tossom kirjutas:Küll mitte korpus, aga väga huvitav autasustamine tuttava kollektsioonist. Isamaasõja II klassi orden millega on autasustatud laskur Vassili Käärid.
Laskur Käärid võttis punaarmee rannakaitseüksuse koosseisus osa Hiiumaa kaitsmisest ja seda 1941. aastal. 16.09.1941 sai Hiiumaal raskelt haavata ja jäi pimedaks...
Algselt esitati ta Vapruse medali saamiseks, mis 1945. aastal muudeti ENSV Sõjakomissari asetäitja poolt Lahinguteenete medaliks, kuid siiski anti talle Isamaasõja II järgu orden...

Kurram mul on hea meel, et see orden õnnestus nüüd endale kollektsiooni osta. Väga, väga huvitav Hiiumaaga seotud autasustamine. Lisan ka autasulehe, mis on natuke parema kvaliteediga, kui see mis eelnevalt leheküljel 8 näha on.

Väga kena leid igal juhul! õnnitlused!

E. Laskurkorpuse 7. Laskurdiviisi sidepataljoni telefonist, jefreitor Ilves.
Esimene Vapruse medal saadud hoopis snaiperina Velikije Luki lahingutes kvartalis 104 , kus oma vintpüssist hävitas 31.12.1942 7 vaenlase snaiprit. Samal päeval hävitas rünnakus sillale granaadiga veel 4 vaenlase sõdurit, mille tõttu õnnestus minna vasturünnakule.
Teine vapruse medal 2 402 785 saadud vastuluureüksuse SMERSH käsutuses karistusüksuses olles ( ilmselt Kuramaal ), kus peeti erilist hoolt selle üle, et kõik kes peaks on ikka eesliinil ja täidavad oma lahinguülesandeid. Lühidalt siis midagi sellist. Tegelikult esitati ta viimase eest Punatähe ordenile, aga sai Vapruse medali.

No huvitav igatahes, eriti see varane Luki all saadud medal.

"TERE Head Vabariigi Aastapäeva! Heiki Kääridi ema käest küsisime...ta oli vanaisa isa vend." Vana-vana-vanaonu venna pere elab praegugi Tornimäel, Saaremaal. Ilmselt sealt pärit ka Vassili Käärid.

921. Laskurpolk. Meile kõigile tuntud oksjonikeskonnas müüdud komplekt Kuulsuse III klassi ordeniga. Orden saadud haavatasaamiste eest.
Esitati Isamaasõja II klassi ordeni saamiseks, mis muudeti Punatäheks ja hiljem omakorda Kuulsuse III klassi ordeniks.

tossom kirjutas:..kus oma vintpüssist hävitas 31.12.1942 7 vaenlase snaiprit. .

Ma väga kahtlen selles 7 snaiperi hävitamises. Sellel telefonistil ei saanud küll aega telefone vändata olla. Pidi iga päev vastase snaipereid otsima ning kusagile riivi ja luku taha koguma ning siis ühel päeval kõik rivvi sättima ning hävitama.

Raudrist kirjutas:

tossom kirjutas:..kus oma vintpüssist hävitas 31.12.1942 7 vaenlase snaiprit. .

Ma väga kahtlen, selles 7 snaiperi hävitamises. Sellel telefonistil ei saanud küll aega telefone vändata olla. Pidi iga päev vastase snaipereid otsima ning kusagile riivi ja luku taha koguma ning siis ühel päeval kõik rivvi sättima ning hävitama.

Loomulikult on selline tekst selles autasuesildises täielik bullshit - paremal juhul tabas (võibolla) seitset tavalist vastase sõdurit tavalises kaevikutevahelises tulevahetuses...
Ning seegi tundub sideväelasest telefonisti puhul kummaline ja ebaloogiline

Küllap mees sai lihtsalt hästi läbi oma natsalnikuga ja see "joonistaski" talle ordeni

Ega elu ei ole koosnev ainult reeglipärasustest...vb mehele lihtsalt meeldis kõmmutada ja oli selles osav? Ega tema süü ei olnud, et telefonistiks oli sattunud? Aga kindlasti ei olnud märklaudade puhul tegu snaiperitega, see on muidugi selge meile tänasel päeval. Aga keda loeti saksa snaiperiteks tollal - vb meest, kellel oli "vintpüss" ja saksa vorm seljas?

tossom kirjutas:kus oma vintpüssist hävitas 31.12.1942 7 vaenlase snaiprit.

Need "snaiprid" pidid siis juba aastavahetust tähistama ja maani täis olema...

Loogiline - saksa purjus snaiperite jagu jooksis punaarmee telefonistile sülle, seitse meest tõnbas maha - rohkem ei olnud lihtsalt padruneid vms..?

Raudrist kirjutas:

tossom kirjutas:..kus oma vintpüssist hävitas 31.12.1942 7 vaenlase snaiprit. .

Ma väga kahtlen selles 7 snaiperi hävitamises. Sellel telefonistil ei saanud küll aega telefone vändata olla. Pidi iga päev vastase snaipereid otsima ning kusagile riivi ja luku taha koguma ning siis ühel päeval kõik rivvi sättima ning hävitama.

Mis siin ikka kahelda, tõde ei saa me ilmselt iial teada. Aga olgu see autasu talle siis kasvõi selle eest, et kunagi kahe idioodi poolt tekitatud keeristorm ta rahuliku igapäevaelu juurest enda sisse kiskus ja see elu polnud kindlasti meelakkumine. Isegi, kui sa olid telefonist...

7. laskurdiviisi 354. laskurpolgu III pataljoni 7. roodus teeninud Vassili Tuttava "Vapruse medal" koos dokumendiga. Medal antud Velikije Luki lahingute eest. Oma Laskurkorpuse komplekte uurides avastasin, et 354. polgu 7. roodus on teeninud ka Ermi Littover ja Ludvig Graf, kelle autasud ma siia teemasse juba varem olen postitanud ning kes said samuti oma medalid Velikije Luki lahingute eest.

249. Laskurdiviisi 925. Laskurpolgu 2. kuulipildujate roodu jaokomandör Arnold Orren. Ilma numbrita Lahinguteenete medal on saadud Punaarmees väljateenitud aastate eest. Punatäht saadud Kuramaal Ereni küla juures, Isamaasõja II klassi orden aga Septembris 1944. Udeküla ( kui nüüd õieti välja loen, selline koht on Tamsalu kandis ) juures, kus jäi oma jaoga vaenlase piiramisrõngasse. Avas isiklikult vaenlase pihta tule kuulipildujast, mille meeskond oli rivist välja löödud. Sai küll rinda haavata, kuid ei lahkunud kuulipilduja juurest ennem, kuni lõppes laskemoon. Selle tulevahetuse tulemusena sai rood vaenlase piiramisrõngast välja murda.

Selline meelevaldne tõlge, aga kes tahab loeb ise täpsemalt.

Huvitav on medali XXX aastat N. Armeed ja laevastikku medali dokument mis kannab 22. Kaardiväe Eesti Üksikus Laskurbrigaadi templit.

Leitnant Orren oli aga aastaks 1958 jõudnud juba majori auastmeni.

Arnold Orren

Pigem rühmakomandör, mitte jaokomandör.