tossom kirjutas:Leitnant Mehide, 249. laskurdiviisi 779. suurtükiväepolk. Kaasas oli ka see tunnistus ja lisaks suuline kinnitus, et on sama mehe omad. Kahjuks ei ole ordeniraamatut ennast.
...

Kahtlane värk, kulumine on täiesti erinev. Uuem on palju rohkem kulunud.

Reamees Vahar. 249. laskurdiviis 917. laskurpolk. Hävitas pealetungil Kuramaal Blidino? raudteejaama juures liiguval tankil olles automaadist viis vaenlase sõdurit, mille eest siis saigi Vapruse medali 2352834.

Raudrist kirjutas:

tossom kirjutas:Leitnant Mehide, 249. laskurdiviisi 779. suurtükiväepolk. Kaasas oli ka see tunnistus ja lisaks suuline kinnitus, et on sama mehe omad. Kahjuks ei ole ordeniraamatut ennast.
...

Kahtlane värk, kulumine on täiesti erinev. Uuem on palju rohkem kulunud.

Vat ei tea, paatina on küll sarnane. Võib olla kandis varasemat, aga Kuramaal saadut suurt mitte ja hiljem seisid lihtsalt koos karbis?

tossom kirjutas:

Raudrist kirjutas:

tossom kirjutas:Leitnant Mehide, 249. laskurdiviisi 779. suurtükiväepolk. Kaasas oli ka see tunnistus ja lisaks suuline kinnitus, et on sama mehe omad. Kahjuks ei ole ordeniraamatut ennast.
...

Kahtlane värk, kulumine on täiesti erinev. Uuem on palju rohkem kulunud.

Vat ei tea, paatina on küll sarnane. Võib olla kandis varasemat, aga Kuramaal saadut suurt mitte ja hiljem seisid lihtsalt koos karbis?

Seda ei usu, kuid võimalus on, et üks jäi õlarihma alla.

Raudrist kirjutas:

tossom kirjutas:

Raudrist kirjutas:

tossom kirjutas:Leitnant Mehide, 249. laskurdiviisi 779. suurtükiväepolk. Kaasas oli ka see tunnistus ja lisaks suuline kinnitus, et on sama mehe omad. Kahjuks ei ole ordeniraamatut ennast.
...

Kahtlane värk, kulumine on täiesti erinev. Uuem on palju rohkem kulunud.

Vat ei tea, paatina on küll sarnane. Võib olla kandis varasemat, aga Kuramaal saadut suurt mitte ja hiljem seisid lihtsalt koos karbis?

Seda ei usu, kuid võimalus on, et üks jäi õlarihma alla.

Kah variant. Email on muidu ordenil väga ilus, kulumisjäljed on medaljonil.

Natuke statistikat 1946. aastal ilmunud raamatust "Eesti rahva pojad võitluses nõukogude kodumaa eest".

P.Larini poolt kokku pandud ja 1968. aastal ilmunud raamat Eesti Laskurkorpus Suures Isamaasõjas kinnitab ka sama numbrit...

Teada tuntud 939*** korpuse Punatähtede intervallist 939477 oli mul juba varem, aga nüüd sain juurde ka 939478. Selles mõttes huvitav, et numbrid on järjest Kahjuks ei tea hetkel kummagi ordeni puhul, et kellele konkreetselt antud.

Ja ühelt vene kogujalt saadud informatsiooni korpusepoiste autasude kohta. Meie andmebaasi igati sobiv:

Punatäht
1480517 Аавасалу Евгений Петрович Приказ по дивизии Ленинградского фронта №0124/н от 28 сентября 1944 г.
1480518 Аулинг Раймонд Юльюсович Приказ по дивизии Ленинградского фронта №0140/н от 3 ноября 1944 г.

Isamaasõja II klassi orden:
427254 Рауд Ян-Арнольд Тынисович Приказ командующего войсками армии Ленинградского фронта №0332/н от 31 мая 1945 г.
427255 Селли Отто Юлиусович Приказ командующего войсками армии Ленинградского фронта №0352/н от 12 июня 1945 г.
427256 Сяремат Эдуард Янович Приказ командующего войсками армии Ленинградского фронта №0352/н от 12 июня 1945 г.
427271 Труу Ильмар Юханович ( on meil siin teemas olemas )

Ja täna saadud kena paar, kuulunud ühele inimesele, nime ei osatud küll kahjuks öelda. Varasem täht on numbriga 1480688 ja see sobib kenasti meie 1 480 *** andmebaasi. Hilisem on numbriga 3536526. Ilmselt tegu korpuse ohvitseriga, kes teenis punaarmee ridades ka mõnda aega pärast sõda. Hilisema Punatähega autasustamise ajaks on viiekümnendate aastate keskpaik.

Ja ei pea vist mainimagi, et mõlema autasu seisukord on väga eeskujulik.

tossom kirjutas:

uscha kirjutas:Tänane korpusepoiss, Punatähe ordeni kavaler Hamlet Juhani p. Tiits.
Kahjuks tuleb andmebaasist välja ainult 1985. aastal antud Isamaasõja II järgu orden. Punatähe autasulehte ei õnnestunud minul sealt leida ja seega on hetkel teadmata, kus allüksuses ta teenis ja mille eest ordeni sai.

H. Tiits oli ESS Kalev Jahtklubi asutajaliige ja raamatu "Taastatud logiraamat" autor.

Tiits korpuses ei olnudki... mida oligi arvata, sest tegu elupõlise meremehega. Tuleb välja, et juba ennem sõja lõppu ajas ENSV Merelaevanduse asju tollases Leningradis. Mõned päevad tagasi leidsin ühest raamatust huvitava foto, mis toob selgust ka sellesse, mille eest ta Punatähega autasustatud sai.

Jeeee! Pika kaevandamise tulemusena leidsin lõpuks ka autasulehed!

See pole nüüd küll päris korpusepoiste teemasse, aga huvitav ikkagi. Grupipildil alumises reas vasakult teisena istub Eesti Riikliku Merelaevanduse tollal ainus naismadrus Julia Raudsepp, keda autasustati samuti Punatähe ordeniga, mille numbriks on 1989887 ( Tiits 1989890 ).

Ilus omas mahlas Punatäht 1146956, antud ilmselt korpuse ohvitserile Väikese- Väina forsseerimise või Saaremaa lahingute eest aastal 1944. Et just korpuse autasuga on tegemist, sellele lisab kindlust ka see, et orden toodi ühte poodi koos Tallinna meistrite poolt tehtud kaardiväemärgi ja muu kohaliku pudi padiga. Kahjuks ei olnud kaasas dokumente.

Lähedaste numbritega ordeneid on siingi teemas. Näiteks 1147049, mille sai kapten Truupõld.

Ja veel- ikka ja jälle üllatab mind eestlastele antud autasude hea seisukord. Puutumata- puhastamata, aastakümneid kuskil karbis seisnud... sellel Punatähel on siiski turjal vähemalt 72 aastat.

tossom kirjutas: ...
Ja veel- ikka ja jälle üllatab mind eestlastele antud autasude hea seisukord. Puutumata- puhastamata, aastakümneid kuskil karbis seisnud... sellel Punatähel on siiski turjal vähemalt 72 aastat.

Tegelikult ei peaks enam üllatama, kuigi Sina ei saa enam neid autasusid otse autasustatute endi käest. Ma sain omad enamasti otse omanikult ja nendega vesteldes selgus ikka, et ega neid punamedaleid ei austatud ja neid ka ei kantud (enamasti).

Olen ostnud kunagi ka autasustatute endi või nende sugulaste käest, aga viimasel ajal reeglina tõesti vanemate kollektsionääride käest, poodidest või mujalt.
Aga ega neid suurt kanda ei armastatud jah. Kui nõukaaegseid veteranide kokkutulekute piltegi vaadata, siis on enamusel pintsakul lindiliistud või lihtsalt kokkutuleku märk, mõnel üksikul ka ''kangem'' lahinguautasu. Võimalik, et asja mõjutas ka praktilisem pool, kes see ikka oma head halli või pruuni pintsakut augustada tahtis.