EW kaardil (1935-1939) hooneid veel ei ole.

Kas Klooga sõjaväelinnak rajati siis 1939-1940 Vene okupatsioonivägede poolt?

Raudristi poolt küsitud hoone ja Eesti Leegioni raamatu fotomõistatuse lahendus peaks olema siin:

ivalo kirjutas:EW kaardil (1935-1939) hooneid veel ei ole.

Ma ausalt öeldes ei saa näidatud kaardi pealt üldse aru, kus peaks sellel need hooned olema. Kas ei või olla, et sinu kaart seda militaarobjekti üldse ei hõlmagi ?

ivalo kirjutas:Kas Klooga sõjaväelinnak rajati siis 1939-1940 Vene okupatsioonivägede poolt?

Klooga sõjaväelinnak

Aastatel 1940–1994 on Kloogal asunud üle 50 sõjaväeosa ning -asutuse. Enne Teist maailmasõda paiknes seal 65. erilaskurkorpuse 16. laskurdiviisi 47. laskurpolk, suurtükiväepolgu üks divisjon, tõenäoliselt ka ehituspataljon. Klooga mõisas oli õhujõudude erilennuväebrigaadi 38. hävituslennuväepolk.
Saksa vägedel oli Kloogal organisatsiooni Todt töölaager (koondus-välilaager – KZ-Außenlager Klooga) ja Sisedirektooriumi interneerimislaager, laagrite valveüksused (sh eestlastest koosnenud 287. politseipataljoni 3. kompanii), samuti 20. Eesti SS-diviisi tagavara-väljaõpperügement (väljaõppelaager)
Klooga sõjaväelinnak nr 1 oli Eesti suurim, seal oli kaks kahekorruselist polgustaapi, kaheksa kahekorruselist pataljonikasarmut (igaüks projekti järgi 336 inimesele), kaks sööklat (mõlemas 750 kohta, kahes vahetuses kokku 1500 lõunasööki), kaks meditsiinipunkti (üks neist kahekorruseline), 6–7 tehnikaparki, tuletõrjekomando ja palju teisi hooneid. Generaalplaani kohaselt on sõjaväelinnakus asunud kokku 389 hoonet, enamik kasarmuist olid seejuures ehitatud 1940. a, ainult kaks neist ehitati 1952. a.
Sõjaväelinnak nr 2 asus Klooga järve ääres, endises Klooga mõisas. Seal oli lisaks 2-korruselisele mõisahoonele, mida kunagi arvatavasti kasutati staabina, veel kaks kasarmut (neist üks 2-korruseline), söökla jt hooned. Viimastel aastakümnetel kasutati territooriumi ladudena (sealhulgas rakettrelvastuse hoidmiseks), enamik suuremaid hooneid ehitati ümber ladudeks.

jne...

Allikas: Eesti sõjaajaloo teejuht. Harjumaa.
http://kristjan.fmce.ee/esm/est/kujunda ... rjumaa.pdf

Lisatud aerofoto on aastast 2008 ja pildistatud maikuus.
EW kaardil ju sõjaväelinnaku ala, millel 1935-1939 aasta kaardil veel ehitisi ei ole.
Nagu selgus, alustati ehitusega 1940.
Divine küsimusest ei saa aru?

ivalo kirjutas:Lisatud aerofoto on aastast 2008 ja pildistatud maikuus.
EW kaardil ju sõjaväelinnaku ala, millel 1935-1939 aasta kaardil veel ehitisi ei ole.
Nagu selgus, alustati ehitusega 1940.
Divine küsimusest ei saa aru?

Ja-jah, sain ehitusajast ise ka imekombel aimu Lihtsalt ma ei hauganud su kaardi mõõtekava ega tingmärke läbi, mulle tundus esimese pauguga, et see sõjaväeosa asus umbes seal, kus kaardil sõna "Põllküla" ja võimalikud hooned vahest antud kaardil lihtsalt ei kajastu. Ilmselt siiski asus väeosa umbes sõna "Klooga" kohal.

Täpselt nii, Klooga kohal neh.

Klooga laagriga paistaks asjad enam-vähem ühel pool.
Järgmisena võtaks vaatluse alla Kehra ja selle ümbruse.
Üks välilaager oli rajatud üle jõe Aegviidu suunal.
Meeskonna tarvis punkriahjudega köetavad viilkatustega muldonnid, laagri lõpus kaks maapealset puitehitist ohvitseride tarbeks.
Ühe tolajal Kehras elanud mehe jutu järgi tassitud ehitiste puitmetrjal ja kõik muu, mis aga kasutust leidis, peale sõda kohalike poolt laiali.
Punkrisüvendite kaldad olnud aga pikka aega kohalike napsivendade meelispaigaks. Jaama poolt esimesest mulgust hoitud küll eemale, kuna see latriinina kasutust oli leidnud.
Sõduritest oli mingit kola ikka maha jäänud, jutustaja ise oli koju viinud pilotka. Mäletas, et see olnud just musta värvi ja ees pealuu!
Tänasel päeval peaks süvendid olema triiki täis, kuna kohalikud oma olmeprügi sinna aastakümnete vältel vedanud.

ivalo kirjutas:Kehra ja selle ümbruse.
Üks välilaager oli rajatud üle jõe Aegviidu suunal.
.

Kas mitte Anija suunal?

Oli vist Kaljo Pähklametsa leegionäri päevik, milles autor seda laagrit suisa Jägala laagriks nimetas. Või oligi Jägalas oma laager (elik Kehra oma "osakond")? Väga ufona see ei tundu, arvestades, et Jägalas ja lähiümbruses kõigi riigikordade ajal väljaõppeviled kõlanud.

Kehra ümbrus oli umbselt täis erinevaid laagreid ja õppealasid. Soomesellide mälestuste järgi olid väliõppused toimunud raudtee ääres. Võibolla ajab Susi sassi laagri- ja väljaõppeplatsi asukohad?
Jägala sõjaväelinnak oli minu teada Diviisi suurtükiväe väljaõppekeskuseks.
Tagavaraüksuste kasutuses oli ka Anija, Kaunissaare ja Kiviloo mõis.
Erialane väljaõpe toimus ka Alaveres, Pikval ja Raasikul.
Õdakupoole sirgeldan paar plaani selle oletatava laagri ja jutu järgi varustuseladude asukohtadega.

Jutu järgi paiknenud praeguse alajaama maaalal varustuse ja moonalaod.
l
Lastud taganedes õhku või mitte, igatahes olnud punasega toonitud maaalal vedelemas erinevat militaarkolu.. Peale sõda veetud aga laskemoona üle tee Kehra jõkke. Säält käinud siis kohalikud poisslapsed seda õngitsemas.

Ega kellegil pole Klooga majadest tagant poolt tehtud ülesvõtet? Teisest majast? Viimaselt Melliste laadalt sain nn. Kloogal tehtud ülesvõtte poseerimas vene solbakutega, taustaks see "õige kamoga" maja. Kuupäevaks 10.03.46 Samast seeriast oli veel kaks pilti old, kuid ehk keegi foorumlane napsas need endale?
Leegioni pildiraamatu lk. 323 on pilt paarist väiksemast eramust, ehk õnnestub need hoopis Kehrast leida.

Kuna fašiste oli eelnevalt pildistatud maja ees, ei saanud punaarmeelased seda endale enam lubada ja koondusid ühispildiks hoone õuepoolsesse külge.

Üks kiri:

Kloogal, 30. dets. 1943a.

Olen juba jõudnud uude ümbrusse ja kohta pika sõidu järgi, mida rääkisin ja nimelt Kloogale. On teine päev näha ja vahtida neid räbaldunud, nälginud ja ilma koduta inimesi. Kes nüüd on kõik kaotanud peale laste, mida elus pole nii suurel määral neid näinud. Olen isikult küll rahulik ja külmavereline, kuid eila tuli neid lisaks veel umbes 1000 juurde, tõesti pean ütlema, kui haleda ja kaastundliku mulje see jättis. Jumal tänatud on meil kodus veel vaikne ja rahulik, kuid teab kui kauaks! Muidu elan sõjamehe elu, kuidagi tuleb toime ehk see 11 päeva mis nii pikkadena tunduvad, kuidrahustansellega, et olen õppinud kannatama ja loodan ka sellest üle saada. Koht, kus asume on siin liivane männi metsaga kaetud järve äärne maa. Suvel oleks siinäärmiselt tore olla ...-
-... ja mina pimedal ööl pean olema väljas( 24 tunni jooksul tuleb 8 tundi väljas olla)...

H.