Ühele Viljandimaalt pärit allohvitserile kuulunud hõbedaste ruunidega kraenurk.

Eesti sõjaväe mütsimärgid Vabadussõja algusest kuni Nõukogude okupatsioonini.

Pataljon "Narva" võitleja, Rottenführer Oskar Parm langes 1944. aasta 1. veebruaril Decklino juures.

Ennesõjaaegne major Kosti Veelma (Konstantin Veelmann) vöö.

Eesti Laskurkorpuse 7. laskurdiviisi 27. laskurpolgu staabiülema 1. abi, kapten (1938. aasta EW Sõjakooli lipnik) Hendrik Kahar'i Isamaasõja 2. järgu ja Punatähe ordenid. Isamaasõja orden on antud 1944. aasta septembrilahingute eest - Emajõe forsseerimine ja Avinurme. Mõlemas lahingus olid sunnitud eestlased võitlema eestlaste vastu. Autasulehel on välja toodud muuhulgas, et kapten Kahar, olles Avinurme operatsiooni üks juhtidest aitas purustada vaenlase ja 3. ja 6. Eesti Piirikaitserügemendi.

Grenaderimägi

1941. aasta juulis Punaarmee ridadesse mobiliseeritud Rein Lepik saadab omastele kiiruga mõned read.

k.3. Sadamas, aurik vist „Tõnu“ Jüri ja Helduri sain veel parajal ajal kätte. Ette ei tea kunas sõiduks läheb. Varsti pikemalt. Tervisi kõigile, Jüri kaudu teistele tuttavatele.
Peatset nägemist.
Rein

Eesti vabatahtlikud Soome armees - "Sisu" üksus (1940), luuregrupp "Erna" (1941) & JR200 (1944)

Eesti Wabariigi sõjaväelendur Arseni Palu ülendati nooremleitnandiks 1938. aastal. 1940. aastal teenis ta 22. Territoriaalse laskurkorpuse lennueskadrillis kuni erru minekuni. Mobiliseeriti 1941. aasta augustis ja viidi Venemaale tööpataljoni. 1942. aasta alguses suunati Permi lennukooli instruktoriks, kus ta esimesed kolm kuud oli arvel tagavarainstruktorina ning õppis tundma lennukite materiaalosa ja lihvis oma vene keele oskust. Alates 1942. aasta aprillist läks lahti päris instruktoritöö, 1944. aastal suunati ta Uralskisse Vorošilovi nimelisse lennukooli Kasahstanis. Suurema osa sõja ajast õpetas tulevasi hävituslendureid lendama ründelennukitel Il-2. Peale sõda tuli ta tagasi Eestisse ja määrati Eesti Laskurkorpuse lennueskadrilli "Tasuja" lülikomandöriks. Pärast eskadrilli laialisaatmist läks 1946. aasta suvel erru.
Pildil on sõjaväelendur Arseni Palu sõjaaegne lenduri rinnamärk.

20. Eesti diviisi võitleja Ü.Käbin jättis endale sõjaajast mälestuseks oma vormikuuelt maha harutatud embleemid. Kogu Nõukogude okupatsiooniaja hoidis neid peidus ja võttis välja alles 1990-ndatel aastatel.
Grenadier Ü.Käbin teenis 20.ED liikursuurtükkide üksuses autojuhina, jõudis oma üksuse ning 12 Sturmgeschütz'iga Tallinna sadamasse 8.09.1944, üksus liikus sealt kohe edasi Sinimägede alla.

Oru lossi garnisoni ratsakomando viimase ülema leitnant Hans Jaanhold'i ratsaväe vormikomplekti juurde kuulunud hõbedasest kardnöörist tutid ja padrunitasku koos kanderihmaga
Leitnant Hans Jaanhold langes 10.08.1941 Rapla lahingus.

8. üksiku jalaväepataljoni miniatuurmärk, valmistatud Tartus Heinrich Berg'i märgitöökojas.

Maschinengewehr 42 (MG42)

NB! Kuulipilduja on muudetud laskekõlbmatuks ning on sisse kantud Eesti Politsei teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse!
Kõik padrunid on läbi puuritud ja püssirohi eemaldatud!

Selbstschutz Regiment Pernau, Nr. 643

Piirivalve Üksikkorpuse 1. ringkonna Kuressaare (Arensburgi) brigaadi teenistuja Grigori Murd on tellinud Peterburis tegutsenud fotograafilt oma teenistusaja mälestuseks uhke suureformaadilise koloreeritud foto.
Valmistatud umbkaudu 110 aastat tagasi.