8. Autasuliist Preisimaa Krooni ordeniga



9. dL kapteni autasuliist Zähringeni Lõvi ordeniga

10. Baieri autasuliist



11. Haruldane Baieri Prantsusmaa-Preisimaa sõja (1870-71) perioodi autasuliist. Kahjuks autasud olid puudu. Hetkeks on kaks olemas ja külge lähevad nad siis, kui kõik neli on koos (kokku kõiki on äärmiselt raske saada kuna MVK 1. mudel on pehmelt öeldes haruldane)

12. 1MS eelne autasuliist millel taas autasud olid puudu. Punase Kotka orden on nüüdseks muretsetud aga tsaari Vene stanislavi lindile mida riputada?




13. Mereväelase fraki autasuliist ilusa tehase tähisega

14. Lihtne aga ilus allohvitseri autasuliist. Autasud omaniku poolt nimetähtedega tähistatud




15. Haruldane autasuliist Hiina kampaania medali ja Itaalia Messina 1908 aasta maavärina mälestusmedaliga. Omanik arvatavasti laevalt SMS Hertha



samuti komplektne lindiliist

Mereväelase autasuliist on tõeliselt ilus, kuid tekitab ka väikese küsimuse.
Miks on autasude järjekord totaalselt segi aetud-pean silmas seda, et pole arvestatud autasu tähtsust ja kohta autasude süsteemis. Nt lugupeetud EK II on õnnetult viimaseks jäetud, kuigi peaks olema vastupidi. Minu teada, ka saksmannid pidasid kinni õigest järjestusest

Fraki autasuliistu põhimõte ongi, et autasud on seal "tähtsuse järjekorras" vastupidiselt või siis nö ülevalt all:

Siis on selge. ausalt öeldes, ei teadnudki, et fraki puhul käis asi tagurpidi. Asjal oma loogika sees. Kui oleks vastupidi, siis jääksid "tähtsamad" autasud allapoole ja ripuksid peaaegu nabauaugus

Ma eriti ordenitest ei tea ja seepärast küsiksin et kas see krooniga rist (frakiga pildil ) on vähemtähtsam kui see tavaline ülemine rist ? Olen näinud fotosid kus lindilõikega ordenid on ka tavavormi peal . Kas selleks peab siis olema kaks erinevat komplekti lindilõikeid , kus siis ühe peal on näiteks Raudrist esimene ja teisel viimane ?

See on muidugi hää küsimus. Autasusid anti välja ikka ühekaupa, mitte nii, et autasustatu saaks endale nikerdada kaks liistu- ühe komplekti horisontaaal asendis kandmiseks ja teine frakile, et liist oleks diagonaalis. Aga võib olla sooviski kangelane kanda oma liistu ainult frakil. Muul ajal kandis ainult lindilõikeid

kortik kirjutas:See on muidugi hää küsimus. Autasusid anti välja ikka ühekaupa, mitte nii, et autasustatu saaks endale nikerdada kaks liistu- ühe komplekti horisontaaal asendis kandmiseks ja teine frakile, et liist oleks diagonaalis. Aga võib olla sooviski kangelane kanda oma liistu ainult frakil. Muul ajal kandis ainult lindilõikeid

Sageli lasti valmistada teine, kolmas... komplekt iga vormi (ülikonna) jaoks.
Eriti levinud praktika Saksamaal.
N.Liidus oli rangelt reglementeeritud dubleeriva autasu saamine. Tsiviliseeritud maailmas saadakse aru, et mitte märk, vaid märgikandmise õigus on tähtis ning selle õiguse omanik võib tellida dublette nii palju kui soovib Muide, ka tsaari-venemaal sai samamoodi teha.

Lindilõigete puhul on autasude järjekord ainult ühesugune. Samas EK2 ei pruugi sugugi alati esimene olla (1870 - 1MS periood), kuna osade Saksamaa piirkonna autasude kandmise seadus määras oma riigi lahingautasu esimeseks.

Baieri MVO/MVK eespool EK2:



Autasuliistud aga 30-ndatest (koos "Hindenburgi ristiga") tavaliselt koostati juba nii, et EK2 oli eespool.

Igal Saksamaa riigil olid oma autasustamiste järjekorrad paika pandud (samas neid ei järgitud just eriti "saksa täpsusega" ). Ei ole vist mõtet neid pikki nimekirju siia välja panna aga enamasti (kuid taas mitte reegel) olid autasuliistud koostatud nii:

1. EK2 või omaniku riigi ekvivalent (FAM, MVK, jne)
2. lahinguliste teenete eest saadavad riigi ametlikud medalid/ristid/ordenid (ka siin oli omakorda vastav järjekord, et mis eespool)
3. mittelahinguliste teenete eest saadavad riigi ametlikud medalid/ristid/ordenid
4. Sõjamälestusrist ("Hindenburgirist")
5. Muud autasud (Freikorps, punane rist, kampaaniad, jne)
6. pikaajalise teenistuse medal/rist
7. Muude riikide autasud

Kuid see ei ole reegel! Erinevatel perioodidel kanti autasusid erinevalt ning oli ka muid erandeid. Mõni kandis näiteks kampaania medalit eespool. Osadel juhtudel kanti punase risti ja/või sõjateenete medaleid/riste (mis ei ole otseselt lahingulised vapruse eest saadavad autasud) eespool teise saksamaa piirkonna ordenit. Samuti näiteks 1MS ajal oli lubatud kanda tsaari Venemaa Stanislavi ordenit eespool osasid oma riigi autasusid .

Sageli lasti valmistada teine, kolmas... komplekt iga vormi (ülikonna) jaoks.
Eriti levinud praktika Saksamaal.

Täpselt nii ta oli, nagu Raudrist kirjutas.

Siin ühele tavalisele allohvitserile kuulunud autasud. Ja puudu on veel sealt fraki autasuliist. Palju erinevaid variante veel siis mõnel ohvitseril võis olla

Siis tuleb ühe Saksa ordenikandja kohta neli komplekti ordeneid . Neid ordenikandjaid tuli mitu miljonit meest , päris suur kogus ordeneid . Ja kui võtta kaks ilmasõda kokku , tuleb see ordenite kuhi veel suurem . Kuhu need kuhjad jäänud on ? Kas ka Eesti Vabariigis võib tellida nii palju ordeni dublikaate kui tahan ? ( oleme ju tsviliseeritud riik )

Üks lihtne aga ilus autasuliist koos Lüübeki Hansa ristiga. Selles suhtes hea leid, et Lübeki risti on kõige raskem saada kuna seda annetati kõige vähem kolmest Hansa ristist (Bremeni Hansa risti 20,018 korral, Hamburgi ca 50,000 korral ja Lübekit pakutakse, et kuskil 10,000 korral).

Tõesti ilus, kamraad Noor. Kogu aga suureneb aukartustäratava kiirusega. Võiksid teha mõne üldpildi tervest kollektsioonist. Seda oleks väga tore terves kogumis imetleda