Postitatud: E Dets 22, 2008 11:17 pm
siinkohal olen valmis tõdema, et minu vaated vildakad võivad olla. kuna ainus tõene ajalooallikas on otsene info hetkest endast, siis pärin alandlikult, kuskohast herr Mäe mälestustele küüned taha said?Zzirk kirjutas:Tuginen siin H.Mäe memuaaridele. Ausalt õeldes ei usu, et peagi elust lahkuv vanamees oma memuaaridega oleks tahtnud midagi nii väga ilustada.kaapekakk kirjutas:see on küll väga romantiline, aga tegelikult oli ka siis EVL poliitiliselt ja seega ka mõningal määral militaarselt arvestatav jõud, mille kogunemine ja koondumine võimule vastukarva käima oleks hakanud.Zzirk kirjutas:Muide paradoksaalselt H. Mäe keelas Saksa okupatsiooni ajal EVL taastamise ära. Nimelt ei tahtnud ta seda diskriditeerida.
Kui mõelda, et 1941, kui Mäe Eestisse tagasi tuli ja ametisse asus, ei olnud tal siinsetest oludest teab mis suurt ülevaadet. Usuti ju, et venelaste tapatöö on tohutult inimesi hävitanud. Vaevalt, et ta teadis kui palju vapse veel elus on. Pigem usun, et ta otsus oli siiras.
Ja ma ei usu, et EVL-ist oleks mingi takistus tulnud, pigem ikka liitlane. Muidugi nad nõudsid (palusid) omale ametikohti ja kindlasti nad oleksid hakanud arveid klaarima oma vangistajatega. Vot siit olekski ühiskonna lõhe tulnud.
