Sain siis pildid tehtud ja panen oma valuveljed vaatamiseks:


Tagant poolt


Rummudega


Tagant


Markeeringute osa, ei ole väga hästi näha ja ju ma kehv fotomees ka aga enamvähem aru saab:

Kummid, mis seal peal on on vene päritolu ja suht läbi ka igatpidi. Pole neid maha viitsinud võtma hakata ja arvatavasti niipea seda ka ei tee, kuna nii nad sobivad paremini käru alla proovida. Eks kunagi tuleb sinna peale uued rehvid muretseda, need millest juba eelpool juttu oli.

Kuis Su käulal fiksaatorpolt liigub, ma vihastasin eila ennast seaemaks
Kas Tondil mootorratta pood veel alles -säält pääks ka rehve saama. mina paneks vene jaud alla. siis nigu trofee vöi kuidas

Oot, kas sa käru fiksaator poldi all mõtled seda vedrusüsteemiga juppi, mis rummu otsas sinna pessa vajub, kui ratas alla kinnitatakse või rummude fiksaatorpolte? Kui esimest, siis need mõlemad liiguvad kui paugupillid, ilusti õlitatud.

Tondil peaks jah motopood alles olemas aga seal ei ole luurel käinud, Kloostrimetsast olen vaadanud. Aga ma ei tahaks küll trofeesid panna.

Ikka neid esimesi. Mul raisad nii kinni,et.....! Ostan kurat,SUURE gaasipöleti.

Sai natuke asja tudeeritud. Nagu juba teada oli kärudel erinevaid rattaid. Eelpool mainitud Heing ei ole päris täpne, peaks olema---- Hering.
Ehk siis 2 tootjat Hering ja Kronprinz.
(Hering: B 317, B 318) (Kronprinz: S 375, S 810) Ja see märk KP ja vikat ongi tegelt Kronprinzi logo ehk siis--KPZ. Toodab tänapäevani velgi.

Tavaliselt olid rehvideks Dunlop, Metzeler, Fulda, Continental. Rehvide õhurõhk 1,5.

Selline tootja nagu Kronprinz AG, Solingen on neid komplektseid kärusid tootnud jah.

Selline kompositsioon siis. Käru konksule uued splindid/tihvtid (kuda neid ka nimetatakse). Uued sellepärast, kuna vanad läksid lahti võtmisel katki, suht roostesed ja eks need pea ühekordsed asjad olegi. 2 suuremat lähevad käru konksust läbi käiva pulga otstesse ja väiksem suure vedru otsapolti. Helkur läheb siis käru taga olevasse helkuripessa. Pole veel otseselt proovinud aga peaks mõõtudelt sobima. Tegu siis mingi vene mootorratta poritiiva helkuriga.

Nii said nüüd lõpuks ometi käru ja rattad kokku ja pill näeb eriti ülbe välja. Ja kui mudu käruraam ise ei tundugi eriti suur siis koos rataste ja diisliga vaata juba, et hakka kasvõi traktorit selle vedamiseks muretsema. Täispikkus kuskil 204 cm ja laius 100 cm. Eks millalgil saab kõvatamiseks pilte ka.

Selline asi ka veel, et aru ma ei saa, et kuidas mõnedes allikates mainitakse kärude tühikaaluks kuskil 80-90 kilo. Minuarust kaalub tühjanana kuskil 50-ne ringis.
Siin mainitakse birkal tühikaaluks 81,5 kg!
http://www.wehrmachtsgespanne.stoeberl. ... nfant.html

Ühes ingliskeelses pikemas jutus :
This was some effort, as even an empty trailer weighed approximate 55kg (without its 35kg wheels) and could be a total of 350 kg when fully loaded.

Ehk siis eestikeeeli: See oli päris suur jõupingutus, kuna isegi tühi käru kaalus umbes 55 kg (ilma oma 35kg ratasteta) ja täislastis võis kaaluda 350 kg.

Täna sain siis nii kaugele, et läksin kärule kättpidi kallale. Võtsin ühe poole õõtshoova ja amordi täiesti juppeks. Kartsin küll, et kõik kõvasti kinni ja roostes aga üllatuseks täitsa kena nägi välja, liikuvad osad kõik tavotised ja õlised. Eks vanaisa ole seda ise omalajal hooldanud. Kergemaks teeb asja see, et amordi ja õõtshoova phendusliigend on ühendatud tavalise poldiga, mille sai kergelt välja lüüa. Polt väljas sai amordi viltu väänatud ja seega amordi alumise otsa välja tõmmata. Sees olev vedru täiesti õline, ainult niiskust või vett natuke saanud (õli oli pealt vesine). Õõtshoovaga tuli natuke rohkem mõelda. Nimelt on tal käru all olev kinnitus suure mutriga kinni. Ja kui leidagi nii suur mutrivõti siis kasu sellest ei ole, kuna vahele ei mahu. Lõpuks sai leitud kullinokad, millega lahti sai keeratud (õnneks suht kergelt, kuna ilusti õlitatud) Kui see oli maas, siis oli järgmiseks mingi õhuke kiiluga fiksaatorseib, mis on arvatavasti isettehtud. Järgmiseks tuli eemaldada detail, mis blokeerib hoova liikumise käru all. See detail tuli lihtsalt otsast ära taguda ja oligi õõtshoob käes. See kuidas fiksaatorpolt lahti käib, sellest ma aru ei suutnud saadagi.
Paneks hea meelega pilte ka asjadest aga aparaadid, milledega pilte olen teinud on omanike poolt puruks kukutatud ja nii see asi venibki.

Võtsin täna ka teise amordi ja õõtshoova lahti. Huvitav, et selle poole amordi sees olev vedru on lühem kui teine. Pikenduseks on vedru otsa pandud lahtiselt torujupp. Peab vanaisalt uurima, kelle kätetöö see on.

Nii jõudsin siis suure vaevaga asju ka pildistada.

Õõtshoovad:




Amordi ülemised pooled. Selle rõngaga kinnitub poldi abil käru üleval servas olevasse pessa.


Amordi alumised pooled. Kinnituvad poltidega õõthoobade külge.


Amortide vedrud. Nagu juba eespool mainitud on üks neist millegipärast lühem ja täiteks pandud torujupp. Pole veel vanaisalt uurinud, mis värk sellega on või kas tema kätetöö.

Amortide ülemise ja alumise otsa kinnitus poldid. Otstes on augud, kus peaks läbi käima splint.


Pildi üleval sellised metallist klotsid, mis käivad õõtshoobadel olevatesse pesadesse (süvendid pildilt näha). Keskel vasest (isetehtud) fiksaatorseibid, mis lähevad suure mutri alla. All tihendid mis käivas õõtshoobade ja nende pesade vahele kärul.


Alumised niiöelda kannad, mis blokeerivad õõtshoovad käru all. Üleval mutrid mis kogu selle kupatuse kinni keeravad.


Mutrikesed, mis käivad õõtshoobade pesade peale. Õlitamise eesmärgil või midagi.


Käru diisli kinnitus jubin.

Liigume nüüd kaariku enda juurde.
Mõned detailipildid.

Nühkisin, mis nühkisin aga numbrit ei leidnud. Alt paistab natuke nagu välihalli.


Kärude omavahel ühendamise detaili kinnitus.


Õõtshoova pesa.


Sama asi altpoolt. Vasakul pool näha õõtshoova blokeeriv klots.


Sama klotsi kinnitus ülevalt poolt.