Kriuks vaatas et kaua teised ikka pärnut puistavad, võttis nüüd asja korralikult ette, tegi generaalplaani, kandis kõik lakad kaardile ja hakkas neid süstemaatiliselt läbi kammima

Huvitavamat nänni:

uudishimulik kirjutas:Huvitavamat nänni:

Huvitav kraam tõesti! Sa iseenesest tead ju, et miinikohvrit pole Sul üleüldse vaja!

Kriuks kirjutas:

uudishimulik kirjutas:Huvitavamat nänni:

Huvitav kraam tõesti! Sa iseenesest tead ju, et miinikohvrit pole Sul üleüldse vaja!

Ära jama. See mul alles teine. Et natuke veel sind ärgitada nänni korjamisele:Näit. see tuli teitemaalt Haapsalust.
Jätan meelde soola raputamise haavale ja jään teene võlgu.

uudishimulik kirjutas:Huvitavamat nänni:

Las ma arvan - Pärnust?

New Wehrmacht Kosaken pic

Huvitavad dokumendid. Riigivolikogu liikme tunnistus, Ülemnõukogu I ja II teise koosseisu liikme tunnistused ja muidugi fotod, aga erilist tähelepanu väärivad minu meelest NSVL Ülemnõukogu VII istungi pilet, mis on antud Eesti Riigivolikkogu täieõiguslikule liikmele osalemaks istungil ja kutse 10. Augustil 1940 Kremlis toimunud vastuvõtule.

Mihkel Jürna:
1930–1940 – Eesti Kirjanikkude Liit
Juuli 1940 – II Riigivolikogu liige
1940–1941 ning 1944–47 – riikliku kirjastuskeskuse juhataja
1942–1943 – eestikeelsete raadiosaadete vastutav toimetaja Leningradis
1943–1944 – ENSV rahvakomissaride nõukogu volinik
1940–1952 – Eesti NSV Ülemnõukogu saadik

Jürna oli II Riigivolikogu liige, valimistel kandideeris ta Eesti Töötava Rahva Liidu nimekirjas ja valiti saadikuks nagu ka kõik teised selle partei kandidaadid.
II Riigivolikogu valimised toimusid 14. ja 15. juuli 1940. Eesti Vabariigi põhiseadust rikkudes kõrvaldati Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide vastaskandidaadid.
Teatavasti okupeeris 17. juunil 1940 Nõukogude Liit Eesti ja korraldas 21. juunil riigipöörde. NSV Liidu survel nimetas president Konstantin Päts ametisse Johannes Varese prosovetliku nukuvalitsuse. 5. juulil 1940 toimus valitsuse istung, mille otsusega saadeti laiali parlamendi mõlemad kojad ja otsustati kuulutada välja uue Riigivolikogu valimised. Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati 10. juuli ehk kolm ja pool päeva. Kandideerida lubati kõigi erakondade kandidaatidel. 10. juuli hommikul teatati, et kõik kandidaadid peavad 10. juulil kella kaheks päeval esitama oma valimisprogrammi.
14. ja 15. juulil toimus tegelikult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletamine. Väljaspool Töötava Rahva Liitu kandideerinud 80 kandidaadist 17 loobusid "vabatahtlikult", 1 vahistati ja 58 kuulutati valmiskomisjonide poolt kõlbmatuiks (kokku 76). Põhilisteks süüdistusteks oli, et esitatud programm oli kopeeritud Töötava Rahva Liidu programmist või oli provokatiivse sisuga. Kandidaate süüdistati nii kriminaalses kui ka rahvavaenulikus või Nõukogude Liidule vaenulikus minevikus. Samuti ei saanud kõik kandidaadid kokku nõutavat 50 toetusallkirja.
Valimised toimusid 80 valimisringkonnas. Hääletamise läbiviimiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Samal ajal toimusid valimised ka Lätis ja Leedus.
Riigivolikogu valimiste tulemuseks teatati 18. juulil, et valimistest võttis osa 84,1% hääleõiguslikest kodanikest, kellest 92,9% hääletas Töötava Rahva Liidu poolt. Valituks osutusid 80 Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaati.
Valitud saadikud moodustasidki II Riigivolikogu. Vastvalitud Riigivolikogu võttis 21. juulil 1940 vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks . Alates 25. augustist 1940 nimetati Riigivolikogu ümber ENSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ja alates 7. aprillist 1941 ENSV Ülemnõukoguks
23. juuli istungjärgul moodustas Riigivolikogu delegatsiooni, mis edastaks Moskvas NSVL Ülemnõukogu seitsmendal istungjärgul Moskvas "Eesti töötava rahva palve" võtta Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu.
Riigivolikogu delegatsioonist- 21 liikmeline Riigivolikogu delegatsioon, mille koosseisu kuulus ka Jürna, käis Augustis 1940 Moskvas esitamas palvet Eesti NSV vastuvõtmiseks Nõukogude Liidu koosseisu. Eesti delegatsiooni kord esinemiseks NSVL Ülemnõukogu kahe koja (Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu) ühisel istungil jõudis kätte 6. augustil pärast Leedu ja Läti vastuvõtmist sama kogu poolt eelnevatel päevadel. Delegatsiooni esitati kui “Eesti Vabariigi Riigivolikogu Täisvolilist Komisjoni”, kes võeti vastu “tormilise ovatsiooniga”. Kuigi delegatsiooni-komisjoni esimeheks oli peaminister dr. Johannes Vares, esines delegatsioooni nimel EKP keskkomitee sekretär Johannes Lauristin. Vares seisis kõne ajal koos teiste delegatsiooni liikmetega valveseisakus kõnetooli ümber. Lauristin pidas pika ja vägeva sõimukõne, milles kirjeldas Eesti Vabariigi elanike väidetavat viletsat elukorda. Lõpuks luges ta ette Riigivolikogu deklaratsiooni ja ulatus selle teksti istungi juhatajale Andrejevile... samal päeval kinnitati formaaljuriidiliselt Eesti annekteerimine, kui NSVL Ülemnõukogu otsustas Eesti NSV Nõukogude Liitu "vastu võtta"...
Pikk jutt sai... osaliselt kasutatud Wikipedia abi.

Ja mõned vanad fotod 1940 a. delegatsioonist Moskvas töö ja puhkehetkel

Karl Tennosaare lenduri kutsemärgi tunnistus.
1944. a suvel lõpetas lenduritele korraldatud täienduskursused Pärnus ja teenis seejärel lendur-allohvitserina 11. öölahingulennugrupi 2. salgas, millega koos lahkus Saksamaale. Emigreerus 1948. a sügisel Austraaliasse (Põhjakotkad, 2011)