Heino Gustavsoni raamatus on 3. patarei kohta kirjutatud, et iga kahuri jaoks oli oma terviklikult varustatud betoonpositsioon varjendiga meeskonna ja laskemoona jaoks.

Kas kellelgi on fotosid, mis oleks tehtud 3. rannakaitsepatarei varjendis sees?

Ok, sisevaateid vist kellelgi näidata ei ole aga äkki on kellelgi välisvaateid 3. Rannakaitsepatarei betoonist ehitistest. Huvitavad kõik eest-, tagant- ja külgvaated ning ka katusel tehtud pildid.

ivalO kirjutas:Raudtee leht taasta kohe kindlasti , seekord jäta muu ära ja keskendu ainult teemale.
Juba kindlusraudtee on piisavalt huvitav ja sealt edasi ka EW kitsarööpmeline. Võimalusel võiksid ka väikese fooruminurga seal avada.

Raudteeleht vanal kujul üleval http://www.raudtee.eu

Mingisuguse rumalusega hakkama saadud:
http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/ ... d=64820614

Väga jõhker!
Karta on, et patarei No.1 maaalune osa hävitatakse nüüd lõplikult.
Kahel korrusel olid seal täitsa arvestatavad ruumid ja kindlasti oleks need saanud puhastada ja ajaloohuvilistele avada.
Meil kerkivad ajalooliste rajatiste asemele paraku ahaa keskused.

Väike ekskurss neile, kes sinna ei jõudnud...

Ropendama ajab. Artikli lõpus aga tabavalt öeldud:

Patarei nr. 1 on lõhatud läbi ajaloo varemalt kahel korral: 1918. ja 1941.aastal. Mõlemal korral olid lõhkajateks Tallinnast taganevad punaväelased. Nüüd siis kord omade käes.

Aegna kodulehelt leidsin sellised kirjutised:

14.aug. artikli juurde.

Täna õhtuks tegidki demineerijad kahjutuks koguni kuus suurtükimürsku. Väidetavalt ei olnud võimalik rannakaitsepatareis olnud ruumi avaust, kus mürsud asusid, sulgeda ega tagada, et inimesed edaspidi lõhkekehadele ligi ei pääse. Samas kinnitati mitteametlikus vestluses, et ruumi avause sulgemine ei kuulu demineerijate ülesannete hulka ja selleks polevat vahendeid. Samas on seniste lõhkamistööde tulemusena populaarne külastusobjekt varasemast märksa varisemisohtlikum.


Ohtlik ohutus
Kirjutatud 15. aug 2012

Eile teostasid demineerijad Aegna aritektuurimälestises hommikust õhtuni korduvaid lõhkamisi.

Päästeameti teatel kahjustasid plahvatused rannakaitsepatareis selle käike, kuid ohutuse huvides oli seal lebanud mürskude kohapeal lõhkamine möödapääsmatu, kirjutab Õhtuleht.

Päästeameti pressiesindaja Sirle Matt sõnul põhjustas lõhkamine juba niigi osaliselt varisenud patareis uusi varinguid ja plahvatused avasid mõned uued, seni varjul olnud käigud. Igatahes varinguoht suurenes ja praegu on seal all väga ohtlik, lausus Matt. Päästeameti pressiesindaja sõnul lõhkajad patareisse pääsu kinni ei müüri, see on linna ülesanne.

Taastasin eespool olnud teema:

LoCo kirjutas:Kas fotol olev tulejuhtimisseade võis olla Aegnal? Komandopuntki katus?

Korra veel sellest pildist, mis Sa postitasid selle teema kolmandale lehele. Kuna tegu 3. patarei tulejuhtimisseadmega polnud siis pakuti, et tegu ehk Naissaarega ja nii jäigi. Robert Nermani "Aegna" raamatus selline lõik rannapatarei nr. 2 kohta: "1927. aastal rajati komandopunkti liikumatu soomuskupli kõrvale betoonplatvorm käärpikksilma ja 6-meetrise optilise kaugusmõõtja jaoks. Kaugusmõõtja platvormi alla jäi kelder optiliste abivahendite jms. hoidmiseks.". Kirjeldus vastab sellele, mis pildil näha on ja kui mees väidetavalt Aegnal teenis siis on tegu ilmselt rannapatarei nr. 2 tulejuhtimisseadmega.

Ehk sobib siia? Ühe inimese mõtted...

Kas tunned maad mis pealinnast
on lahutanud mere laht
Nii Aegna Suurupi rannas
on vahva kaitsta rannamaad

See on see maa, kus kõik ei saa
vaid tuuakse väe võimuga
ja sellepärast laulan ma
ei siit nii pea lahti saa

Siin laulab end ürgne loodus
ja meresügavuse vood
Ja kajakate kiirgav kisa
on ikka kuulda tuule hoos

Siin teadmata on linna kära
kus kiires korras elu keeb
Vaid metsa hääl ja mere kohin
mõtteid mul siin rahutuks teeb

Siin valveks on kahur vägi,
mis võimas kindel muutmata
ja kord on seal vali
mis sunnib kõiki alluma

Kus näha võid teras torusid
need saare uhkuseks on sääl
Ja kahurite võimsad pauku,
Su silm võib tihti kuulda säält

sõdurite sõit Aegna saarele 1934

Kes need ohved on Aegnal 1932?

http://www.aegna.ee/mursk-tehti-kahjutuks/

Vasakult kolmas (tagapool seisev) on Eduard-August Lemming ja kõige parempoolsem on Hermann Aleksander Salza, kaks ohvitseri kes nende vahel seisavad ei ole ilmselt üldse Eesti mereväest (kummalised akselbandid ja ühe paguniga pikk-kuued). Pole 100% kindel aga Lemmingust vasakul on vist Peeter Mei.

Väike vigade parandus - teema esimesel lehel oli juttu õhutõrjepatarei kindlustustest, mis asuvad saare loodenurgas ja siis oletasin, et tegu Wabariigi aegsete ehitistega. Tuleb välja, et tegu ikkagi 1940. aastal Punaarmee poolt ehitatud patareiga (neli betoneeritud süvendit). Patareis kasutati relvadena Eesti sõjaväele kuulunud 47 mm Bofors õhutõrjekahureid.

Mõned Aegnasaare komandantuuri ohvitserid, ehk on kellelgi abiks fotodelt ohvitseride tuvastamisel:

1. Eduard-August Lemming
2. Ernst Birkenthal (Peeter Kaseoru)
3. Jaak Feldmann (Jaak Vendla)
4. Arnold Koger
5. Jüri Miller
6. Konstantin Johannes Tingas
7. Mihkel Tumma
8. Verner Brockner (Valdur Loo)