Vanahärra Ruuli isa maeti Kalamaja kalmistule 1934. aastal. Isa oli Aegna kindluspatarei elektriku ja ohvitserina osalenud Vabadussõjas. Ta oli ka admiral Pitkaga kaasas mitmel mereoperatsioonil.

uscha kirjutas:Aegna merekindluse õhutõrjepatarei e. patarei nr. 10

15. jaanuarist 1930 määrati õhutõrjepatarei ehk patarei nr. 10 ülemaks kapten Verner Brockner (Valdur Loo), kes enne seda kuupäeva oli olnud patareiülema kohusetäitjaks. 31. jaanuaril 1937 vahetas ta välja kapten Adolf Hansmann.

Ametlikult moodustati patarei 31. oktoobril 1927 ja selle ülesandeks oli õhu- ja dessanditõrje. Tõenäoliselt oli sel ajal neli 75mm õhutõrjekahurit juba puitplatvormidele paigaldatud. 1933. aastal anti üks patarei õhutõrjekahuritest Õhukaitse Suurtükiväegrupile.
1930. aastate teisel poolel ilmutasid 75mm õhutõrjekahurid tugevaid kulumismärke: suunamisseadmetesse olid tekkinud loksud ning tulistamisel ei saavutanud mürsud rauaõõnes enam normaalseid pöördeid. 1937. aasta alguses saadi vananenud kahurite asemele kolm moodsat 37mm õhutõrjekahurit, mis olid valmistatud Rheinmetall-Borsing firmas Saksamaal.

2. detsembril 1939 ilmus õhutõrjepatarei päevaraamatusse sissekanne: „Patareiülema korraldus: Tulistada kõiki lennukeid, milliste ilmumisest pole ette teatatud, kui ilmuvad saare kohale. Kolm pidet olgu valmis, laetud, üks asetatud laadimislauale.“. On selge, et korraldus ei olnud patareiülema algatus, vaid otsustatud kõrgemal pool.

Täpselt kolm kuud hiljem, 2. märtsil 1940 läkski laskmiseks. 2., 10. ja 11. märtsil 1940. aastal tegid Nõukogude pommitajad üle merekindluste (peamiselt üle Aegna ja Naissaare) viisteist üksik- ja grupilendu. Meie õhutõrjekahurid avasid kaheksal korral tule. Tabamise kohta ei ole märkmeid, aga küllap Nõukogude lennukite kahjustamist välditi, kuna sellest oleks saanud järjekordne ettekääne uute järeleandmiste nõudmiseks.

Esimesed kaks fotot on vanadest 75mm kahuritest.
Esimese foto paremas servas paistab Eerikneeme läheduses asunud vaatlustonr, teisel fotol seisab kahuri kõrval patareiülem Valdur Loo.

10_1.jpg

10_2.jpg

Järgmised neli fotot on moodsatest 37mm õhutõrjekahurites.
Pildid on tehtud küll Aegnal aga tundub, et mitte enam "traditsioonilises" õhutõrjepatarei asukohas.
Pistab nagu oleks kahur(id) kuskil kiiruga rajatud positsioonil (10_5 fotol paistab kuuri ees känd?!).
Mõned aastad tagasi leidsin Rannapatarei nr. 3 laskemoonahoidlast ilmselt samade, 37mm kahurite mürsukastist pärit detaile ja sealt tekkis oletus, et ehk paigutati enne sõda või sõja ajal õhutõrjekahurid ümber hoopis kolmanda patarei katusele või kõrvale (fotodel on taustal näha mingi betoonist müürijupp)? See asukoht oleks eelmisega (saare kirdeosas asuva õhupatarei asukohaga) võrreldes ka Tallinnale kõvasti lähemal ja aitaks vajadusel linna tõhusamalt kaitsta. Kindlasti on siin foorumis sadu inimesi, kellele see küsimus sügavalt korda läheb ja kelle uni on seetõttu juba aastaid häiritud - kus siis ikkagi asusid need 37mm kahurid 1939. ja 1940. aastal?!

10_3.jpg

10_5.jpg

10_6.jpg

10_4.jpg

oliver kirjutas:Mida mürskudel olev elevandikujutis peaks sümboliseerima?

oliver kirjutas:Mida mürskudel olev elevandikujutis peaks sümboliseerima?

oliver kirjutas:Mulle tundub et keskmisel pildil olevad mürsud on kõhetumad kui 305mm?

uscha kirjutas:

oliver kirjutas:Mulle tundub et keskmisel pildil olevad mürsud on kõhetumad kui 305mm?

Need 305 mm kindlasti ei ole, pigem 152 mm või 130 mm mürsud.