Aga rohkem nagu sobivaid mehi ka pole - autasude, teenistuskoha ja auastme järgi? Lõug ja suu natuke nagu ei istu meestel kokku, ülevaltpoolt enam-vähem.
Ega niimoodi 2 pildi järgi pole eriti kerge mehi tuvastada, otsisin just hiljuti ka ühte VR II/3 ohvitseri sealt ramatust taga, no ei haagi kuidagi, kuigi suhteliselt normaalne pilt tuvastatava kohta olemas.

LIPAND see kohe kindlasti ei ole - võrrelge kasvõi lõuajooni...

Tänud Jaak Pihlakule, kes suure tõenäosusega tuvastas selle kummaliste lindilõigetega mehe - paistab olema Priidik Selter.
Jääb muidugi küsimus, et miks tal neid linte kaks tükki on?

Omal pildid olemas ja mees teada, aga tuleb siia rahvast hullutama!

Minu teema algatus oli aga hoopis ajendatud perioodi selgitamisest.
Nüüd teada, et foto tehtud peale Vabadussõda.
Klaar.

Uuriks veel niipalju, millal nimetati soomusrong Kapten Irveks? Kas vahetult peale Irve langemist või üldse peale Vabadussõda?
Ja edasi huvitaks, millal hakati trükkima "Soomusrong Kapten Irv" käiselinte?
Hiljem oli juba kapten Irve soomusrongi selts, millisel ajavahemikul see toimis?

ivalO kirjutas:Omal pildid olemas ja mees teada, aga tuleb siia rahvast hullutama!

Kirjutasin ju, et Pihlak tuvastas mehe!

ivalO kirjutas:Uuriks veel niipalju, millal nimetati soomusrong Kapten Irveks? Kas vahetult peale Irve langemist või üldse peale Vabadussõda?

Kuskilt on nagu meelde jäänud, et "Kapten Irw" nime sai rong kuu aega peale A.I. langemist - äkki siis 27.05.1919?

Soomusronglased ise mainivad rongi ümbernimetatult ( Soomusrong "Kapten Irw") juba 30. aprillil 1919.

vana asja soojendamiseks - polkovnik Pinding kandis linti nööpaugus lausa saksa moe järgi. Foto teenistuskirjast:

Ben kirjutas:vana asja soojendamiseks - polkovnik Pinding kandis linti nööpaugus lausa saksa moe järgi. Foto teenistuskirjast:

2. järgu rist. Nii et nööpaugus kandmine teatud määral põhjendatud. Kas saksa mood? Paljude riikide k.a. tsaari-vene sõjaväelased kandsid nööpaugus ordenilinte.

Samasugused lindid, mis seda teemat alustasid.
Pildistatud 1920. aastate alguses ja asuvad Valter Taliste VR II/2 ja II/3 rinnatasku kohal.
Ilmselt markeerivad need lindid Vabadusriste ajavahemikus annetamise kuupäevast kuni autasu kättesaamiseni. V. Talistele VR II/3 annetamise otsus võeti vastu 1920. aasta 12. veebruaril ja VR II/2 sama aasta 24. augustil. Reaalselt autasud pandi rinda aga 1922. aasta veebruaris.

Raudrist kirjutas:

Ben kirjutas:vana asja soojendamiseks - polkovnik Pinding kandis linti nööpaugus lausa saksa moe järgi. Foto teenistuskirjast:

2. järgu rist. Nii et nööpaugus kandmine teatud määral põhjendatud. Kas saksa mood? Paljude riikide k.a. tsaari-vene sõjaväelased kandsid nööpaugus ordenilinte.

Kuna Venemaa imperaatorlikus armees lintide kandmise kommet ennem Suurt sõda polnud, siis puudusid keskvõimu poolt antud eeskirjad. Ennem 1914.aasta sündmusi pole mina lindilõigetega Vene sõjaväelast kohanud. Keegi on? Põhimõtteliselt jäi see valdavalt nii kuni 1917.aasta oktoobripöördeni välja. Samas on siiski nii, et ennem 1917.aasta veebruaripööret tekkisid mõnele lindilõiked rinda kontaktidest välismaiste sõjaväelastega. Võimalik, et kuskil piirkonnas rindel tekkisid kaevikulegendid, mis osundasid kõlkuva metalli ohtlikusele rinnas lahingu situatsioonis ja jällegi mingi eksisteeriva välismaise tava tõttu hakati selles rinde piirkonnas linte ehedatele medalitele eelistama. Lisaks juhtus peale kahte riigipööret see, et mitmedki ohvitserid ja sõdurid, mitte et ainult jäid erinevatel põhjustel ilma oma medalitest vaid sageli jõudsid (antud juhul näiteks eestlased Vene sõjaväest Eestisse) oma sihtpunktidesse vaat et palja tagumikuga. Seega levis mingi hetkel peale revolutsioone kindlasti lintide kasutamine vägagi massiliselt. Sest medalite-ordenite dublikaate lihtsalt polnud kuskilt võtta.
Eestis on kindel aga see, et kui me 1920.aastal oma Vabaduseristi eeskirjad saime, siis olid seal juba lindilõiked, nende mõõtmed ja vist isegi kandmiskord ka kenasti kirjas.

Tänud Jaak Pihlakule, kes suure tõenäosusega tuvastas selle kummaliste lindilõigetega mehe - paistab olema Priidik Selter.
Jääb muidugi küsimus, et miks tal neid linte kaks tükki on?

Kas see üks lisakupp (kusjuures ohvitseri oma), mis krae peal veltveebli kolme tähekest täiendab on ka normaalne või?

veltveebel sai oma neljanda tärni siis, kui sinised pagunid ära kadusid ehk siis VS lõpus/järel. Enne seda võis ühetärnimees olla nii kapral kui nooremallohvitser, vahet tehti paguni järgi. Kui see võimalus ära kadus, sai veltveebel neljanda täni juurde.
Nii et vastus on jah, on küll normaalne.

Ben kirjutas:veltveebel sai oma neljanda tärni siis, kui sinised pagunid ära kadusid ehk siis VS lõpus/järel. Enne seda võis ühetärnimees olla nii kapral kui nooremallohvitser, vahet tehti paguni järgi. Kui see võimalus ära kadus, sai veltveebel neljanda täni juurde.
Nii et vastus on jah, on küll normaalne.

See episood on mul täitsa märkamata jäänud. Kaua seda praktiseeriti?

kuni tuli uus vorm ehk siis M24