Iseasi on see, kuidas seda naaberriik tõlgendab..

Ütle palun Art, miks meid peaks üldse kottima, mida see suur naaber seal mõtleb

Ütle palun Art, miks meid peaks üldse kottima, mida see suur naaber seal mõtleb

Väga provotseeriv küsimus.

Ma ei soovi sellel teemal pikemalt arutleda, sest solgime foorumit.

Hea anekdoot SUURE NAABRI mentaliteedist-oma körvaga kuuldud ja silmaga nähtud: Suurest Vene Novgorodist tuli mitme körgharidusega eluvend Norrasse ostutuurile. Peale tehingu sooritamist muidugi pool liitrit ja peale seda tuli küsimus: KAKOVA HUJA NORVESTSÖ PO RUSSKI NE GOVORJAT! ONI ZE TAKIE DUPÖJE!

MEIL ON VIST KÜLL VEDANUD

Vahelduseks igasugustele kommarilinkidele üks sõjaaegne Saksa anekdoot kah:
K:"Millal see sõda küll lõppeb?"
V:"Siis,kui Göringile Goebbelsi püksid parajad on."

Eesti rahvalik laul:

"Metsa läksin ma
ja metsa läksid sa,
metsa läksid kaks
voitkajahimeest ka!"

Hitler läheb Napoleoni haua juurde, hüüab:
"Kiiev ja Harkov on võetud."
Napoleon hauast:
"Hea küll."
Hitler ütleb:
"Hakkan Stalingraati võtma."
Hauast vastatakse:
"Hea küll."
Viimaks Hitler hüüab:
"Siis lähen Bakuu peale."
Hauas jääb kõik vaikseks. Hitler küsima:
"Kuule, miks Sa ei vasta?"
Vastuseks kostub kolin ja siis ka Napoleoni sõnad, et ta valmistavat Hitlerile kohta enda kõrvale.

Mina pole seda öelnud

Tean jah

naljakas

Teise maailmasõja alguspäevil sai briti ohvitser, kes asus sügaval Aafrika südames, telegrammi Londonist peakorterist:
Kuulutati sõda. Punkt. Arreteerige kõik vaenlased piirkonnas. Punkt.
Mõni päev hiljem sai peakorter vastuse:
Arreteerisime seitse sakslast, kolm belglast, neli ameeriklast, viis prantslast, kaks hispaanlast, ühe rootslase, ühe austerlase. Punkt. Palun informeerige meid kellega me sõjajalal oleme. Punkt.






Tankistide deviis:
”Soomus on meil tugev ja meie tankid on kiired!”
Lendurite deviis:
”Ikka kõrgemale ,kõrgemale ja kõrgemale.”
Õhukaitseväelaste deviis:
”Ise ei lenda ja ei lase ka teistel lennata.”

Stirlits jalutab Mülleri kabinetti ja avastab viimase seal põrandal pikali lamamas.
Mürgitatud... pomiseb Stirlits, ise mõtlikult Mülleri seljast välja ulatuva noa käepidet näppides



1942. aasta. Sakslased vene metsakülas.
Ivan! Ütle, palju on partisane metsas?
Ei ütle!
Ma annan sulle iga partisani eest ühe sigareti!
Mine pe..sse fašistilõust! Mingi kümne suitsu pärast pean ma sulle terve partisanisalga üles andma!

Koonduslaagris on jaanilaupäev. Vangidelgi on pidupäev ning laagri hoovi on tehtud suur lõke, mille ümber vangid tantsivad ja laulavad laulu:
"Kaks sammu sissepoole, kaks sammu sissepoole! Kaks sammu sissepoole, kaks sammu sissepoole! Praks! Ja vasak käsi! Praks! Ja parem käsi! Praks! Ja vasak käsi. Va-he-tus!"

Nõukogude ajal tuli veteran kooli rääkima oma sõdimistest:
Käin mina mööda metsa,blääd paremal sakslased,blääd vasakul sakslased...
Õpetaja:
Kuulge, need on ju lapsed!
Veteran:
Mis kuradi lapsed, fasistid, blääd!



Kuidas hävitada vaenlase tanki?
1. Vajalikud vahendid: Haamer ja tikud
2. Mine vaenlase tanki juurde, löö haamriga tank värisema. Tankikomandöril läheb süda pahaks. Oota, kuni komandör jookseb metsa oksendama ja pane tank põlema.

Veidi nostalgilist huumorit :

Ajakiri "Nõukogude Naine" kuulutas välja konkursi teemaga "Kas me tunneme naisi?"
Võitis noor poiss nimega Petja Ivanov, 10-aastane.
Ärritunud lugeja kirjutab kirja toimetusse:
"Mis korralagedus teil seal toimub? Ma olen 65-aastane ning tunnen naisi juba alates 12 eluaastast alates aga teie andsite auhinna mingisugusele poisikesele!"
Toimetusest vastatakse talle:
"Meie konkursi esimesele küsimusele "Millises paigas on naistel kõige kräsusemad juuksed?" vastas Petja õigesti - Kesk-Aafrikas. Aga mis vastasite teie? Ja veel joonistasite ka pildi juurde!
Meie konkursi teisele küsimusele "Kuidas nimetatakse naiste tähtsaimat organit?" vastas Petja õigesti - Ülemaailmne Naiste Föderatsioon. Aga mis vastasite teie? Ja veel joonistasite ka pildi juurde!
Ning lõpuks, meie konkursi kolmandale küsimusele "Mida naised ootavad kannatamatusega iga kuu?" vastas Petja õigesti - "Nõukogude Naise" uut numbrit. Aga mis vastasite teie? Täname, et ei lisanud joonistust!"

Lõik 1987. aasta ajalooõpikust "Jutustusi kodumaa ajaloost",mille autoriks ei keegi muu,kui Hillar Palamets.
NB! Loodetavasti ei võta keegi seda pläma tõe pähe,postitasin selle teksti siia vaid selleks,et saaks selle sisu üle irvitada .

Suure Isamaasõja algus.
Öö vastu pühapäeva,22.juunit oli soe ja vaikne.Meie riigi läänepiiril kõndis tunnimees ja pidas valvsalt silmas piiriks olevat jõge. Jõelt tõusis udu,mille valged linikud varjasid noore sõduri pilkude ees vastaskalda. See paistis olevat tühi ja elutu. Hakkas koitma. Kell võis olla neli,kui tunnimees jäi korraga tähelepanelikult kuulama. Mis see oli? Ta haaras rinnalt binokli ja hakkas tähelepanelikult taevast silmitsema. Ei,ta ei eksinud. Kõrgel taevas lendasid võõrad lennukid üle riigipiiri. Binoklis olid selgesti näha nende tiibade alla maalitud mustad ristid.
Ja siis lõhestas koidiku vaikuse kahurite kogupauk. Vastaskaldalt oli kuulda tankimootorite ähvardavat müra. Kusagil eemal tärises kuulipilduja. Keegi karjus saksakeelseid käsklusi. Jõe kohale tõusid mitmevärvilised signaalraketid. Uduliniku varjust ilmusid nähtavale madalad kummipaadid täis teraskiivrites sõdureid. Tunnimees haaras püssi ja viskus pikali. Tulistanud välja kõik padrunid roomas tunnimees tagasi ja jooksis piirivalvemaja poole,kust kostis juba lahingukära.
Kommunistlik Partei asub võitlust juhtima. Nii algas nõukogude rahva Suur Isamaasõda. See oli õiglane sõda,mida rahvas pidas oma kodumaa vabaduse ja sotsialistliku korra kaitseks. Vaenlase poolt oli see aga ebaõiglane,röövellik vallutussõda. Ülbed fašistid olid mõne aastaga alistanud 11 Euroopa riiki. Nüüd lootsid nad välkkiire löögiga vallutada ka Nõukogude Liidu,et orjastada siinsed rahvad ja haarata endale meie maa rikkused. Fašistid tungisid Nõukogudemaale kallale ootamatult. Neil oli sõja alguses rohkem relvi ja sõdureid. Seepärast läks neil korda tungida kaugele meie maale. Kuid kerget võitu nad ei saanud - kõikjal kohtas vaenlane Punaarmee ja rahva visa vastupanu. Fašistide lootused välkkiirele võidule kukkusid läbi. Võitlust sissetungijate purustamiseks juhtis Kommunistlik Partei. Partei moodustas Riikliku Kaitsekommitee eesotsas J.Staliniga. Partei suunamisel muutus kogu Nõukogudemaa sõjaleeriks. Esimestest sõjapäevadest peale sooritasid nõukogude inimesed unustamatuid kangelastegusid. Viiendal sõjapäeval sai lendur-kommunist Nikolai Gastello käsu - pommitada edasitungivaid vaenlase tanke. Ülesande täitmisel sai Gastello lennuk pihta ja süttis põlema. Gastello võis end päästa langevarju abil, kuid tema ja ta seltsimehed otsustasid teisiti. Kindlakäeliselt juhtis Gastello oma leegitseva lennuki otse vaenlase tankide ja bensiiniautode kogunemiskohta. Kostis kohutav plahvatus,mis hävitas kümneid vaenlase tanke ja veoautosid. Selle kangelasteo eest anti Nikolai Gastellole pärast surma Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. Üldse sai Suure Isamaasõja käigus ligi 12 000 võitlejat Nõukogude Liidu kangelaseks. Nende hulgas ka 13 eestlast.

Kaitselahingud Eestis.
Juulikuu algul tungis Saksa fašistlik armee Eestisse,kus nende edasiliikumine ei olnud enam nii kiire,kui Leedus ja Lätis. Meie koduvabariigi kaitsmine kestis 5 kuud. Siin hoiti kinni suuri vastase vägesid,mis muidu oleksid saadetud Leningradi vallutama. Augustikuu teisel poolel algasid lahingud Tallinna pärast. Linna kaitsesid nõukogude sõdurid ja madrused ning koos nendega Tallinna töölised. Tallinna all langes raskesti haavatuna vaenlaste kätte Balti laevastiku madrus,kommunistlik noor Jevgeni Nikonov. Vaenlane nõudis temalt andmeid linna kaitsjate kohta. Nikonov ei rääkinud kõigile ähvardustele vaatamata midagi. Siis hakkasid fašistid noort madrust metsikult piinama,sidusid ta lõpuks männi tüve külge ja põletasid elusalt. Ka Jevgeni Nikonovist sai Nõukogude Liidu kangelane. Talle püstitati pärast sõda Kadriorgu mälestussammas ja tema nimi anti ühele Tallinna tänavatest. Fašistid hooplesid,et nad hävitavad Tallinna all kogu Baltimere laevastiku. See ei läinud neil aga korda. Meie laevad murdsid läbi miiniväljadest ja viisid enamiku linna kaitsjaid ning palju Tallinna töölisi ja nende perekonnaliikmeid Leningradi. Kümneid laevu ja tuhandeid inimesi küll hukkus,kuid enamik pääses läbi.

Fašistlik okupatsioon Eestis.
Eestis algas meie rahva ajaloo kõige süngem ajajärk - fašistlik okupatsioon ehk vaenlase sõjaväe vägivallavõim. Vaenlasel oli kohutav plaan - hävitada Baltimaade rahvad ja muuta Leedu,Läti ja Eesti Saksamaa osaks,kus elaksid sakslased ja kõneldaks vaid saksa keelt.
Saksa fašiste abistasid nende käsilased kohaliku kodanluse ja kulakute hulgast. Kolme okupatsiooniaasta jooksul tapeti Eestis 125 000 süütut inimest. Tapetute hulgas oli eestlasi ja venelasi, juute ja mustlasi, tšehhe ja leedulasi. Jäledusega meenutavad kõik ausad inimesed veretöid,mis toimusid Tartu lähedal tankitõrjekraavis, Kalevi-Liiva liivaluidetel, Klooga koonduslaagris ja mujal Eestis. Rong rongi järel veeti Eestist Saksamaale toiduaineid,masinaid ja muud kokkuröövitud vara. Eesti töörahvale anti linnades toidukaartidega vaid nii palju,et hing kuidagi sees seisaks ja et nad tööd jõuaksid teha.