Korpusepoisid

[uscha]

8. Eesti laskurkorpuse varahoidja vanemleitnant Jaan Kiipuse dokumentide komplekt.
Paberite hulgas on ka sõjaaegne (esmane) Punatähe ordeni tunnistus. Temale antud ordeni number oli 846877 ja sama teema 12. leheküljel olen paar aastat tagasi näidanud leitnant Edgar Nittimi Punatähe ordenit, mis oli numbriga 846878. Kiipuse orden oli juba varem rändama läinud - ehk õnnestub see kunagi dokumendiga jälle kokku viia.
Enne sõda teenis allohvitserina Kuperjanovi Partisanide pataljonis.

[tossom]

Rudolf Pangsepp, nooremseersant. 7. Laskurdiviisi 27. Laskurpolk. Vapruse medali 2 402 *** kavaler. Medal saadud 1945 aastal Kuramaal. Kahjuks on medali dokument puudu, kuid õnneks on vähemalt sõjaväepiletis selle kohta sissekanne. Komplektiga koos sain ka suure koguse Pangsepa sõjaaegseid kirju kodustele, mis on veel suures osas läbi vaatamata, kuid lugemine on kindlasti huvitav ja suhtun nendesse kirjadesse suure lugupidamisega. Ega vist teisiti ei saakski. Need mõned kirjad, mis lugesin, on täis meeletut koduigatsust ja kui veel kirja autor kirjeldab neid tingimusi, mis tema ümber kirja kirjutamise ajal on, siis... ilmselt ei suuda me seda tänapäeval endale õieti ette kujutadagi.
Kirjade hulgas oli ka 1943. aastal 36. Rinde-Kaitsepataljonist Pangsepa lähedastele saadetud kiri, milles püütakse peret informeerida Pangsepa saatuse kohta. Seda teeb keegi A.Ahun, kes oli Pangsepaga tööpataljonis koos. Ilmselt siis millalgi vahetas poolt ja oli hiljem 36. Rinde-kaitsepataljoni 2. kompanii võitleja.

Pärast sõda oli Rudolf Pangsepp kunstnik ja tuntud raamatuillustraator.

NB! Vaatamist väärib ka Saaremaa tuulikutega keraamiline seinaplaat, millel kiri 925. Laskurpolk:)

[nublu]

Kirjade hulgas oli ka 1943. aastal 36. Rinde-Kaitsepataljonist Pangsepa lähedastele saadetud kiri, milles püütakse peret informeerida Pangsepa saatuse kohta. Seda teeb keegi A.Ahun, kes oli Pangsepaga tööpataljonis koos. Ilmselt siis millalgi vahetas poolt ja oli hiljem 36. Rinde-kaitsepataljoni 2. kompanii võitleja.

Ahun, Arnold Karli p. - s. 1922 Valgas - 921 laskurpolk, reamees - 21. 12. 1942 teadmata kadunud Alekseikovo küla juures.

Info kogumikust "Velikije Luki in memoriam".

[tossom]

483. suurtükiväepolgu jefreitor Raimond Väljataga. Vapruse medali ( mille sai Kuramaal ) kavaler, kahjuks medalit ennast ei ole. Küll on aga alles medal XXX aastat armeed ja rinnamärk tubli autojuht.

Ühe teemast huvitatud inimese kollektsioonis on aga Väljataga Vapruse medal, mille pilte soovib ta meiegagi jagada.

Tänud!

[tossom]

Ja kaardiväe kapten Arvi Truupõld, 7. Laskurdiviis. Hetkel saan kahjuks näidata vaid dokumente, ehk tulevad ka autasud kunagi välja.
Esimene Punatähe orden (1147049) on saadud Väikese väina forsseerimise eest, teine Punatäht ja Lahinguteenete medal arvatavasti Punaarmees väljateenitud aastate eest.

Arvi Truupõld sündis 16.detsembril 1914.aastal Jõhvi vallas Kahula külas.Pärast kooli lõpetamist Jõhvis läks Eesti Kaitseväkke teenima.II Maailmasõja ajal mobiliseeriti Punaarmeesse (Nõukogude Armeesse) suurtükiväkke. Kuramaa lahingutes sai raskesti haavata ja peale haiglaravi jätkas teenistust Nõukogude Armees, kust demobiliseerus 1956.aastal kaardiväekapteni auastmes.

[tossom]

Peale sõjaväeteenistust elas ta Tallinnas ja töötas ETKVL Tootmiskoondises “Kooperaator”. Tallinnas hakkas Arvi Truupõld tegelema ratsaspordiga.
Arvi Truupõld oli Eesti NSV meister takistussõidus ja 1949.a. võitis NSVL meistritiili kahevoorulises takistussõidus. Samal aastal pälvis ta esimese Eesti ratsasportlasena NSVL meistersportlase nimetuse. Kahjuks kujunes tema sportlastee lühikeseks ja ta pühendus treenerina uute ratsasportlaste ettevalmistamisele.

Arvi Truupõld suri 10.märtsil 1972. aastal Tallinnas.

[tossom]

Niisiis,

sai ostetud Kuulsuse III klassi orden numbriga 707609. Autasustatu on küll hetkel tundmatu, kuid olen üsna kindel, et korpus (käesolevas teemas on Vilule antud orden numbriga 707176) ja Kuramaa lahingute eest.

[tossom]

Ja Isamaasõja II klassi orden numbriga 428317. Kah korpus ja Kuramaa. Käesolevas teemas on Isamaasõja II klassi ordenid numbritega 429629 ( Roo ) ja 427273 ( Baumverk ).

[uscha]

Isamaasõja II klassi orden numbriga 428 317. Kah korpus ja Kuramaa. Käesolevas teemas on Isamaasõja II klassi ordenid numbritega 429 629 ( Roo ) ja 427 273 ( Baumverk ).

Jaan Roo II järgu Isamaasõda on Sul 428629 (mitte 429629).

Lisan veel paari 428 xxx seeria II järgu Isamaasõja info, mõlemad Eesti Laskurkorpuse mehed.

428650 – (Herbert Väljas, 27. polk)
428751 – (Evald Perkot)

[tossom]

Tänud parandamast, näpukas tuli sisse. Pole nagu olnud sellist hoogu ja momenti, et teha selles teemas olevate kõikide autasude puhul üks andmebaas... aga tegema seda muidugi peaks.

[uscha]

Numbrivahemiku järgi otsustades Velikije Luki lahingute eest Eesti Laskurkorpusesse läinud medal "Vapruse eest" (186512), kokku annetati Luki lahingute eest 424 Za Otvagut.

[tossom]

7. Laskurdiviisi 27. Laskurpolgu 45mm kahurite pataljoni sihtur seersant Fedor Kuld. Punatähe ordeni kavaler.
Punatäht 2121843 saadud Kuramaal, kus lahingus 20.03.1945 hävitas otsesihtimisega vastase tanki. Sai samas lahingus mürsuplahvatuses haavata, mürsu lasi välja teine vastase tank.
Huvitav igatahes!

Lähedal asuva numbriga ( Kuld 2121843, see siin 2121695, samas teemas veel ka nooremleitnant Tumme 2121616 ) eestist pärit Punatäht, mis olen üsna kindel, on samuti Laskurkorpus. Autasustamise aeg Veebruar/ Märts 1945, koht Kuramaa. Autasustatu hetkel küll teadmata.
Ordenil on medaljon millalgi lahti tulnud ja seda on lahedalt remonditud. Ordenisse on puuritud kaks auku ja medaljoni tagumisele küljele on joodetud kaks traati. Siis traadid aukudest läbi, natsa kõveraks ja sauhti tina peale. Pagan seda teab, kes seda tegi, kas omanik ise lasi mõnel osavnäpul remontida või tuli see juba tehasest nii. Selle ordeni valmistas Moskva tehas "Платинаприбор" ja sellest tehasest tulnud ordenid on kõik natuke kerge kiiksuga.

[tossom]

Peeter Põder. Pealetungi ajal vastasele Sõrve säärel, Kargi küla juures, asus rivist välja langenud komandöri asemele ja sai Vapruse medali. 921. Laskurpolgu võitleja, autasustamise hetkel nooremseersant. Autasude ajutised tunnistused on huvitavad ja üsna haruldased asjad... lisaks ka muid tunnistusi, näiteks haavatasaamise kohta 1943. aastal ja tõend välihospidalist. Medalit kahjuks ei ole.
Neljakümnendate lõpust pärit olevas ja kuni viiekümnendate aastate alguseni täidetud NA ohvitseri varustuseraamatus on ta auastmeks aga juba nooremleitnant.

[tossom]

7. Laskurdiviis, 86. Üksik meditsiinipataljon, jefreitor Elmar Lätsim. Kahe Lahinguteenete medali kavaler ( millest viimane on kahjuks kadunud ). Teekond standartne Velikije- Luki- Kuramaa. Ja kõik see muu, mis sinna vahele mahtus.

[tossom]

925. Laskurpolk, vanem Boris Kozlov. Vapruse medali nr. 3442417 kavaler, sai Sõrve sääre lahingutes 1944 aasta Septembris raskelt haavata.