Lahkuvad võitlejad...
Re: Lahkuvad võitlejad...
Selle nädala kolmapäeval sängitati maamulda Untersturmführer Harry Saulep (s 23.11.20). Lõpetas 03.44 Bad Töltzi III Germ. ohvitseride kursuse ehk inspektsiooni. ED 45/14 kompanii rühmaülem ...
- Wiking-Estland
- Huviline
- Postitusi: 916
- Liitunud: K Juul 18, 2007 2:40 am
- Asukoht: Viljandimaa
Re: Lahkuvad võitlejad...
07.03.12. lahkus siit maisest elust väärikas, vana "narvalane" igavikuteele. See vana sõdalane oli August Krull Paidest.
Re: Lahkuvad võitlejad...
Kurb, kuna oli au meest isiklikult tunda ja aastate eest koguni põgusalt intervjueerida.Wiking-Estland kirjutas:07.03.12. lahkus siit maisest elust väärikas, vana "narvalane" igavikuteele. See vana sõdalane oli August Krull Paidest.
"Maakri ja Kuke nurgal puumajas elasid kaks õde litsi, väga soojad mälestused." (tundmatu klassik, 2013)
-
- Huviline
- Postitusi: 155
- Liitunud: T Apr 06, 2010 2:28 pm
Re: Lahkuvad võitlejad...
IN MEMORIAM August -"Franz"Krull
Re: Lahkuvad võitlejad...
Täna oleks 88 aastaseks saanud hr Kaljo West ...
Kaljo West – muusik, sõjamees, pedagoog
tekst: Kuno Raude
Eesti flöödimuusika grand old man ja pedagoog Kaljo West sündis Narvas Eesti piirivalveohvitseri perekonnas 17. oktoobril 1924. aastal. Rahulik lapsepõlv Narvas, Narva-Jõesuus ja Toilas ei saanud kesta kaua. 17. juunil 1940 marssisid läbi sünnilinna Eestimaa pinnale punaarmee diviisid, mis jättis koolipoisi hinge parandamatu haava kogu eluks. Vabalt rahvalt võeti relvad, Eesti Kaitsevägi lammutati, riigijuhid mõrvati või saadeti Venemaa surmalaagritesse. 14. juunil 1941 küüditati Eestist Venemaale üle kümne tuhande süütu inimese.
Ränkadele oludele vaatamata õppis muusikahuviline noormees aastatel 1940–1942 flöödimängu Narva Muusikakoolis õpetajate Schlutski ja Mirti juhendamisel, millele järgnesid 1942–1943 õpingud Tallinna Konservatooriumi eelkursustel õpetaja Evald Baueri käe all.
Bolševismi kuriteod Eestis, isa tapmine ning käimasolev II maailmasõda ei jätnud Vabadussõja vaimus kasvatatud Kaljole kuigi palju valikuvõimalusi idast lähenevale ohule vastu hakkamiseks. Soov võidelda ühise vaenlase vastu viis kaheksateistaastase Kaljo 1943. aastal Eesti Leegioni ridadesse. Peale lühiajalist väljaõpet saadeti poisid idarindele, kus saadi esimesed lahinguristsed ja tuli hüvasti jätta paljude võitluskaaslastega. See oli karm elukool. 14. jaanuaril 1944 alustas punaarmee Leningradi ja Volhovi rindel suurpealetungi, mille eesmärgiks oli Saksa armeede grupi “Nord” purustamine ja Baltikumi hõivamine. 1. veebruariks jõudsid punaarmee väeosad Narva jõele. Kaalul oli meie rahva elu ja surma küsimus. Peaministri üleskutsel läks Eesti piiride kaitseks rindele ligemale 70 000 meest. Algasid ohvriterohked Eesti kaitselahingud Narva jõel ja Kagu-Eestis.
11. veebruaril 1944 vallutasid vastase väeosad Piirissaare. Samal päeval jõudis Venemaalt Tartusse eestlastest koosnev 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi 45. rügement ning kolmest patareist koosnev õhutõrjeüksus, nende seas kahuriülem sturmann Kaljo West. Juba järgmisel päeval jõudis 45. rügemendi I pataljon koos 25 õhutõrjekahuriga major Harald Riipalu juhtimisel Mehikoormasse, kus asusid kaitsel meie omakaitse mehed ning saksa õhutõrjepatareid. 14. veebruari öösel purustasid Riipalu sõjamehed Mehikoorma vastas asuval sillapeal suure punaarmee üksuse. „See oli üks suur suremine,” on Harald Riipalu hiljem meenutanud. Lennukite toetusel alustati koos sakslastega koondrünnakut Meerapalule. 15. veebruari õhtuks oli Peipsi järve läänekallas taas vaba. Saksa mundris eesti noormeeste esimesed kaitselahingud kodumaa pinnal olid lõppenud edukalt. Järgnesid verised ja ohvriterohked lahingud Narva jõel, Krivasoos ja Sinimägedes, kus Kaljo West sai juulis 1944 raskelt haavata. Tema jaoks oli sõjamehetee lõppenud. Eesti riikliku iseseisvuse taastamine jäi unistuseks veel 47 aastaks.
Peale haiglaravi ja Eesti teistkordset okupeerimist punaarmee poolt jätkas Kaljo West 1944 õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Arnold Sepa klassis. Kuid seda mitte kauaks. Aprillis 1945 Kaljo West arreteeriti. 06.08.1945 sõjatribunali otsuse alusel saadeti 21-aastane kodumaakaitsja kümneks aastaks Komi ANSV ning hiljem Krasnojarski krai Norilski linna vangilaagritesse, kus ta töötas muu hulgas Norilski vasekombinaadi ehitusel. Vabanemine saabus pärast J. Stalini surma 5. mail 1955. aastal.
Nõukogude Eestis oli asumiselt ja vangilaagrist tulnud inimesel raske leida tööd ning ulualust. Kolmekümneaastane Kaljo West asus peale vabanemist tööle Maardu linna lukksepa õpilasena, kuni flöödimängijat vajav Eesti Raadio Sümfooniaorkester ta üles otsis. Nüüdsest oli Kaljo jäädavalt omade seas, muusikute ringis. Ta õppis ühe aasta Tallinna Muusikakeskkoolis ning lõpetas 1963. a Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1957–1982 töötas Kaljo West Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri orkestrandina, õpetades ühtlasi Georg Otsa nimelises Muusikakoolis flööti ja plokkflööti. Aastatel 1977–1987 oli Kaljo West sama kooli puhkpillide osakonna juhataja. Tema õpilasteks on olnud Jaan Õun, Peeter Malkov, Sigrid Orusaar, Jaak Joala, Erkki-Sven Tüür, Aare Pehka, Ann Õun, Margus Kits, Maarika Järvi, Oksana Sinkova ja paljud teised Eesti muusikud. Kaheksakümnendatel pidas Kaljo lühiajaliselt õpetajaametit Tallinna Muusikakeskkoolis. Alates 1997. aastast kuni lahkumiseni juhendas ülima huviga muusikastuudio „Nissi trollid” tööd.
Kuuekümnendate teises pooles asutas Kaljo ansambli Antiqus, tehes koostööd Heino Jürisalu ja Heino Kaljustega. Seitsmekümnendate alguses asutas Georg Otsa nimelises Muusikakoolis flöödiansambli, mis tegutses üle 20 aasta. Aastatel 1988–2004 juhatas Tallinna Õpetajate Maja kammerorkestrit. Kaljo West oli Eesti Flöödiühingu, Eesti Plokkflöödiühingu ja ERTA-Estonia auliige.
Kaljo eestvedamisel toimusid igal aastal endiste sõjameeste kokkutulekud Sinimägedes, 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi aastapäevade tähistamised ja palju muid huvitavaid, endisi sõjamehi ühendavaid ettevõtmisi. Tema osalusel valmis film „Sinimäed”. Kaljo oli oma relvavendadele pühendatud Mehikoorma ausamba rajamise idee autor. Ja muidugi väsimatu kalamees. Eesti rahvale osutatud teenete tunnustamiseks andis Eesti Vanariigi President 2003. aastal sõjaliste teenetega vabadusvõitlejale Kaljo Westile Kotkaristi ordeni.
Kaljo lahkus meie hulgast 31. jaanuaril 2008. aastal. 7. veebruaril saatsid omaksed, sõbrad, Eesti muusikaelu edendajad, tema õpilased ning endised relvavennad Kaljo Westi puhkama Pärnamäe kalmistule. Mälestus vaprast sõjamehest, tulihingelisest Eesti patrioodist, suurepärasest muusikust ning heast inimesest jääb alatiseks tema lähedaste, kõikide austajate südametesse.
Allikas: http://kultuur.elu.ee
Kaljo West – muusik, sõjamees, pedagoog
tekst: Kuno Raude
Eesti flöödimuusika grand old man ja pedagoog Kaljo West sündis Narvas Eesti piirivalveohvitseri perekonnas 17. oktoobril 1924. aastal. Rahulik lapsepõlv Narvas, Narva-Jõesuus ja Toilas ei saanud kesta kaua. 17. juunil 1940 marssisid läbi sünnilinna Eestimaa pinnale punaarmee diviisid, mis jättis koolipoisi hinge parandamatu haava kogu eluks. Vabalt rahvalt võeti relvad, Eesti Kaitsevägi lammutati, riigijuhid mõrvati või saadeti Venemaa surmalaagritesse. 14. juunil 1941 küüditati Eestist Venemaale üle kümne tuhande süütu inimese.
Ränkadele oludele vaatamata õppis muusikahuviline noormees aastatel 1940–1942 flöödimängu Narva Muusikakoolis õpetajate Schlutski ja Mirti juhendamisel, millele järgnesid 1942–1943 õpingud Tallinna Konservatooriumi eelkursustel õpetaja Evald Baueri käe all.
Bolševismi kuriteod Eestis, isa tapmine ning käimasolev II maailmasõda ei jätnud Vabadussõja vaimus kasvatatud Kaljole kuigi palju valikuvõimalusi idast lähenevale ohule vastu hakkamiseks. Soov võidelda ühise vaenlase vastu viis kaheksateistaastase Kaljo 1943. aastal Eesti Leegioni ridadesse. Peale lühiajalist väljaõpet saadeti poisid idarindele, kus saadi esimesed lahinguristsed ja tuli hüvasti jätta paljude võitluskaaslastega. See oli karm elukool. 14. jaanuaril 1944 alustas punaarmee Leningradi ja Volhovi rindel suurpealetungi, mille eesmärgiks oli Saksa armeede grupi “Nord” purustamine ja Baltikumi hõivamine. 1. veebruariks jõudsid punaarmee väeosad Narva jõele. Kaalul oli meie rahva elu ja surma küsimus. Peaministri üleskutsel läks Eesti piiride kaitseks rindele ligemale 70 000 meest. Algasid ohvriterohked Eesti kaitselahingud Narva jõel ja Kagu-Eestis.
11. veebruaril 1944 vallutasid vastase väeosad Piirissaare. Samal päeval jõudis Venemaalt Tartusse eestlastest koosnev 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi 45. rügement ning kolmest patareist koosnev õhutõrjeüksus, nende seas kahuriülem sturmann Kaljo West. Juba järgmisel päeval jõudis 45. rügemendi I pataljon koos 25 õhutõrjekahuriga major Harald Riipalu juhtimisel Mehikoormasse, kus asusid kaitsel meie omakaitse mehed ning saksa õhutõrjepatareid. 14. veebruari öösel purustasid Riipalu sõjamehed Mehikoorma vastas asuval sillapeal suure punaarmee üksuse. „See oli üks suur suremine,” on Harald Riipalu hiljem meenutanud. Lennukite toetusel alustati koos sakslastega koondrünnakut Meerapalule. 15. veebruari õhtuks oli Peipsi järve läänekallas taas vaba. Saksa mundris eesti noormeeste esimesed kaitselahingud kodumaa pinnal olid lõppenud edukalt. Järgnesid verised ja ohvriterohked lahingud Narva jõel, Krivasoos ja Sinimägedes, kus Kaljo West sai juulis 1944 raskelt haavata. Tema jaoks oli sõjamehetee lõppenud. Eesti riikliku iseseisvuse taastamine jäi unistuseks veel 47 aastaks.
Peale haiglaravi ja Eesti teistkordset okupeerimist punaarmee poolt jätkas Kaljo West 1944 õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Arnold Sepa klassis. Kuid seda mitte kauaks. Aprillis 1945 Kaljo West arreteeriti. 06.08.1945 sõjatribunali otsuse alusel saadeti 21-aastane kodumaakaitsja kümneks aastaks Komi ANSV ning hiljem Krasnojarski krai Norilski linna vangilaagritesse, kus ta töötas muu hulgas Norilski vasekombinaadi ehitusel. Vabanemine saabus pärast J. Stalini surma 5. mail 1955. aastal.
Nõukogude Eestis oli asumiselt ja vangilaagrist tulnud inimesel raske leida tööd ning ulualust. Kolmekümneaastane Kaljo West asus peale vabanemist tööle Maardu linna lukksepa õpilasena, kuni flöödimängijat vajav Eesti Raadio Sümfooniaorkester ta üles otsis. Nüüdsest oli Kaljo jäädavalt omade seas, muusikute ringis. Ta õppis ühe aasta Tallinna Muusikakeskkoolis ning lõpetas 1963. a Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1957–1982 töötas Kaljo West Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri orkestrandina, õpetades ühtlasi Georg Otsa nimelises Muusikakoolis flööti ja plokkflööti. Aastatel 1977–1987 oli Kaljo West sama kooli puhkpillide osakonna juhataja. Tema õpilasteks on olnud Jaan Õun, Peeter Malkov, Sigrid Orusaar, Jaak Joala, Erkki-Sven Tüür, Aare Pehka, Ann Õun, Margus Kits, Maarika Järvi, Oksana Sinkova ja paljud teised Eesti muusikud. Kaheksakümnendatel pidas Kaljo lühiajaliselt õpetajaametit Tallinna Muusikakeskkoolis. Alates 1997. aastast kuni lahkumiseni juhendas ülima huviga muusikastuudio „Nissi trollid” tööd.
Kuuekümnendate teises pooles asutas Kaljo ansambli Antiqus, tehes koostööd Heino Jürisalu ja Heino Kaljustega. Seitsmekümnendate alguses asutas Georg Otsa nimelises Muusikakoolis flöödiansambli, mis tegutses üle 20 aasta. Aastatel 1988–2004 juhatas Tallinna Õpetajate Maja kammerorkestrit. Kaljo West oli Eesti Flöödiühingu, Eesti Plokkflöödiühingu ja ERTA-Estonia auliige.
Kaljo eestvedamisel toimusid igal aastal endiste sõjameeste kokkutulekud Sinimägedes, 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi aastapäevade tähistamised ja palju muid huvitavaid, endisi sõjamehi ühendavaid ettevõtmisi. Tema osalusel valmis film „Sinimäed”. Kaljo oli oma relvavendadele pühendatud Mehikoorma ausamba rajamise idee autor. Ja muidugi väsimatu kalamees. Eesti rahvale osutatud teenete tunnustamiseks andis Eesti Vanariigi President 2003. aastal sõjaliste teenetega vabadusvõitlejale Kaljo Westile Kotkaristi ordeni.
Kaljo lahkus meie hulgast 31. jaanuaril 2008. aastal. 7. veebruaril saatsid omaksed, sõbrad, Eesti muusikaelu edendajad, tema õpilased ning endised relvavennad Kaljo Westi puhkama Pärnamäe kalmistule. Mälestus vaprast sõjamehest, tulihingelisest Eesti patrioodist, suurepärasest muusikust ning heast inimesest jääb alatiseks tema lähedaste, kõikide austajate südametesse.
Allikas: http://kultuur.elu.ee
- Wiking-Estland
- Huviline
- Postitusi: 916
- Liitunud: K Juul 18, 2007 2:40 am
- Asukoht: Viljandimaa
Re: Lahkuvad võitlejad...
Lahkus Richard Säägi. 31.03.1925-23.05.2013. Inglismaal, Leicesteris.
Re: Lahkuvad võitlejad...
Igavikuteele sammus soomepoiss ja org. RVL toetajaliige Erich Üürike. Olgu muld talle kerge.
- Wiking-Estland
- Huviline
- Postitusi: 916
- Liitunud: K Juul 18, 2007 2:40 am
- Asukoht: Viljandimaa
Re: Lahkuvad võitlejad...
Suri pat. "Narva" mees Erich Leissoo. Ärasaatmine on laupäeval 11.30 Väike-Maarjas. Puhaku rahus!
Re: Lahkuvad võitlejad...
Roman Vilbaste (21.03.1923-16.01.2014)
Teenis Saksa sõjaväes. Soome armeesse astus ta 17.02.44. Oli väljaõppel Jokelas ja Taavettis 8./JR200-S. Osales Vuoksel ja Viiburi lahel tõrjelahingutes.
R.I.P
Teenis Saksa sõjaväes. Soome armeesse astus ta 17.02.44. Oli väljaõppel Jokelas ja Taavettis 8./JR200-S. Osales Vuoksel ja Viiburi lahel tõrjelahingutes.
R.I.P
Väike rahvas nagu Eesti peab tundma oma ajalugu ja oma sangareid, sest need riigid kes ei tunne oma ajalugu on hävingu äärel.
Re: Lahkuvad võitlejad...
14.03.2014 lahkus meie hulgast ajaloolane Vello Helk. Sõjateed viisid ta 1944. aastal Krivasoosse.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vello_Helk
Kohtusin temaga 1993. aastal Tartus. Kuna kuulmine oli tal väga kehva, siis toimus vestlus paberi peale lauseid kirjutades. R.I.P.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vello_Helk
Kohtusin temaga 1993. aastal Tartus. Kuna kuulmine oli tal väga kehva, siis toimus vestlus paberi peale lauseid kirjutades. R.I.P.
Est, ut dixi.
Re: Lahkuvad võitlejad...
23.07.1944 lahkus meie hulgast endine 45. relva-ss rügemendi II pataljoni kompanii ülem Ostuf Helmut Kibuvits.
http://diviis.rindeleht.ee/2/k/38/38.php
Saksamaal elades kasutas nime Helmut Kibowitz.
Surnud oma elukohas Hannoveris.
R.I.P.
http://diviis.rindeleht.ee/2/k/38/38.php
Saksamaal elades kasutas nime Helmut Kibowitz.
Surnud oma elukohas Hannoveris.
R.I.P.
- Manused
-
- Kibowitz Helmut.jpg (64.91 KiB) Vaadatud 47339 korda
Est, ut dixi.
Re: Lahkuvad võitlejad...
Ottniell Jürissaar
27.03.1924 - 07.09.2014
Sündis 27.03.1924 Tartus. Lõpetas 1943 HTG, õppis Tallinna Konservatooriumis. Osales 1941 Tartu vabastamises. Soome armeesse 14.12.1943, väljaõppel Jokelas, lõpetas ohvitseride kursuse. Tagasi Eestisse 19.08.1944, Klooga õppelaagris, osales 23.09.1944 Keila lahingus. Oli metsavend kuni 1946 Kullamaa vallas, töötas õpetaja ja koorijuhina Soonistes ja Taeblas, oli taas metsavend. Arreteeriti 29.01.1948, mõisteti 10+5 a. Vabanes Potma vangilaagrist Komi ANSV-s 16.11.1954, oli asumisel Krasnojarski krais, töötas dirigendina Novosibirski oblastis. Tagasi Eestisse 1960, töötas 1961-1970 muusikaõpetaja ning koorijuhina Tartus ja Kohtla-Järvel, lõpetas kaugõppes Tartu muusikakooli 1963 ja Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise erialal 1967. Töötas muusikaõpetaja ja dirigendina Sakus ja Arukülas, 1976-1990 oli Tallinna Pedagoogilise Koolis muusikaosakonna juhataja, õpetaja ja koorijuht. Vabakutseline helilooja ja kirjanik (vt Eesti muusika biograafiline leksikon ja Eesti kirjanike leksikon), andnud üle 600 autorikontserdi paljudes maades, eriti Soomes. Eesti Kirjanike Liidu liige.
27.03.1924 - 07.09.2014
Sündis 27.03.1924 Tartus. Lõpetas 1943 HTG, õppis Tallinna Konservatooriumis. Osales 1941 Tartu vabastamises. Soome armeesse 14.12.1943, väljaõppel Jokelas, lõpetas ohvitseride kursuse. Tagasi Eestisse 19.08.1944, Klooga õppelaagris, osales 23.09.1944 Keila lahingus. Oli metsavend kuni 1946 Kullamaa vallas, töötas õpetaja ja koorijuhina Soonistes ja Taeblas, oli taas metsavend. Arreteeriti 29.01.1948, mõisteti 10+5 a. Vabanes Potma vangilaagrist Komi ANSV-s 16.11.1954, oli asumisel Krasnojarski krais, töötas dirigendina Novosibirski oblastis. Tagasi Eestisse 1960, töötas 1961-1970 muusikaõpetaja ning koorijuhina Tartus ja Kohtla-Järvel, lõpetas kaugõppes Tartu muusikakooli 1963 ja Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise erialal 1967. Töötas muusikaõpetaja ja dirigendina Sakus ja Arukülas, 1976-1990 oli Tallinna Pedagoogilise Koolis muusikaosakonna juhataja, õpetaja ja koorijuht. Vabakutseline helilooja ja kirjanik (vt Eesti muusika biograafiline leksikon ja Eesti kirjanike leksikon), andnud üle 600 autorikontserdi paljudes maades, eriti Soomes. Eesti Kirjanike Liidu liige.
- Wiking-Estland
- Huviline
- Postitusi: 916
- Liitunud: K Juul 18, 2007 2:40 am
- Asukoht: Viljandimaa
Re: Lahkuvad võitlejad...
Andis välja ka lauliku metsas kirjutatud lugudest. Muusikaliselt haritud inimesena olid need lood ka korralikult noodistatud. Mõned lood on plaadistanud ans. Jäägermeistrid. "Metsaveli
Miki" nt.
Puhka rahus!
Miki" nt.
Puhka rahus!
Re: Lahkuvad võitlejad...
Arvo Albert Erik Sauks.
Dr Arvo Albert Erik Sauks MD, Diploma of Psychiatry, sündinud 28. märts 1920 Harju-Ristis Eesti, suri 18 September 2014 Owen Soundis, Ontario, Kanada aastaselt 94.
On jutt eesti ida patalioni raamatus.
Oli Vikmanni pois, jaan kross klassi vend.
o~pis tartu u"likookis so~ja ajal.
Dr Arvo Albert Erik Sauks MD, Diploma of Psychiatry, sündinud 28. märts 1920 Harju-Ristis Eesti, suri 18 September 2014 Owen Soundis, Ontario, Kanada aastaselt 94.
On jutt eesti ida patalioni raamatus.
Oli Vikmanni pois, jaan kross klassi vend.
o~pis tartu u"likookis so~ja ajal.
Re: Lahkuvad võitlejad...
Uno Jaks
23.06.1925 – 09.11.2014
23.06.1925 – 09.11.2014