Sama koht ikka

Õnnestus veel kolm ehitist paika ja plaanile saada! 6. Staabihoone - ühekordne puust ehitus, paekividest alusmüüril väljastpoolt laudadega vooderdatud sõrestik seintega, puust põrandate ja puust lagedega, pilpa katusega. -263 m3. 7. Jääkelder - eelpool kirjeldatud.
8. Sõdurite pood - ühekordne ehitus, paekividest aluspostidel väljastpoolt laudadega vooderdatud sõrestik seintega, puust põrandaga, laeta, papp katusega. - 56 m3.

Telgist vasakule jääb veel laagri kaev. 9. Kaev - puuritud auguga 4 tollise mantli ja 2 tollise imeja torudega ning käsipumbaga. 5 meetrit sügav.
Kokku oli laagris kuus kaevu.

1940. aasta ülesvõte sillast, pilt võetud muis.ee portaalist.

Staabihoone 263 ruutmeetrit? Pildijärgi küll ei ütleks. Juhul muidugi kui tal pole samasuurt keldrit all ja põõningut ka sisse ei arvestataks.

Hoonete mahud on antud kuupmeetrites.
Andmed on võetud varade üleandmise aktist seisuga 1940.
Kui Pioneeripataljonist sai meie riigiisade abil ja töörahva tahtel Korpuse Üksik Sapööripataljon.
Akt koostatud 10.10.1940.
10. Gaasikelder - puust ehitus, pooles osas maa sisse tehtud, väljastpoolt laudadega vooderdatud sõrestik seintega, muldpõrandaga, puust laega, mulla kattega - 42 m3.
Lammutamisele määratud Kaitsemin. nõukogu otsuse 23.11.1935. protok. nr. 1989 p.14 põhjal.

Ai pagan jah, nüüd vaatan et on kuupmeetrites. Ei tulnud selle pealegi, et ka nii saama Huvitav palju selle torni maht võiks olla

Grahv, Sinu huvi ei ole mitte asjata ja paistab, et torn oligi laagri keskne ehitis!
Paremal staabihoone ja jääkelder korstnaga.

Laagri plaan 11. Lipuväljak

Katsun Jägala värgi meeles pidada kui jälle sugulasi näen.Neil seal nägin vana albumit inseneriväe piltidega.

Pildi vasakus servas paistab inseneriväe laagri vaatetorn.
Kas taustal olev torn on suurtükiväelaagri oma?
Suurtükiväelaagris oli selline kahe tasapinnaga vaatetorn muidu olemas küll.

Laagri värav 1931... ...ja 1941.

Saekaatrit ehitiste nimistus märgitud ei ole.

Nagu pildilt näha, olid leegiheitjad pioneeride arsenalis täitsa olemas.
Huvitav, mis päritolu need olla võisid?

ivalO kirjutas:Nagu pildilt näha, olid leegiheitjad pioneeride arsenalis täitsa olemas.
Huvitav, mis päritolu need olla võisid?

1927-1928 aastal tuli G-kompanii leegipildujate rühmale Prantsuse firmalt J. Mandet paar väikest partiid leegiheitjaid. Et Prantsusmaa pidas sel ajal leegiheitjat ebainimlikuks relvaks ning piiras nende müüki Eestile, tuli asja ajada vargsi. Nii tellis Kaitseministeerium leegiheitjad hoopis röövikute hävitamise pulverisaatoritena ning Põllutööministeeriumi nimel. Viimast unustati aga õigeaegselt teavitada ja nii tekkis Tallinna sadamasse saabunud "õunapuupritside" pärast tolli- ja põllutööametnikega väike pahandus, enne kui leegiheitjad tegeliku tarbijani jõudsid (http://www.horisont.ee/node/743)

Nendel fotodel ei ole taga kirjas, et tegemist oleks Jägala laagriga ja kahjuks ei ole taustal paistmas ka ühtegi teada-tuntud insenerilaagri ehitist. Lisan need pildid siiski siia teemasse, sest ülisuure tõenäosusega on ülesvõtted tehtud ikkagi Jägala inseneriväe laagris, sildu ehitavad Sõjakooli kadetid.

Jägala laagri saekaater.