Aegna MK köök väljast & seest.

Sattus selline raamat näppu.

Tinaplomm

Avatar kirjutas:Rändrahnude juures on säilinud mälestustahvel leitnant Johannes Rebas -le ja reamees Reinhold Rebasele. Hukkunud 16.10.1931 "Enneaegsel granaadi lõhkemisel".

Lisan kõnealusest tahvlist ühe lähivõtte (via Mait Kroonmann) ... ... ning ...

Wulff kirjutas:Väljavõte minu koostatavast Aegna ajaloo ülevaatest: "16.10.1931 sattusid leitnant Johannes Rebas ning reamehed Reinhold Rebase ja Anissim Kõva saarel liikudes maas lebanud granaadi otsa. Anissim pääses eluga, hukkunuile aga paigaldati Lemmiku rahnule mälestustahvel".

... Järva Teatajas 20. oktoobril 1931 ilmunud sündmuse kajastuse ...

Kriuks kirjutas:

Avatar kirjutas:Rändrahnude juures on säilinud mälestustahvel leitnant Johannes Rebas -le ja reamees Reinhold Rebasele. Hukkunud 16.10.1931 "Enneaegsel granaadi lõhkemisel".

Lisan kõnealusest tahvlist ühe lähivõtte (via Mait Kroonmann) ...

... ning ...

Wulff kirjutas:Väljavõte minu koostatavast Aegna ajaloo ülevaatest: "16.10.1931 sattusid leitnant Johannes Rebas ning reamehed Reinhold Rebase ja Anissim Kõva saarel liikudes maas lebanud granaadi otsa. Anissim pääses eluga, hukkunuile aga paigaldati Lemmiku rahnule mälestustahvel".

... Järva Teatajas 20. oktoobril 1931 ilmunud sündmuse kajastuse ...

Tänud Kriuks.
Tuginesin kahe õe ütlustele, kelle vanaisa Anissim Kõva olevat 1931 Aegnal aega teenides maas lebanud käsigraanaadi plahvatuses eluga pääsenud. Siit ka seos mälestustahvliga. Samas on artikkel piisavalt veenev, et neid sündmusi siiski lahutada. Õnneks kahe proua telefonid olemas, nii et vaatab, mis seepeale kostavad.
Mis suurte kivide juures olevatesse kaevikutesse puutub, siis need siiani täitsa olemas.
Veelkord tänud. Õnneks pole tekst veel trükivalgust näinud.

Wulff kirjutas:Veelkord tänud.

Võta heaks!

Valik Aegna vaateid Mehis Helme kogust ...

Heino Gustavsoni poolt 1970'ndatel Aegnal tehtud fotode ühele pildile on tagaküljele kirjutatud, et tegemist on 1943. aastal sakslaste poolt ehitatud õhukaitsepatarei varjendiga Küla lahe ääres. Ei meenu, et oleksin saarel sellise ehitise juurde sattunud.
Kasutaja Wulff oskab kindlasti öelda, kas see on veel alles ja kus kohas täpselt asub.

uscha kirjutas:Heino Gustavsoni poolt 1970'ndatel Aegnal tehtud fotode ühele pildile on tagaküljele kirjutatud, et tegemist on 1943. aastal sakslaste poolt ehitatud õhukaitsepatarei varjendiga Küla lahe ääres. Ei meenu, et oleksin saarel sellise ehitise juurde sattunud.
Kasutaja Wulff oskab kindlasti öelda, kas see on veel alles ja kus kohas täpselt asub.

Aeg on teinud oma ja just antud õhukaitsepatarei on mattunud tihedasse kibuvitsatihnikusse ja just selle ette kasvanud mänd. Lisaks on Tallinna linnavalitsus eiranud muinsuskaitse nõudeid ja ehitanud kaitsevööndit eirates sinna loodusmaja kämpingud.
Samas üks paremini säilinud ja atraktiivsemaid objekte Külaniidul, so Külalahe ääres.
Edaspidi, kui veidi arukamad ja hoolivamad ametnikud linna satuvad, tasuks kindlasti eksponeerimist (nagu ka arvukad muud). See eeldab muuhulgas kogu kibuvitsa väljakaevamist, sest pügamine siin ei avita. Samas on otse rajatise külge ehitatud kämping samaväärne kibuvitsaga ning seegi tuleks sealt "välja juurida".
Olgu lisatud, et kõnealune Külalaht on olnud arheoloogiliste leidude põhjal vanim saare randumiskoht (ca 2-3. sajand), sh peatunud korduvalt viikingid ja teatud leidude põhjal võib oletada, et tegid ka hooajaliselt seal kaupa. Muidugi tegu ka vanima külakohaga, sellest ka Külalaht ja Külaniit.

Kiitus asjaliku ülevaate eest.

Mis prussid viimasel pildil paistavad- kas lagi tahab alla tulla?

Seintel tunduks pruunikat ja rohekat värvi?
Samas värvikombos on näiteks 3 patarei positsiooni rajatised, kas sakslased kamotasid siis oma ehitise samas võtmes, mis sõjaeelsed!?

Või on kamovärvingud üldse sõjaaegsed?

ivalO kirjutas:Kiitus asjaliku ülevaate eest.

Mis prussid viimasel pildil paistavad- kas lagi tahab alla tulla?

Seintel tunduks pruunikat ja rohekat värvi?
Samas värvikombos on näiteks 3 patarei positsiooni rajatised, kas sakslased kamotasid siis oma ehitise samas võtmes, mis sõjaeelsed!?

Või on kamovärvingud üldse sõjaaegsed?

Hea et prussidele tähelepanu pöörasid, panengi homme atvle järelkäru taha ja vean koju. Lagi seal tipp-topp, ilusti armatuuris valatud. Samas asub loodusmaja koos kämpingutega ja eks on mõnel sealsel grupiosalisel (vb ka mõnel püsipuhkajast poisikluttidel) tekkinud mingil ajal uitmõte miskit seal endale kokku klopsida.
Mis seal salata, aga alustain samuti paari abilisega 1992. aastal 3. patarei vaatluspunkti puhastamisega, et sinna suvestaap teha, kuna samal ajal tegin toonaste ettevõtete puhkemajade toetusel algust aastaringse valve korraldamisega. Lolli peaga sai objekti puhastatud trepiäärsetele ilusad väikesed kuusekesed istutatud, nüüd sindrid sellised, et kisavad sae järgi ning rajatis ise ei pasta eriti väljaga. Patarei lõunapoolse otsa tegi Taavi mõned aastad tagasi oma kamraadidega ilusti korda. Pean tunnistama, et mingeid prusse mulle sinna jätta ei raatsinud.
Mind hakkas sootuks huvitama, kas seal pildil ei või mitte Gustavson ise olla (Taavi?) - igaüks sellise uhke tsemodaniga siis ikka saarele ei tulnud, veel vähem fotokaga. Aga Gustavsonil oli tellimus 1976 Aegnast ajalooülevaade teha. Ju siis pilt ka kuskil 70ndate esimesest poolest (74-75). Pildid, mis Gustavsonist endast internetis leida, on hilisemad ja seal ta juba kõhnem.
Värvi osas olen tumba, kui ikka on värv.
Nagu mainisin, on Külalaht arheoloogiliselt uuritud. Paar nö kaasaegsemat leidu lähedusest.

Wulff kirjutas:Mind hakkas sootuks huvitama, kas seal pildil ei või mitte Gustavson ise olla (Taavi?) - igaüks sellise uhke tsemodaniga siis ikka saarele ei tulnud, veel vähem fotokaga. Aga Gustavsonil oli tellimus 1976 Aegnast ajalooülevaade teha. Ju siis pilt ka kuskil 70ndate esimesest poolest (74-75).

Usun küll, et see on härra Gustavson ise. Seerias kokku 15 ülesvõtet ja lisaks A4 formaadis paberileht märkmetega, mis on nendele fotodele jäädvustatud. Võin ka ülejäänud ära skaneerida ja teemasse lisada.

Wulff kirjutas:Aeg on teinud oma ja just antud õhukaitsepatarei on mattunud tihedasse kibuvitsatihnikusse ja just selle ette kasvanud mänd. Lisaks on Tallinna linnavalitsus eiranud muinsuskaitse nõudeid ja ehitanud kaitsevööndit eirates sinna loodusmaja kämpingud.
Samas üks paremini säilinud ja atraktiivsemaid objekte Külaniidul, so Külalahe ääres.

Minu jaoks on meeldiv üllatus, et see on endiselt alles. Gustavsoni pildistuse ja tänase päeva vahele mahub peaaegu 45 aastat ja selle ajaga oleks võinud ehitise jaoks juhtuda midagi palju lõplikumat kui kibuvitsatihnik.

Leidsin kadunud Võru vanaisa piltide hulgast paar motiivi mis pildistatud mingisuguste purukslastud betoonkärakate otsas, muud kohta ei torka pähe kui Aegna või Naissaar. Võru kandis ei tea selliseid ehitisi olevat...
Pildistamise aeg on vast nii 1950.a. kandis.

oliver kirjutas:Leidsin kadunud Võru vanaisa piltide hulgast paar motiivi mis pildistatud mingisuguste purukslastud betoonkärakate otsas, muud kohta ei torka pähe kui Aegna või Naissaar. Võru kandis ei tea selliseid ehitisi olevat...
Pildistamise aeg on vast nii 1950.a. kandis.

Aegna (kahjuks) ei ole

Huvitav, mida ratsavägi Aegnal tegi?