....
Postitatud: L Okt 06, 2007 1:09 pm
1797.a, et kogu asjaajamist korda teha, viidi imperaator Paul I ajal sisse Ordenite Kantselei (vabandust, kui tõlge pole päris õige) ehk siis "Орденская канцелярия".1798.a muudeti see kantselei Vene Ordeni Kavaleride Kapiituliks -"Капитул российского кавалерского ордена". Jaanuaris 1832.a nimetati ümber Venemaa Imperaatorlikuks Ordenite Kapiitliks-" Капитул Pоссийских императорских и царских орденов". Kõrvuti kapiitliga tegutses veel komitee, mis jälgis, et autasudele esitamine käiks kehtestatud normide järgi- "Комитет для рассмотрения представления к высочайшим наградам". Peale selle olid erinevatel ordenitel oma kapiitulid, nõukogud, komiteed, kes omakorda arutasid läbi erinevate autasude kandidaate. Ja tegutsesid tõsiselt-nt Georgi Duuma, mida juhtis Nikoli II onu, lükkas mitmel korral tagasi imperaatori autasustamise Püha Georgi IV klassi ordeniga (ma ei mäleta, mitmenda katsega vaene tsaar oma autasu kätte sai).
Seega süsteem toimis ja loomulikult pidid olema ka põhjalikud nimekirjad, muudest dokumentidest rääkimata. Pealegi pidi süsteem väga hästi toimima, kuna tol ajal ei tähendanud autasustamine lihtsat auraha saamist. Teatud ordeni, või selle klassi saamisega kaasnes aadlitiitli saamine, sealt ka omakorda, kas teenistusaadli või pärusaadli tiitli saamine. Samuti teatud ordeni saamisega võis kaasneda võimalus ennetähtaegselt saada uut auastet, või võimaluse liikuda teenistustabeli ühest klassist järgmisesse. Jne, jne, jne.
Küsimus, kui palju ja kui hästi on kogu dokumentatsioon seoses revolutsiooni ja muude tormiliste sündmustega säilinud ning kuidas antud dokumentatsioonile ligi pääseb. Olin reservohvitseri kursustel koos ajaloolase Mati Kröönströmiga, kes kirjutas teadustööd eestlastest-Georgi ordeni kavaleridest. Ajaloolane rääkis kui raske ja aeganõudev oli töö erinevates arhiivides, et saada kokku andmed ca 70 eestlase kohta. Vaatamata sellele, et Georgi ordenit puudutav materjal suhteliselt hästi säilinud ja autasustatute hulk, võrreldes teiste ordenitega väga väike.
Aga peaks kohe huvi pärast asja uurima, kuidas ja kust saaks vajalikku infot koguda. Huvitav teema.
Tuli jälle pikk ja segane jutt.
Seega süsteem toimis ja loomulikult pidid olema ka põhjalikud nimekirjad, muudest dokumentidest rääkimata. Pealegi pidi süsteem väga hästi toimima, kuna tol ajal ei tähendanud autasustamine lihtsat auraha saamist. Teatud ordeni, või selle klassi saamisega kaasnes aadlitiitli saamine, sealt ka omakorda, kas teenistusaadli või pärusaadli tiitli saamine. Samuti teatud ordeni saamisega võis kaasneda võimalus ennetähtaegselt saada uut auastet, või võimaluse liikuda teenistustabeli ühest klassist järgmisesse. Jne, jne, jne.
Küsimus, kui palju ja kui hästi on kogu dokumentatsioon seoses revolutsiooni ja muude tormiliste sündmustega säilinud ning kuidas antud dokumentatsioonile ligi pääseb. Olin reservohvitseri kursustel koos ajaloolase Mati Kröönströmiga, kes kirjutas teadustööd eestlastest-Georgi ordeni kavaleridest. Ajaloolane rääkis kui raske ja aeganõudev oli töö erinevates arhiivides, et saada kokku andmed ca 70 eestlase kohta. Vaatamata sellele, et Georgi ordenit puudutav materjal suhteliselt hästi säilinud ja autasustatute hulk, võrreldes teiste ordenitega väga väike.
Aga peaks kohe huvi pärast asja uurima, kuidas ja kust saaks vajalikku infot koguda. Huvitav teema.
Tuli jälle pikk ja segane jutt.