Re: Kuum september
Postitatud: E Sept 14, 2015 1:12 pm
Tegelikult ega III järgu Slavade puhul seda sõja eest ja mitte sõja eest antud piirjoont sinna 600 000 juurde niiväga tõmmata ei saagi…. Sõja eest ja ajal autasustati ka ordenitega, mis olid numbriga 700 000 ja sinna kanti.
Hiljem just lokaalsete kontaktide eest antud Slavasid on ikka imevähe, peab väga palju õnne olema, et endale midagi sellist saada. Muidugi anti neid pärast sõda ka nagu Raudrist nimetab ’’sõja järelkajana’’ haavatasaamise eest, kuid autasustati ka konkreetselt sõjaaegse vapra teo eest, nagu näiteks see 1981. aasta autasustamine ( mis allpool ) näitab.
Minu meelest on sellised hilisemad autasustamised ka väga sümpaatsed ja kogus ongi tore omada varasemaid ja hilisemaid autasustamisi ( ja kõike muud muidugi ka, mis sinna vahele jääb ), neid on huvitav omavahel võrrelda. Slava on ikkagi puhtalt lahinguautasu ja suuremalt jaolt kõik autasustamised on seotud ikkagi millegiga mis puudutab konkreetset isikut, mitte mingi üleüldine riigipüha või sünnipäev.
Za Otvagu medaliga on enam vähem samad lood, suurem osa autasustamistest on ikkagi seotud isikliku vaprusega. Ka ilma numbrita medalid võivad millegi huvitavaga seotud olla ( vapper miilits püüdis eriti ohtliku kurjategija kinni, 1917. aasta Oktoobrirevolutsioonist osavõtjad, põrandaalused jne jne ). Kõik mis on koos dokumentidega on suuremalt jaolt tuvastatav ja eriti seitsmekümnendate lõpu või kaheksakümnendate aastate medalid võivad olla saadud näiteks kasvõi Afganistani sõjas. Lahinguteenete medaliga on natuke teine lugu, sest seda anti ca. kuni viiekümnendate aastate keskpaigani ka väljateenitud aastate eest.
Za Otvagu originaalset nelinurkset kinnitust eraldi leida on raske ja maksab ta vaat et rohkemgi, kui medal ise. Seega las need medalid olla nii nagu nad on, ei ole mõtet torkida. Seda enam, et ka neid nelinurkseid kinnitusi on erinevaid variante ja esimene ettejuhtuv ei pruugi õige olla või on üldse järgi tehtud.
Siin üks varasem autasustamine Kuulsuse III järgi ordeniga :
Hiljem just lokaalsete kontaktide eest antud Slavasid on ikka imevähe, peab väga palju õnne olema, et endale midagi sellist saada. Muidugi anti neid pärast sõda ka nagu Raudrist nimetab ’’sõja järelkajana’’ haavatasaamise eest, kuid autasustati ka konkreetselt sõjaaegse vapra teo eest, nagu näiteks see 1981. aasta autasustamine ( mis allpool ) näitab.
Minu meelest on sellised hilisemad autasustamised ka väga sümpaatsed ja kogus ongi tore omada varasemaid ja hilisemaid autasustamisi ( ja kõike muud muidugi ka, mis sinna vahele jääb ), neid on huvitav omavahel võrrelda. Slava on ikkagi puhtalt lahinguautasu ja suuremalt jaolt kõik autasustamised on seotud ikkagi millegiga mis puudutab konkreetset isikut, mitte mingi üleüldine riigipüha või sünnipäev.
Za Otvagu medaliga on enam vähem samad lood, suurem osa autasustamistest on ikkagi seotud isikliku vaprusega. Ka ilma numbrita medalid võivad millegi huvitavaga seotud olla ( vapper miilits püüdis eriti ohtliku kurjategija kinni, 1917. aasta Oktoobrirevolutsioonist osavõtjad, põrandaalused jne jne ). Kõik mis on koos dokumentidega on suuremalt jaolt tuvastatav ja eriti seitsmekümnendate lõpu või kaheksakümnendate aastate medalid võivad olla saadud näiteks kasvõi Afganistani sõjas. Lahinguteenete medaliga on natuke teine lugu, sest seda anti ca. kuni viiekümnendate aastate keskpaigani ka väljateenitud aastate eest.
Za Otvagu originaalset nelinurkset kinnitust eraldi leida on raske ja maksab ta vaat et rohkemgi, kui medal ise. Seega las need medalid olla nii nagu nad on, ei ole mõtet torkida. Seda enam, et ka neid nelinurkseid kinnitusi on erinevaid variante ja esimene ettejuhtuv ei pruugi õige olla või on üldse järgi tehtud.
Siin üks varasem autasustamine Kuulsuse III järgi ordeniga :
...
