1661 kirjutas:Meetripikkune ta tõesti ei ole.

Seda kindlasti mitte . Aga meetermõõdistiku see õnnetu M näitab, saksakeeli siis vististi Metrisch ...

Metrisches Gewinde :)

Lisaksin veel... kunagi lugesin, et enamusel messingist binoklitel on see M kirjas, ehk siis skaala on meetrites.

Oleks hirmus tore kuid minu omal pole mingit skaalat. Vaatasin mõlemast toru otsast-netu.

1661 kirjutas:Oleks hirmus tore kuid minu omal pole mingit skaalat. Vaatasin mõlemast toru otsast-netu.

Vohh,asi läks skaala pääle! Kas möni mees saaks selle skaalavärgi siin lahti seletada.
Kanadest niipailukest,et mul ühel kiikril kaks vahvenamti(WaA202) pääle virutatud,lisaks veel kuningakroon. KarlZeiss.Jena. Dienstglass 6X30 Seerianummer 1910386 ,H/6400 -ju siis Adolf omal ajal optikat ruootsimaale eksportinu? Müstika!

brunner kirjutas:

1661 kirjutas:Oleks hirmus tore kuid minu omal pole mingit skaalat. Vaatasin mõlemast toru otsast-netu.

Vohh,asi läks skaala pääle! Kas möni mees saaks selle skaalavärgi siin lahti seletada.
Kanadest niipailukest,et mul ühel kiikril kaks vahvenamti(WaA202) pääle virutatud,lisaks veel kuningakroon. KarlZeiss.Jena. Dienstglass 6X30 Seerianummer 1910386 ,H/6400 -ju siis Adolf omal ajal optikat ruootsimaale eksportinu? Müstika!

Lõhnab kuidagi selle järele, et Rootsi on kunagi oma inventaari alla võtnud ja siis reservladudest abina meile saatnud? Kaitseliidus oli minuteada III riigi aegadest pärit mg raudu, binokleid jne.

Raske juhus -jama selles,et rootslased on markeerinud vutlari oma kruunuga,inv nummer 16012 ja aasta on -arva ära-1942! Ju nad ikka Hitlerile klaasi vasta rauda andsid.
Aga sellest skaala süsteemist tahaks ikka aru saada küll.

LoCo kirjutas:

brunner kirjutas:

1661 kirjutas:Oleks hirmus tore kuid minu omal pole mingit skaalat. Vaatasin mõlemast toru otsast-netu.

Vohh,asi läks skaala pääle! Kas möni mees saaks selle skaalavärgi siin lahti seletada.
Kanadest niipailukest,et mul ühel kiikril kaks vahvenamti(WaA202) pääle virutatud,lisaks veel kuningakroon. KarlZeiss.Jena. Dienstglass 6X30 Seerianummer 1910386 ,H/6400 -ju siis Adolf omal ajal optikat ruootsimaale eksportinu? Müstika!

Lõhnab kuidagi selle järele, et Rootsi on kunagi oma inventaari alla võtnud ja siis reservladudest abina meile saatnud? Kaitseliidus oli minuteada III riigi aegadest pärit mg raudu, binokleid jne.

Mina tean ,et scoutis on osa Mg42 ka söjaaegsed,siis tagavaraosade taskud,kolmjalad ja siis telemeetriad.

brunner kirjutas:

1661 kirjutas:Oleks hirmus tore kuid minu omal pole mingit skaalat. Vaatasin mõlemast toru otsast-netu.

Vohh,asi läks skaala pääle! Kas möni mees saaks selle skaalavärgi siin lahti seletada.

Mida täpsemalt skaalast teada tahad?

Köike-kuidas kaugust,körgust,pikkust,kiirust,suunda,midaiganes selle tuhandikskaala abil rehkendada-ehk siis kuidas praktiliselt kasutada.

Kõik nüüd selle foorumi konteksti ka ei mahu ja kõike ilmselt ma ei tea ka.

Reaalsuses käib kauguse ja objekti suuruse mõõtmine sedasi. Skaalal on märgised teatud kaugust arvesse võttes ja objekti suurust arvestades.

- Kui näiteks objekt on 2m ja mahub kahe joone vahele, mille vahe on 2m, siis saab kauguse teada.

- Kui kaugus on teada ja objekt mahub kahe joone vahele, mis on näiteks 2m, siis saab objekti suuruse teada.

Kõik sisulisem on edasi juba matemaatika, mis baseerub radiaani mõistele ja sõjaväes kasutatavale milliradiaanile, mis sakslastel oli 1/6400

Sakslased gradueerisid oma skaalad 1km peale ja levinumad jaotused olid

1/6400
1/16°
otse meetrid

1/6400 kilomeetri kaugusel on 0.98m
1/16° kilomeetri kaugusel on 1.1m


skaalad olid erinevad - suurtükiväelastel oli horisontaalne jaotus näiteks 5/6400 ja vertikaalne 5/16°, mereväelastel jälle 1/16° mõlemas suunas.

Tänan, kamraad majakamees.
Lisaksin siia ka mulle privasse tulnud jutu,loodan,et hää kamraad mul löuga selja taha ei keera .
.... et see H/6400 tähendab seda, et skaala on jaotatud 6400 millimeetriks, mis moodustab terve ringi (360 kraadi). Seal joonestikus olid vist numbrid välja toodud 20 kaupa? Eseme kauguse määramisel peaks kehtima valem... eseme eeldatav laius : jonestikus nähtava numbriga = kaugus tuhandetes. Näiteks, kui 10m. tank on seal joonestikuvahel vahel umbes 5 mm siis ta asub 2000m kaugusel (10m:0,005m=2000m).

Ei mingeid millimeetreid. H/6400 skaala oli milliradiaani ühikutes.

Siin on omakorda näiteks mereväebinokli skaala

http://www.paulstiger1.co.uk/Militaria/ ... 7x50-3.JPG

Skaala on 4/16° ühikutes ehk iga vahemik on 4.4m kilomeetri kaugusel, joonte vahe on 8/16° ehk 8.8m

Lähemal/kaugemal tuleb radiaani valem kasutusele.

Vot ,vot juba tuleb ,usun,et herr Ruuserg ei pahanda ,et tema teemat "läbustatakse"!
Krt,ma proovin kuidagi oma kahurinokklite skaaladest pilte teha. Visuaalselt asja lihtsam selgitada.
Olen mitu aega netist otsinu aga pöle leidnu. Saaks selle kohta ka selgust.
Pöle ühtegi söjaaegset tarka raamatut ka käepärast.

Jäta nüüd Brunner , siin ei ole küll midagi pahandada . Ongi parem kui kogu teave binoklitest ühes kohas on . Teinekord kui vaja läheb on hea ja kerge leida . Seda kriipsude vahet skaalal , kui ma õigesti mäletan nimetati strihhideks . Ja et kaugust määrata pidi olema mingi orjentiir , mille kõrgust teades saidki vahemaa objektini teada . Ega ilmaasjata sõja ajal kõrgemaid korstnaid õhku ei lastud . See objekti kõrgus oli tinglik , näiteks keskmine puu on nii kõrge , inimene on keskmiselt nii pikk , tank on keskmiselt nii kõrge ( numbreid kahjuks ei mäleta ja umbes ei taha ka panna ) ja nii edasi .