustustest tuleb Fotise otsingust tallinn, 1944 aasta peale välja.

http://www.ra.ee/fotis/search.php?FO_si ... himik=koik

WAF-is kena "Feldherrnhalle" Stugiüksuse pildialbum vaatamiseks väljas: http://www.wehrmacht-awards.com/forums/ ... p?t=546219

Kehvakvaliteetne pilt "Järva Teatajast": Türi koolimaja sõjaaegses kamorüüs. Sel ajal asus seal sakslaste haigla, kus teadagi kes ritterkroitsi kaela sai

Eesti leegionärid enne õppelaagrisse sõitu vanalinnas, Balti jaamas.

http://www.ra.ee/fotis/search.php?FO_si ... himik=koik

Esimesed kaks pilti võetud 22. septembril, kolhoosnikud sõidavad traktorimürinal Vabaduse väljakule ja sealt edasi kohe Plaadimäele ABBA ja Led Zeppelini uusi albumeid ostma.

Edasi kaks pilti sadamast

Viimasel pildil olevat jaamahoonet oskab keegi tuvastada? Sadam? Tallinn-Väike?

Tallinn-Väike see ei ole ja ka mitte jaamahoone.
Kusagil sadama kandis võiks olla küll!
Nüüd koht ka paigas: