Müntide puhastamiseks soovitati nuuskpiirituses leotamist, seda siis küll vaskmüntide puhul aga ehk kõlbab ka hõbedale.

Proovi sooda, keeva vee ja alumiiniumi või fooliumiga. Võta mingi kauss, pane foolium voodriks, sooda põhja (1-2 spl.) ja lase vesi keema ning vala sinna peale. Peale vee valamist lase kohe münt sinna sisse. Protseduuri tuleb korrata.

http://www.youtube.com/watch?v=KVWClb3pQk0

Hõbe läheb puhtaks söögisooda ja äädikaga nühkides, proovitud ja töötab.

Eks ma proovin siis mündikesi puhastada.Tänud nõuannete eest! Pidas väheke ilma ja sai see küüni alune ära tapetud. Vana ei ajanudki pada. Oli palju kraami.Noh nii pool sellist mida tasus teise kohta matta,et kunagi võtta oleks.Pool oli juba hävingut saanud ja kadus samasse auku tagasi. Eks varsti pildid ka,siis näete isegi. Kurja silmadega kodanikele ütlen,et võtta pole midagi.Nii loll pole,et asju koju vean. No nüüd tuleb hakata järgmise legendiga tegelema. Üks vana olla leidnud sakslaste voorivankri,koormaks käsigranaadid. Oli siis rehepapp palehigis maad kaevanud ja kraami mäekülje sisse kaevanud. Pärast ei leidnud ise ka üles.Kohta näitas nii 30 kord 20 meetrit.

Hmm, kui tol ajal rahvas tõesti nii hull oli ja käsikopaga maad rüüstas, et igasugu moona ja trääni maha matta, siis peaks vist isegi paari legendi surkima. Seni eriti ei pidanud tõenäoliseks, et paar meest terve kompanii varustuse maha viitsisid matta, aga ju siis tol ajal olid taadid karmid ja tööd ei peljanud.

Egas ajad olid sootuks teised, sama käis inimeste mõttemaailma kohta.
Maeti, peideti ja tariti silma alt ära imeasju. Mine tea, millal vaja võis minna ja peaasi, et tibla küüniste vahele ei jääks.
Maeti aga enamasti kiiruga ja ega tänapäeval saa seetõttu säilivusest ka erilist juttu olla.
Polnud toona käepäraseid vahendeidki säilivust tagamaks.

Omalgi siin mitu viidet, kus ja kunas sellega tegelen, eks näita aeg!

Täna käisime metsas sikerdamas ja asi sai alguse ühest tühisest piuksust, kuna polnud tükimat aega ühtki piuksu teinud otsustasin kaevata. Selgus- poolik nael, kuid kaevekoha ääres jämedad palgid maasse pandud. Peal oli veel mädanenud ja sisse kukkunud luuk palkidest. Oh õnne, mõte kohe , et metsavenna punker, keset sügavat laant. Viskasime, mis me viskasime, kuid 2 meetri peal tuli vastu klaasikillud. Ühel kenaste kiri pääl PANZER . Asjalikku kraami, ega punkrit sealt me ei leidnud. Tegu vana kaevuga , mille vooderdiseks palgid.

Ilusad Pak-i konteinerid.

Need konteinerid olid jah ainukesed,mis peale pesemist sellised välja näevad nagu nad on.Lihtsalt olid teiste karbikeste keskel.Ülejäänud karbid olid omadega koopas,mõnest polnud seest midagi võtta,osa tuli teise tünni üle valada. Kõige rohkem oli kahju inglise moonast.Niiskus oli korraliku töö teinud.

Räägin nüüd iseendaga edasi. Rehepapp ajas midagi segi. Oli ilusaid punaseid saksa miinikesi,nii enamuses.Ülejäänd kraam koosnes saksa munadest ja killuvööga kaigastest,kuid neist vaid mälestus.Muidugi on kohal veel perspektiivi.

Kas oled tähel pannud et sinu postitatud teema on väga suure kylastatuse arvuga !
Ja sa veel kahtlesid kas seda teha või mitte !

Munad ja kaikad õhukesest plekist kestaga, olenavalt pinnasest ka säilivus. Olen näinud kaevatud kaikavarsi ka väga heas säilivuses, aga need olid mingi X koostisega venemaa pinnasest.
Läti sellid pakuvad laatadel samuti enamjaolt kaevatud munakaid ja kaikakopsikuid. Mis neil seal Kuramaal on, vast liivapinnas?

Olen seal Kuramaal paar aastat maad kaevanud. On selline imelik maastik,kord märgalad ,kord liivakõrgendikud. Palju on ka savipinnast ja just sealt võetakse paremat kraami.See,mis on seal liivases pinnases on väga läbi. Igasugust otsimistööd jätkub seal väga kauaks.Ise nägin Salduse lähistel kohti,kus keegi polnud vaevunud otsima,ometi oli seal maapind igasugust koli täis.Eks ilmselt otsitakse paremaid asju.

Huvitav on säilivusega asi tõesti. Eile juhtus ette mingi kohakene,kus kõigi tunnuste järele olid mingil põhjusel ladustatud MG varuosad. Eks seda kraami siis oli pistetud siia ja sinna mätta alla. Maa oli täiesti märg ja suure turbasisaldusega. Üllatav oli see,et kui näiteks MG luku kätte võtsid see lausa säras. Ilmselt oli asi selles,et kõik koli oli mingi imeliku määrde all. Eks tulevikus saab säilivusest pilte ka.