Homme leiab suure rahu minu hea kamraad ja aatekaaslane Erich Jõemets Sindi kalmistul. Mees, kes meie esimesel kohtumisel ütles, et ta ei hakka oma elulugu ümber jutustama vaid palus läbi lugeda romaani "40 küünalt". Aga lugude rääkimiseks läks tegelikult kohe, raamatu lugesin läbi hiljem.
Mälestan kamraadi postitades ühe väikese seiga tema kirevast eluteest:
37.km. enne Berliini sai Erich miinikillust haavata (lõua alt sisse ja kõrva tagant välja). Ta saadeti laatsaretirongiga Odensesse, mis asub Taanis, Fyni saarel. Seal asus 20. SS diviisi tagavararügement. Ta taheti selle koosseisus saata uuesti rindele, kuid haav läks lahti ja sõit jäi ära.
Ajal, kui Saksamaa kapituleerus, võtsid laatsareti üle inglased. Taanlased suhtusid sõjavangidesse halvasti, ei toitnud neid. Erich hoolitses ühe 70.a. saksa kindrali eest. Leiba anti vähe, tubaka asemel suitsetati peterselli. Erich kirjutati välja ja koos temaga veel pataljonijagu mehi, kes saadeti jala Flensburgi poole minema. Ta sai normaalselt käia vaid 20.km., sest saapad hakkasid jalgu hõõruma. Ööbiti metsa all, mahajäetud tehastes. Pidevalt tuli kannatada kohalike elanike vägivalda ja omavoli. Edasi viidi nad autodega Fredericiasse, sealt umbes 30.km. kaugemal asuvasse Koldingi linna. Koldingis asus sprentkomando laager, kaevati 3-4 päeva kanalisatsiooni trassi. Ühel õhtul lubasid taanlastest valvurid neil “üle hüpata”. Vabaduses kohati eestlast, veltveebel Reili. See organiseeris neile erariided ja varjupaiga Punase Risti laagris, kus elas 11 rahvuse esindajaid. Erich elas ja töötas seal kuni 1945.a. jõuludeni.

Olgu muld talle kerge.

Lahkunud meie hulgast veteran Robert Helde ( 13.12.1923-28.08.2009 ). Olgu muld talle kerge. On olnud juhust temaga juttu puhuda kunagi 70-ndate alguses.

ROBERT HELDEga hüvastijätt toimub 04.09.2009 Tallinnas Jaani kirikus kell 12.00

IN MEMORIAN – Olaf Taru



22. detsembril suri pärast rasket haigust Kaitseliidu Lääne maleva auliige eruleitnant Olaf Taru.

Olaf Taru sündis 12. jaanuaril 1925.aastal Tallinnas mereväeohvitseri kaptenmajor Arvo Treumundi (hiljem Taru) pere vanema pojana. Lõpetas Nõmme Hiiu algkooli ja edasi õppis Nõmme gümnaasiumis.

Juba koolis oli tehtud otsus saada kas sõjaväelaseks, või meremeheks. Kuni Eesti okupeerimiseni ja Kaitseliidu likvideerimiseni oli ta noorkotkas. Okupatsioon tabas raskelt perekonda ja lähedasi. NKVD poolt arreteeriti isa, hukati onu - kaptenmajor Alfred Pontak. Juba 1941 aastal astus, siis veel 16 aastane Olaf Taru Saksa sõjaväkke, kus läbis tee reamehest ohvitserini. Pärast vangilangemist Tšehhoslovakkias algas ränk sõjavangi elu ja kohtuotsus 10+5 aastat tolleaegse standardse § 58-1 “a” järgi. Rehabiliteeriti 1990. aastal.

Pärast Eesti taasiseseisvumist aitas kaasa Kaitseväe ülesehitamisele, teenides 1992-1995 Eesti Päästeametis, kus väljaõppeohvitserina valmistas ette päästekompaniisid. Alates 1991. aastast Kaitseliidu Lääne maleva liige. 1995-2004 Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna liige. Alates 2004. aastast uuesti Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige.

Raske on hinnata seda ülisuurt panust, mida Olaf Taru on andnud Kaitseliidu Lääne maleva arendamise, noorte patriootilise kasvatuse nimel. Ei olnud ühtegi suuremat õppust, millest ta poleks osa võtnud ja kaitseliitlasi innustanud. Malev hindas seda kõrgelt ja 2006.aastast oli Olaf Taru Kaitseliidu Lääne maleva auliige.

Pikka aega juhtis Olaf Taru Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühendust. Alates 1999. aastast kuni surmani oli Eesti Reservohvitseride Kogu liige ning 2008. aastal Eesti Reservohvitseride Kogu Läänemaa osakonna asutajaliige. On olnud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige ja 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse liige.

Olaf Taru tegevust on kõrgelt hinnanud Eesti Vabariik, Kaitseliit, Kaitsevägi, Kaitseministeerium, Eesti Reservohvitseride Kogu, millest kõnelevad paljud kõrged autasud: Kotkarist V klass, Valgerist II ja III klass, Kaitseministeeriumi teeneterist, Kaitseliidu teenetemedalid, Vabadusvõitleja medal, medal “10 aastat taastatud kaitseväge”, Eesti Reservohvitseride Raudrist ja paljud muud autasud.

Ärasaatmine 29. detsembril kell 12.00 Haapsalu Toomkirikus.

Kahju

Puhka rahus!

Sängitasime täna Olaf'i maamulda ...

Sark Toomkirikus:



Olaf'i aurahad:



Protsessioon:



Lahkunu soovil pandi hauda kaasa ka tema sõjaaegne peakate:



Puhka rahus!

R.I.P.

Kas söjakübar läks ikka kindlalt kaasa?

brunner kirjutas:Kas söjakübar läks ikka kindlalt kaasa?

Eee ... minu arust vist küll.

Head lõppu!

04. veebruaril suri 87-ndal eluaastal Alfred Käärmann.
Maetakse 13. veebruaril Hargla kirikust Hargla kodukalmistule.

kahju.oli tubli mees.olen temaga metsas lõkke ääres istunud ja tema seiklusi kuulanud.

Puhka rahus.

Väga kahju , jälle üks tublidest meestest igavikku lahkunud.

Puhka rahus!

Alfred Käärmann sündis 14. septembril 1922 Taheva vallas Hargla kiriku kellamehe pojana. Ta lõpetas 1943. aastal Valga Tööstuskooli. Oli Kaitseliidu ja Omakaitse liige.

1944. aastal sõdis ta Narva rindel venelaste vastu, olles ka rügemendiülema major Alfons Rebase käskjalaks. Septembri lõpul 1944, pärast venelaste sissetungi, hakkas end arreteerimise eest varjama ja läks metsavennaks.

Käärmann sai 1945. aastal haarangul raskelt haavata ja tal amputeeriti metsas käsi. Teise käega aga jätkas ta sõdimist ja punkrielu veel 7 aastat. 1952 aasta sügisel Käärmann reedeti ja võeti MGB poolt mürgitatuna kinni sama aasta novembris.

Sai 25+5. Istus kinni mitmetes Venemaa laagrites kokku 15 aastat. Vabanes 1967. aastal. Kohalikud kommunistid ei andnud Käärmannile Eestisse asumise luba ja ta asus jälle "illegaalselt" kodukanti. Ametliku elamisloa sai 1981.

Käärmann oli iseseivuse taastamisel aktiivsemaid mehi Võrumaal. Võttis osa Kaitseliidu taastamisest ja valiti Eesti Kongessi saadikuks.

Alfred Käärmann oli tuntud kui sõnakamaid ja aktiivsemaid metsavendi tänapäeva Eestis. Avaldanud mälestusteraamatu "Surmavaenlase vastu", ilukirjandusliku jutu "Udumäe kodutütar" ja viimati "Metsavenna käsiraamatu". Samuti mitmeid ajaloo ja metsavendluse teemalisi artikelid ajakirjanduses.

Alfred Käärmann elas Sarul Mõniste vallas Võrumaal.

Alfred Käärmanni leinatalitus leiab aset laupäeval/13. veebruaril Valgamaal Hargla kirikus kell 12.

Allikas: http://www.kaitseliit.ee