Paljassaare temaatika on minu jaoks põnev põhjusel, et olen piirkonnast mõned fotod teinud. Olen pildistanud ülesse Suur-Paljassaare keskel asuvad kaks katusega hoonet:

https://picasaweb.google.com/lh/photo/g ... directlink

Pildid asuvad arhitektuurialbumis:

https://picasaweb.google.com/1081447804 ... 3899272322

Oletan, et tegemist on NSVL sõjaväe endiste kasarmuhoonetega. Kasarmuhooneteks annab alust, et akende paiknemine viitab eluruumile, üksikutel mahajäetud ustel on olnud aknad, põrand on olnud laudpõrand. Laudpõranda olemasolule vihjab asjaolu, et betoonpõrandal ei ole nn käiguradasid. Laudpõrand, akende paigutus ja akendega uksed viitavad kasarmule.

Teisalt, mine tea, infot hoonete eesmärgi kohta ei ole siiamaani leidnud. Sooviksin küsida, kas kellelgil on infot fotodel kujutatud hoonete vanuse ja eesmärgi kohta?

Panen veel ühe lingi:

https://picasaweb.google.com/lh/photo/5 ... directlink

Kas pildil kujutatu võiks olla varjend? Antud piirkonnas on sarnaseid mullavalle hulgem ja on näha, et sissepääsud on ära lammutatud ning kinni aetud. Varjendite arv näitab, et Suur-Paljassaares paiknes sadu sõdureid.

Minu teada on tegemist laohoonete, mitte kasarmutega.
EW ajal olid seal miinilaod, vahetult peale sõda kolhoosilaod ja hiljem vene sõjavägi.

Nõustun, et Suur-Paljassaares asusid miinilaod, mille asukoht on siiski teada ja jäävad vahetult suurtükipatarei taha (suurtükipatarei asub eespool ehk mere pool) - nelja hoone varemed, Suur-Paljassaare lõpus. Antud joonisel on selgelt kirjas, et miinilaod:

http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/d ... &mode=view

Tegemist oli klassikaliste viilkatusetüüpi hoonetega, mida tollel ajal traditsiooniliselt ehitati.

Minu poolt pildistatud hooned ei ole joonisel toodud varemed, vaid asuvad Suur-Paljassaare keskel metsa sees või pigem alguse poolel ehk jooniselt vaadatuna allpool, joonisel antud hooneid ka näha ei ole. Kui vaadata satelliidikaarti, siis on näha, millises asukohas ja millega tegu. Hooned on väikese katusekaldega ja mitte traditsioonilise Eestis levinud katusetüübiga. Antud katusetüüp oli/on levinud pigem Lõuna-Venemaal.

Teadaolevalt on Suur-Paljassaares olnud neli miiniladu. Kui võtta aluseks, et minu poolt pildistatud hooned olid ka miinilaod, siis peaks see kuskil kirjas olema ehk kokku 6 miiniladu. Pildistasin kahte hoonet, millest ühe pildid on tänaseks üleval. Kas on pakkuda usaldusväärseid viiteid ja jooniseid, kus antud miiniladude info kirjas on?

Asjaolu, et pildistatud objektid olid vahetult pärast sõda kolhoosilaod, siis kas on pakkuda usaldusväärseid viiteid? Kas on teada, millise kolhoosiga oli tegu?

Kuna Suur-Paljassaares oli põllumajandust keeruline teostada väheviljaka pinnase ja sagedaste üleujutuste tõttu, siis põllumajandust tervikuna Paljassaares teostati minimaalselt kohalike väheste elanike poolt. Seegi ei olnud tulus.

Tegemist on tõesti miini- ja torpeedoladudega. Antud info sain Tallinna Põhja-linnaosavalitsusest. Internetist leidsin, et hooned on ilmselt ehitatud 1944 aastal kui NSV Liidu Punalipuline Balti laevastik võttis Paljassaare poolsaare enda haldusse.

Tegin väikse skeemi. Henry mainitud kaks ladu on need kaks halli kasti. Nagu reljeef kaardilt paistab läks ülemise juurde ka raudtee, tamm selgelt nähtav. Kas Nõuka aegne raudtee pikendus? Alumise lao juurest jookseb ka mööda. Üks betoon plaatidega kaetud ala meenutab tüüpilist vene sõjaväe helikopteri maanudmis platsi. Lisaks on kogu see poolsaare osa täis platse, mida ümbritsevad pinnasest kõrged plahvatusvallid, mis põhiplaanilt nii ristkülliku kui ka ruudu kujulised. (kaardilt halvasti näha) Kas ladustati miine/torpeedosid ka lihtsalt lageda taeva alla. Nende puhul siis tegu Nõuka aegsete moodustistega?

Faust esitab korrektse joonise ja tõepoolest, minu poolt pildistatud laohooned on joonisel välja toodud.

Kuna Punaarmee vallutas Tallinna septembris 1944 ja Paljassaare poolsaare võttis üle NSVL Punalipuline Balti laevastik, siis on võimalik, et antud kaks laohoonet ehitati ilmselt 40-te teisel poolel. Eestiaegsetel kaartidel antud hooneid ei ole, seega väide võib olla tõene. Täpset ehitusaega ei oska siiski pakkuda, mida ei osanud ka öelda Põhja linnaosavalitsuse arhitekt; hoone dokumente Eesti arhiivides lihtsalt ei ole või kui on, siis on paksu tolmukorra all. Ilmselt on kogu dokumentatsioon pigem Vene Föderatsioonis.

Siiski on merepoolset laohoonet hiljuti käidud linna tellimusel mõõdistamas ning hoone tõenäoliselt rekonstrueeritakse. Tähendab püütakse leida hoonele mõistlik kasutusotstarve, mis arvestab eelkõige lindude hoiuala staatust.

Seda kolhoosilao juttu ajasin mingi kaardi põhjal, ei leia enam mitte kahjuks üles!
Pealesõja vene kaardil on peal kiri - laod, sõjaväeosa poleks kaardile märgitud. Pean silmas ikka neid tagumisi miiniladusid.
Eespoolne kompleks on tõepoolest hilisem ja hooneid (õigemini nende jäänuseid) on seal mäletamist mööda rohkem, kui need kaks ladu.

Tuleb siiski mainida, et Suur-Paljassaar ja Väike-Paljassaar on ääretult põnev piirkond. Mainitud kahe lao avastamine oli tore väike seiklus, kus mets ja võpsik on väga tihe ning hoonestust näha ei olegi ennem kui jõuad umbes 10 meetri kaugusele ja lehtede vahelt paistavad justkui püramiidid Amazonase džunglis. Lisaks on hooned piiritletud kõrgete rohtu, vaarikaid ja võsa täis kasvanud mullavallidega. Mullavallid on ilmselt mõeldud selleks, et kui miini-ja torpeedoladu plahvatab, siis osa plahvatusenergiat neeldub vallidesse. Vahva! Seetõttu on täiesti selge, et hooned on raskesti leitavad ja ei eristu ümbritsevast keskkonnast üldse. Mõistagi on lihtsam kui saad navigeerida GPS-ga, mida minul kasutada ei olnud.

Kaardilt vaadates on kõik selge, aga hoonetele ligipääs sisuliselt puudub, ainult vaevu aimatav teerada, rinnuni rohi, ohakad, kibuvitsad ning pajuvõsa rägastik. Teeraja jälgede alusel on selge, et vähemalt viimane kuu aega ei ole inimjalg seal tatsunud ja jälgede alusel on võimalik tuvastada, et hoopis kitsed liiguvad siin.

Meeletu hulk sääski ja mõnusalt metsik loodus lindude, rästikute, nastikute ning silkavate sisalikega, kes on käelabast poole suuremad, tekitab hea sõõmu hingerahu. Pean mainima, et minule looduses viibimine väga meeldib.

Lisan kaks linki:

https://picasaweb.google.com/lh/photo/f ... directlink

Esimese lingi all asuv foto on minu nägemus miinilao nr 4 varemetest, mis asuvad vahetult rannakaitsepateri nr 12 lähedal. Kahetsusväärselt on varemed grafitiga täis soditud ja rumalusi jäädvustada ei soovi.

https://picasaweb.google.com/lh/photo/z ... directlink

Teise lingi all asuv foto kujutab Väike-Paljassaarel asuva Valge torni varemete keldrit. Kelder on üsna madal ja vett täis, liikuda saab ainult kükakil. Usun, et riik võiks leida raha, et varisemisohtlik mälestis konserveerida. Kindlasti võiks keldri täies ulatuses setetest puhastada, mis looks võimaluse selja sirgu ajada ja kükkasendist püsti tõusta.

Kas pilt võiks olla tehtud Paljassaarel?
Hoone?
Taamal paistaks nagu Katariina kai ehitus?
Pildistatud 1914. Ja kai ise oleks siin

Kui paar aastat tagasi võtsid foorumlased ette Aegna patarei võsast väljaraiumise, siis nüüd on Paljassaares samaväärse tööga hakkama saanud militaarfännidest koprad.
Mehiselt on tööd murtud positsioonide 3 ja 4 taga, mina nägin sealtpoolt avanevat suurepärast vaadet esmakordselt.