Olen Heikiga nõus.
1943. aasta sügisel valitsesid sootuks vastupidised meeleolud.
Naljakas roll on antud eksvaps ja metsavend Ploompuule!
Sellised mehed olid reaalelus 1941. aastast idapataljonides.
Endisi Vabadussõja kangelasi on kujutatud filmis prantsuse makiidena, toimetavad salapäraseid tsiviliilaskeldusi ja viivad läbi ajupesu noorsoo hulgas.
Filmi märksõnad on Soome kablutama ja Rahvuskomitee!
Kõrtsustseenis oli saksa ohvitser osatäitjana nõrk (inimesena kindlasti tore saksa poiss) ja mängis välja ehk kooripoisi, mitte rindeohvitseri rolli.
Oleks tahtnud näha Preisi rühti ja Saksa sõjakooli kasvandikule väärikat käitumist.
Meie foorumi kamraadidest sakslase lauakaaslased aga olid täitsa tasemel ja kandsid oma sõnadeta rollid väga kenasti välja.
5+ Unterkroon!

Teagi, kas seda nii väga kusagilt ette antud on aga omadest hiljutistest kogemustest võin öelda, et kui inimene on rumal ja ei oma teemast ülevaadet, siis ongi oma isiklik arvamine see, mis talle loeb ja mis tõde on. Seda ta siis raiub nagu rauda ja ei saa aru, et temale teadaoleva kõrval on veel oluliselt rohkemat...


Objektiivsus olemasolu või selle puudumisega on selles valdkonnas suured probleemid (ja ma pean "kunsti-inimesi" laiemalt silmas).

Ei ole absoluutselt nõus ivalO poolt kirjeldatud saksa ohvitseri rolli analüüsiga!Näitleja ei näinud tõepoolest välja nagu preisi rindehunt aga sellegi poolest kandis oma rolli lõpuni välja st.mässas seesmiselt ja sai Eesti vaataja rõõmuks vastu nina.

Heiki kirjutas:Veteranide meenutustest olen aru saanud et vastupidiselt seriaalis näidatule taheti 1943 aastal ikka pigem Leegioni minna, sest seal oli selle aja moodsaim relvastus ja varustus. "Välgumees" olla oli prestiižne ja sellel ajal ei teadnud SS'i taagast veel keegi mitte midagi.

NB! Ilmselgelt veteranid peavad oma valikut enamasti õigeks, sest muidu nad poleks seda valikut ju teinud .
Ära saa valesti aru, olen suur leegioni poolehoidja ja lugenud läbi suurema osa Eestis ilmunud temaatilisest kirjandusest, kuid olukord ei olnud siiski mustvalge. Kindlasti oli Soome minejate hulgas ka nahahoidjaid (ehkki ka sinna minek oli ju ohtusid täis), kuid ei maksa alahinnata nende hulka, kes tõepoolest ei tahtnud sakslaste eest sõdida (NB! rinne seisis siis veel kohati sügaval Venemaal ja ka osa Narva pati meestest poleks ilmselt leegionisse läinud, kui oleks teada olnud, et nad Ukrainasse paisatakse). 700-aastase orjaöö müüt istus tol ajal tugevasti veel sees ja sakslane oli veel enne 1941. aasta sündmusi suurem ajalooline vaenlane kui venelane. See, et üle poole meestest tagasi tuli, näitab minu arvates siiski selgelt, et tegu ei olnud nahahoidjatega. Ka mitmed metsavennad ei tahtnud sõdida ei sakslaste ega venelaste eest. Muidugi, ka nende hulgas oli nahahoidjaid, kuid nende hulgas oli küllalt mehi, kes pidasid Nõukogude okupantidega aktiivset relvavõitlust ehk sellisel puhul ei saa nahahoidmisest rääkida.
Ja kui palju mehi läks rindele alles peale Uluotsa üleskutset, kui venelased Eesti piiridele olid jõudnud... ehkki vabatahtlikuna oleks saanud seda teha ju varem... aga ei - ega ilmaasjata kutsuta 1943. aasta mobilisatsiooni "vabatahtlik-sunniviisiliselt".

Lisan väljavõtte Sidney Kuusiku kirjast.
Mees lõpetas EW Sõjakooli viimase lennu, kandis kolme armee mundrit ja osales sõjategevuses II Maailmasõjas algusest lõpuni ajavahemikul, mis hõlmab Eestiga seotud sõjategevust.
Sõjavangis nii saksa, kui vene poolel.

Ma arvan, et tõepoolest ei olnud siin tegemist põhiliselt Vabadussõja võla tasumisega. Kuid et põgeneti Saksa mobilisatsiooni eest - tuline õigus ju! Siiski kordan - fakt, et üle poole meestest tuli tagasi kui rinne Narva alla jõudis, näitab minu meelest, et enamasti ei olnud tegu nahahoidjatega. Ehk koht Emajõe kallastel leidus nii mõnelegi mehele (rindele saadeti küll ainult üks pataljon, aga see polnud ju meeste endi süü). Märgiks ka seda, et tegelikult kukkus ju esimene, vabatahtlik mobilisatsioon leegionisse põhimõtteliselt läbi ehk leegioni üleüldisest aupaistest ei saa vähemalt aastatel 1942-1943 rääkida.
Aga et kurjategijad - ei usu, et neid rohkem kui paar protsenti oli. Seda enam, et valdav osa oli ju noored poisid. Statistikaandmeid mul muidugi pole, aga kindlasti polnud neid ka Kuusikul.

Siinsamas oleva veebilehe andmetel soovis tagasi Eestisse umbes 90% JR200 liikmetest (4. mail 1944. oli eestlasi üksuses 1973, tagasi pöördus minu mäletamist mööda ca 1800):
http://wehrmacht.rindeleht.ee/yksused/soome/soome.html Ülejäänud üksuste kohta (merevägi) ei oska öelda.
Muidugi, mõned, kes Soome putkasid, läksidki edasi Rootsi või hoidsid muidu kõrvale, aga need ei käigi ju nimetuse "Soomepoisid" alla.

Suures pildis polnud mingit vahet. Soome oli Saksamaa liitlane ja vaenlane oli ühine, st puht poliitilisest vaatevinklist võideldi ikkagi sellesama saksa asja eest. Lihtsalt ühel juhul oli väiksem võimalus rindele sattuda kusagile Venemaa avarustesse. Kuid täna igal sammul väita et nad tulid Eestisse tagasi kui kodumaa neid vajas, ei ole päris korrektne, sellega jäädi lootusetult hiljaks ja pigem oli see nii et nad ei tulnud vaid saadeti tagasi, ilma relvadeta, sest Soome ja Vene rahuleping nõudis nii.
1943 sügiseks oli 47-ndasse Rügementi koondatud ca 3400 eesti meest, kelledest 1944 veebruaris saadeti 400 mereväkke ja ülejäänutest moodustati kaks pataljoni. Eestisse tagasi tuli Paldiski kaudu 1752 meest. Ülejäänud läksid kes kuhu.

Heiki kirjutas:Suures pildis polnud mingit vahet. Soome oli Saksamaa liitlane ja vaenlane oli ühine, st puht poliitilisest vaatevinklist võideldi ikkagi sellesama saksa asja eest. Lihtsalt ühel juhul oli väiksem võimalus rindele sattuda kusagile Venemaa avarustesse. Kuid täna igal sammul väita et nad tulid Eestisse tagasi kui kodumaa neid vajas, ei ole päris korrektne, sellega jäädi lootusetult hiljaks ja pigem oli see nii et nad ei tulnud vaid saadeti tagasi, ilma relvadeta, sest Soome ja Vene rahuleping nõudis nii.
1943 sügiseks oli 47-ndasse Rügementi koondatud ca 3400 eesti meest, kelledest 1944 veebruaris saadeti 400 mereväkke ja ülejäänutest moodustati kaks pataljoni. Eestisse tagasi tuli Paldiski kaudu 1752 meest. Ülejäänud läksid kes kuhu.

Loomulikult ei näinud NL ja Soome rahuleping ette, et eestlased saadetakse Eestisse Punaarmeega võitlema .
Neid ähvardas hoopis NL-ile väljaandmise oht. Kuid kedagi vägisi Eestisse ei saadetud - kes tahtis, jäi maha ning saadeti hiljem Rootsi, vaid väike osa jäi Soome. Võime muidugi vaid spekuleerida, mis oleks olnud kui Soome poleks sõjast välja astunud jne, kuid need oleks vaid oletused.
Huvitav, kuhu said need mehed, kes ei läinud mereväkke (mereväest tuli vist hiljem ka mingi väike punt tagasi) ega kuulunud ka JR200 alla. Väike osa teenis peastaabis, ca 200 langes Soomes lahingutes, kuid osa on nagu ikkagi puudu.
Jah, Saksamaa oli Soome liitlane küll, aga soomepoiste võitlust võitluseks Saksamaa ega sakslaste eest küll nimetada ei saa. Soome võitles ikkagi Soome iseseisvuse eest. Seega julgeks vastu vaielda, et on küll vahe - nii suures kui väikeses pildis.
Lootusetult hiljaks või mitte - kas kaks-kolm pataljoni oleks midagi muutnud, kui soomepoisid oleksid juba 1944. veebruaris tagasi tulnud - vaevalt. Igal juhul on ülekohtune neid hiljaksjäämises süüdistada, veel enam reeturiteks nimetada jne... väga ülekohtune, arvestades, et Eestis toimunud lahingutes langes soomepoistest 131. Tagantjärele tarkus on muidugi täppisteadus, kuid selle väärtus on siiski kahtlane kui otsustatakse inimeste elu määranud valikute üle...

Shiim kirjutas:

Heiki kirjutas:Suures pildis polnud mingit vahet. Soome oli Saksamaa liitlane ja vaenlane oli ühine, st puht poliitilisest vaatevinklist võideldi ikkagi sellesama saksa asja eest. Lihtsalt ühel juhul oli väiksem võimalus rindele sattuda kusagile Venemaa avarustesse. Kuid täna igal sammul väita et nad tulid Eestisse tagasi kui kodumaa neid vajas, ei ole päris korrektne, sellega jäädi lootusetult hiljaks ja pigem oli see nii et nad ei tulnud vaid saadeti tagasi, ilma relvadeta, sest Soome ja Vene rahuleping nõudis nii.
1943 sügiseks oli 47-ndasse Rügementi koondatud ca 3400 eesti meest, kelledest 1944 veebruaris saadeti 400 mereväkke ja ülejäänutest moodustati kaks pataljoni. Eestisse tagasi tuli Paldiski kaudu 1752 meest. Ülejäänud läksid kes kuhu.

Loomulikult ei näinud NL ja Soome rahuleping ette, et eestlased saadetakse Eestisse Punaarmeega võitlema .
Neid ähvardas hoopis NL-ile väljaandmise oht. Kuid kedagi vägisi Eestisse ei saadetud - kes tahtis, jäi maha ning saadeti hiljem Rootsi, vaid väike osa jäi Soome. Võime muidugi vaid spekuleerida, mis oleks olnud kui Soome poleks sõjast välja astunud jne, kuid need oleks vaid oletused.
Huvitav, kuhu said need mehed, kes ei läinud mereväkke (mereväest tuli vist hiljem ka mingi väike punt tagasi) ega kuulunud ka JR200 alla. Väike osa teenis peastaabis, ca 200 langes Soomes lahingutes, kuid osa on nagu ikkagi puudu.
Jah, Saksamaa oli Soome liitlane küll, aga soomepoiste võitlust võitluseks Saksamaa ega sakslaste eest küll nimetada ei saa. Soome võitles ikkagi Soome iseseisvuse eest. Seega julgeks vastu vaielda, et on küll vahe - nii suures kui väikeses pildis.
Lootusetult hiljaks või mitte - kas kaks-kolm pataljoni oleks midagi muutnud, kui soomepoisid oleksid juba 1944. veebruaris tagasi tulnud - vaevalt. Igal juhul on ülekohtune neid hiljaksjäämises süüdistada, veel enam reeturiteks nimetada jne... väga ülekohtune, arvestades, et Eestis toimunud lahingutes langes soomepoistest 131. Tagantjärele tarkus on muidugi täppisteadus, kuid selle väärtus on siiski kahtlane kui otsustatakse inimeste elu määranud valikute üle...

Kust kohast pärit andmed ,et langes lahingutes 200?

tonu kirjutas:Kust kohast pärit andmed ,et langes lahingutes 200?

Mälu järgi kirjutasin. Siit saab võimalikud täpsemad andmed:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=8533

Meil EESTLASED SOOME ARMEES alateemana olemas, sellekohase süvaarutelu võiks sinna
üle tõsta!
Teemataks siin pigem filmi ja selles osalenud foorumlastega seonduvast?
Muuvistaarid ise siiani päris vait olnud!

Muuvistaarid ehk vaatasid, et siin läks selliseks kiskumiseks, et ei julgenud enam filmist endast iitsatadagi.
Saksa ohvet mänginud poisiga tegin juttu ja on teine siin Saksa gümnaasiumis saksa keele õpetaja. Muuseas olla ennem võtteid pika habeme ja rokkstaari juustega olnud, kuid lepingu järgi tuli tal need maha ajada. Ta rääkis imestunult, kuida meie eestlased üheskoos hümni laulame. Nimelt polevat sakslased veel siiani sõjast toibunud ning rahva ühtsusest pole haisugi. Hümni lauldavat seal maal harva ning pilk maas. Võta sa nüüd kinni.

Võtetest veel niipalju, et eks meie laudkonda võeti üles terve filmirulli jagu ning söögiks olnud kana ja kardula oli juba ennem võtteid hangunud, kuid eks rahva jaoks lõigati sealt vajalik kraam välja ehk nii see seitse sekundit meist telesse jõudiski.

Toonela uksevaht pole veel silpigi poetanud!

ivalO kirjutas:Toonela uksevaht

Väga hea!