Saabus midagi eksootilisemat

Brasiilia Hõbedane Militaar Medal (Medalha Militar)

Medal loodi dekreedi nr. 4238 alusel 15 november 1901 Brasiilia vabariigi relavajõuded poolt. Statuuti täiendati 22 mai 1958 aastal.
Autasu annetati tegevteenistuses olevatele ohvitseridele ja reakoosseisule eeskujuliku pikaajalise teenistuse eest Brasiilia maavägedes, mereväes või lennuväes. Distsiplinaar karistust kandvad sõjaväelased medalile ei kvaliviftseerunud, seda ka juhul, kui teenistuaeg oli täis või ületatud.

Autasu ise on tähe kujuline, mida ümbritsevad tubaka ja kohvi lehed. Keskmisel medaljonil on kujutatud Lõunaristi. Reeversil kiri autasu asutamise kuupäevaga “DECRETO DE 15 DE NOVEMBRO DE 1901”.

Arvatavasti toodetud Randali märgitehases Rio de Janeiros.

Vabariigi Sõjakooli II kursus avati 1919. aasta 6. augustil ja sõja lõppedes pikendati õppe kestust ca. ühe aastani (võrdluseks võib öelda, et I lennu pikkus oli kõigest natuke üle kolme kuu). Kursusel oli jalaväeklass, suurtükiväeklass, ratsaväeklass ning 1919. aasta sügisel asutati juurde ka mereklass. 31. augustil 1920 lõpetas II lennu 151 lipnikku-jalaväelast (sh. üks sõjaväeametnikuna), sama aasta 26. detsembril lõpetasid II lennu ka 26 suurtükiväelast ja 18 ratsaväelast.

Erich Möldre oli üks 151'st, kes lõpetas II lennu jalaväeklassi ning ülendati lipnikuks. Tema II lennu märk (valmistatud Heinrich Kiiwer'i töökojas, Tallinnas) on küll kõvasti kannatada saanud aga tänu täpsele ajaloole ei kahanda see minu silmis eriti väärtust.
Emailid olid puruks juba ajal kui see märk koos ülejäänud Möldre autasude ära peideti. Huvitav on ka märgi mutter, mis on nimelt valmistatud H.Kiiwer'i tehases toodetud vormikuue nööbist.
Mutri kõrvade jaoks on puuritud augud nööbi servadesse ja need sealt läbi pistetud ning kinni joodetud (väga korralik töö).
Usun, et selline mutter on olnud märgil taga juba aegade algusest peale ja see tähendab, et EW sõjaväe jaoks toodeti kolme lõviga nööpe juba 1920. aastal. Pikemalt saab Vabariigi Sõjakooli asutamisest ja selle esimese, Vabadussõja aegse lennu lõpetajatest lugeda SIIT

Alampolkovnik Rihard Milleri autasud said Venemaalt tagasi toodud ja see ei ole iseenesest üldsegi mitte lihtne protsess:) Iseasi muidugi, kui palju see teistele korda läheb, aga minule isiklikult küll väga, sest Punalipu ordenit mis oleks antud eesti mehele otsi taga või tikutulega, neid lihtsalt ei ole. Lisaks veel kena II klassi Isamaasõja orden ja varane Punatäht.
Miller oli Punaarmee ridades 1922. a. Huvitav, et parteisse ei astunudki. Sõjast võttis osa päris kõrgetel ametikohtadel, näiteks Punalipu või siis Isamaasõja ordeniga autasustamise ajal oli ta 2. Valgevene rinde 43. Armee 182. Laskurdiviisi operatiivosakonna ülem. Isikliku kaardi lisan ka ja autasustamislehed on tellitud, eks siis näis mille huvitava eest Miller autasud sai.

Ja isiklik kaart:

uscha kirjutas: Emailid olid puruks juba ajal kui see märk koos ülejäänud Möldre autasude ära peideti.

Siis on see peitmine mitte väga ammu toimunud. Valge emaili alt paljastunud vask pole ligilähedaseltki samal oksüdatsiooni tasemel, kui ülejäänud pinnad.

Raudrist kirjutas:Siis on see peitmine mitte väga ammu toimunud. Valge emaili alt paljastunud vask pole ligilähedaseltki samal oksüdatsiooni tasemel, kui ülejäänud pinnad.

Tema märgid leiti 80'ndatel ning siis oli Sõjakooli märgi email juba defektne.

Minu jaoks algas naljakuu sellise näoga (väidetavalt keiserlike hussaaride oma, mette Ess-Ess):

Mõmmi,oleks umbele hää,kui saaks taha ka piiluda....

Aga palun! Lõusta tagumine pool sihuke:

Üks äärmiselt miniatuurne kannuke.
Kas koorekann?

uscha kirjutas:Üks äärmiselt miniatuurne kannuke.
Kas koorekann?

Krt, kui va sigillumit all poleks, liigitaks kohe mänguasjade hulka

Soomusronglase sõrmus ...

Kes,kus,mis saadud-leitud?
Keeruta veel mõni pildike rõngast(seest,külje pealt).

Sõrmus saadud Märjamaalt, kahjuks ei ole algne omanik teada.

Jaa õnne Sulle.
Kolbal oleks nagu suu kinni õmmeldud...