Kuni Kuramaani oli siis haiglas ? Paber kirjutab, et jäi invaliidiks peale viimast haavatasaamist ( Kuramaal ) ja jäi pensionile.

tossom kirjutas:925. lp jefreitor Aleksei Truu. Saaremaa mees. Vapruse medal saadud 1944. a Veebruaris Sõrve sääre lahingutes ülesnäidatud vapruse eest, Kuulsuse orden 363370 aga 1945. aastal ja haavata saamiste eest. Truu sai kolm korda haavata- raskelt 30.12.1942 Velikije- Luki all, kergemalt 19.19.1944 kodumaa pinnal toimunud lahingutes ja taas raskelt 19.03.1945 Kuramaal...

Lisaks Aleksei Truu komplektile :

7. laskurdiviisi 300. laskurpolgu üksiku sapöörijao komandör, jefreitor Otto Sepp sai 1943. aasta jaanuaris Velikije Luki lahingute eest Punatähe ordeni ja kohe peale seda ka Vapruse medali. Medal on tuttavast 186 XXX vahemikust, Punatähe number 113 590 - autasustamislehtedelt tehtud tõlked on umbes täpselt sellised:

Punatähe orden (113590) - näitas lahingutes Velikije Luki linna juures üles mitmekordset kangelaslikkust. Tegutsedes koos grupi laskuritega telliskivitehase äravõtmisel 13.01.1943 sai käsu pataljonikomandörilt lasta õhku tugeva tule all olev telliskivitehase sissepääs. Grupi eesotsas ründas tehast.

Vapruse medal (186443) - lahingutegevuse ajal näitas üles erilist vaprust ja julgust. 10.12.1942 tormijooksul / rünnakul tugeva vaenlase tule all roomas traattõkke juurde, purustas 200 meetri ulatuses, mis andis ründajatel võimaluse pääseda džottide juurde. Rünnakul telliskivitehasele asusid vaenlase tulepunktid tehase pööningul, kus vaenlane hoidis tule all tervet sektorit roomas jefreitor Otto Sepp tehase juurde, õhkis tulepunktid ja hävitas palju fashiste.

Vanemseersant Otto Sepp langes 23.03.1945 Kuramaa lahingutes.

Ootasingi juba, et millas need kaks autasud siia teemasse jõuavad. Super !

Kas nende kahe autasu autasustamislehti saaks samuti kusagilt välja võluda? Numbrid tunduvad üsna väikesed.

Vapruse medal ... Kuulsuse orden ...

Pihlakas oli tubli sõjamees, aga polnud korpuses. Olen ammu mõelnud, et teen lisaks veel ühe alateema mis puudutab eestlaste autasusid, kes võitlesid küll punaarmees, kuid mitte Eesti korpuses. Ka Pihlaka autasud saaks siit sinna ringi tõsta ja juurde tuleks otsida ka täielikud autasulehed. Et kus teenis jne

Lisandus kena täht numbriga 1480444. Kellele kuulunud, veel ei tea.

Need kaks ordenit sain juba mõnda aega tagasi aga nüüd sain Venemaalt info ka juurde.

Autasustatuks oli 7. laskurdiviisi 27. laskurpolgu staabiülema 1. abi, kapten (hiljem major) Hendrik Kahar, kes lipniku auastme oli saanud juba Eesti Sõjakoolist 1938. aastal. Isamaasõja 2. järgu orden (126209) on antud 1944. aasta septembrilahingute eest - Emajõe forsseerimine ja Avinurme. Mõlemas lahingus olid sunnitud eestlased võitlema eestlaste vastu. Autasulehel on välja toodud muuhulgas, et kapten Kahar, olles Avinurme operatsiooni üks juhtidest aitas purustada vaenlase 238. jalaväediviisi ja 130. rügemendi (tegelikult oli tegemist 285. diviisi 113. julgestusrügemendiga) ja 3. ja 6. Eesti Piirikaitserügemendi.
Punatäht on annetatud 1956. aasta eelviimasel päeval ja eeldatavalt teenistuses oldud aastate eest ning seega ebahuvitav. Peale nende kahe ordeni oli tal ka kaks medalit Lahinguliste teenete eest, milles üks (nr. 197464) annetatud 1943. aasta alguses Velikije Luki lahingute eest.

Viimati postitatud kapten Hendrik Kahar'iga on veel selline huvitav lugu, et mul on olemas ka sama polgu staabiülema, major Andrei Ugandi autasud, kelle abi kapten Kahar oli. Tema autasustamislehe lõpus, kus on autasu annetamise kinnitamised ongi esimene kinnitaja olnud major Andrei Ugand.

Emajõe ja Avinurme lahingute eest, kus major Ugand kinnitas Isamaasõja ordeni 2. järgu annetamise Kahar'ile sai ta ise Isamaasõja ordeni 1. järgu (82790). Velikije Luki eest sai ta 1943. aasta alguses Vapruse medali (294950) ja 1945. aasta kevadel lisandus Kuramaa võitluste eest Punatähe orden (1480508).

7. laskurdiviisi 27. laskurpolgu staabiülema major Andrei Ugand'i autasudekomplekt.

tossom kirjutas:Pihlakas oli tubli sõjamees, aga polnud korpuses. Olen ammu mõelnud, et teen lisaks veel ühe alateema mis puudutab eestlaste autasusid, kes võitlesid küll punaarmees, kuid mitte Eesti korpuses. Ka Pihlaka autasud saaks siit sinna ringi tõsta ja juurde tuleks otsida ka täielikud autasulehed. Et kus teenis jne

Mis Pihlakat puudutab, siis võtan sõnad tagasi. Korpuse suurtükivägi toimetas umbes sel ajal Neveli ja Novosokolniki piirkonnas küll ja autasulehte vaadates tulebki välja, et ta oli 7. laskurdiviisi 23. suurtükiväepolgu telefonist.

uscha kirjutas:Need kaks ordenit sain juba mõnda aega tagasi aga nüüd sain Venemaalt info ka juurde.

Autasustatuks oli 7. laskurdiviisi 27. laskurpolgu staabiülema 1. abi, kapten (hiljem major) Hendrik Kahar, kes lipniku auastme oli saanud juba Eesti Sõjakoolist 1938. aastal. Isamaasõja 2. järgu orden on antud 1944. aasta septembrilahingute eest - Emajõe forsseerimine ja Avinurme. Mõlemas lahingus olid sunnitud eestlased võitlema eestlaste vastu. Autasulehel on välja toodud muuhulgas, et kapten Kahar, olles Avinurme operatsiooni üks juhtidest aitas purustada vaenlase 238. jalaväediviisi ja 130. rügemendi (tegelikult oli tegemist 285. diviisi 113. julgestusrügemendiga) ja 3. ja 6. Eesti Piirikaitserügemendi.
Punatäht on annetatud 1956. aasta eelviimasel päeval ja eeldatavalt teenistuses oldud aastate eest ning seega ebahuvitav. Peale nende kahe ordeni oli tal ka kaks medalit Lahinguliste teenete eest, milles üks (nr. 197 464) annetatud 1943. aasta alguses Velikije Luki lahingute eest.

Väga huvitav autasuleht!

7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurpolgu kuulipilduri, seersant Elmar Serman'i Isamaasõja ordeni 2. järk (416763).

Orden annetati 18.03.1945 Kuramaal, Blidene raudteejaamast läänes toimunud lahingu eest, kus seersant Serman tegutsedes kuulipilduja sihturina näitas üles vaprust ja arukust. Vaenlase tugevale miinipildujatulele vaatamata viis oma kuulipilduja positsioonile, kus selle avastas vaenlase kuulpildur. Kahe kuulipilduri vahel alanud duelli võitis seersant Serman ning ta lõi tagasi ka kaks vaenlaste vasturünnakut, kus hävitas kokku kuni 30 vaenlast.

Seersant Elmar Serman langes järgmisel päeval, 19.03.1945.
Postuumselt annetatud orden anti üle tema emale 1946. aasta suvel.

''Võit saksamaa üle'' medali dokument. Medaliga on autasustatud suurtükiväe kindralmajor Karl Aru, dokumendile on alla kirjutanud 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpuse komandör kaardiväe kindralmajor Lembit Pärn.

Kuigi ''Võit saksamaa üle'' medal ja dokumendid on üsna levinud, siis tegelikult on ka selle medali dokumendi seas üks variant, mida võib haruldaseks ja hinnaliseks pidada. See on kõige esimene/ varasem variant, kus medali dokument on punaste kaantega. Antigi seda osaliselt kõrgematele ohvitseridele ja ka neile, kes võtsid osa võiduparaadist Moskvas, Juunis 1945.

uscha kirjutas:7. Eesti laskurdiviisi 300. laskurpolgu kuulipilduri, seersant Elmar Serman'i Isamaasõja ordeni 2. järk (416 763).

Orden annetati 18.03.1945 Kuramaal, Blidene raudteejaamast läänes toimunud lahingu eest, kus seersant Serman tegutsedes kuulipilduja sihturina näitas üles vaprust ja arukust. Vaenlase tugevale miinipildujatulele vaatamata viis oma kuulipilduja positsioonile, kus selle avastas vaenlase kuulpildur. Kahe kuulipilduri vahel alanud duelli võitis seersant Serman ning ta lõi tagasi ka kaks vaenlaste vasturünnakut, kus hävitas kokku kuni 30 vaenlast.

Seersant Elmar Serman langes järgmisel päeval, 19.03.1945.
Postuumselt annetatud orden anti üle tema emale 1946. aasta suvel.

Väga huvitav autasustamine. Lähedase numbriga 2 kl- Isamaasõja orden on selles teemas Vassili Käärid, kes sai Hiiumaal raskelt haavata. Tema ordeni number on 416 742