Korpusepoisid

[tossom]

7. Laskurdiviisi 36. eraldiseisva pataljoni 1. sapööriroodu rühmakomandör, leitnant Bruno Soidla. Punatäht 1480461, Isamaasõja II klassi orden 451285. Mõlemad ordenid ja kaardiväemärk k.a on sellises seisukorras, et pole vist üldse praktiliselt rinnas käinud.
Punatäht saadud 1944.a lahingute eest, mida peeti Eestimaa pinnal. Alates Emajõe forsseerimisest, kus tuli kahjutuks teha miinivälju. Samuti märgitakse ära aktiivne osavõtt Väikese Väina forsseerimisest Suuremõisa rajoonis, milles osales komandörina dessandi organiseerimisel ja saatmisel Saaremaale.
Samuti remontis oma jaoga vastase tugeva tule all pihtasaanud dessantpaate, millede taas kasutusse suunamine oli üheks osaks Väikese Väina forsseerimise õnnestumisel.

Isamaasõja orden saadud Kuramaa 1945.a lahingute eest Kaulatsi juures.

[ppp]

Jälle ikka rühma-, mitte jao komandör! Rühm - vzvod, jagu otdelenije. Rühmas 4 jagu jne...

[tossom]

Vigade parandus tehtud.

[tossom]

Arnold Kress. Kuni aastani 1949. ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, viibis Teise maailmasõja ajal 1941–1944 NSV Liidu tagalas.
Ühte vana dokumenti lugedes siiski igati teemasse sobiv mees, kuna alates 1942. aasta Jaanuarist tegeles otseselt Uurali sõjaväeringkonnas rahvusväeosade formeerimisega ja pärast viibis ENSV valitsuse esindajana Laskurkorpuse juures kuni 1944. aasta Septembrini, kui võeti Tallinn.
Pildil näha olev tõend on esitatud personaalpensioni saamiseks. Tõendit kinnitavad Kindralleitnant Lembit Pärn ja Kindralmajor Karl Aru. Mõlemad olid tollal Moskvas asunud K. Voroshilovi nimelise Kõrgema Sõjaväeakadeemia õppejõud.
Ja veel, ka piltidel näha olev medal Tubli töö eest Suures Isamaasõjas 1941- 1945 ja eriti tema dokument on kaunis huvitavad eksemplarid. Kindlasti ei ole palju neid, mis on antud ENSV Ülemnõukogu presiidiumi poolt ja millele kirjutas alla Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees J. Vares-Barbarus isiklikult. Kress sai medali kätte mingil põhjusel pea paar nädalat hiljem, mida kinnitab ka vastav tõend.
Tavaliselt autasustasid medaliga Tubli töö eest Suures Isamaasõjas 1941- 1945 linnade/ rajoonide täitevkomiteed, millede templeid võib kenasti medali dokumendis ka näha, kui mõni peaks kätte sattuma. Tegemist ei ole haruldase autasuga- medaliga autasustati ENSV-s ligi 21 000 korral ja kuni aastani 1995 on medaliga autasustatud üldse kokku ligi 16 000 000 korda.
Medal asutati NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi poolt 6. Juunil 1945.

[uscha]

Eesti Sõjamuuseumi jõudis Eesti Laskurkorpuses teeninud leitnant Leo Randmäe vormikuub, müts, märgid ja muud huvitavat.
Leitnant Randmäe on kahe Punatähe ordeni kavaler - ühe number 1480823 ja teine 1480824.
Nüüd võib vist juba 99% kindlalt väita, et 1 480 xxx vahemik oli eraldatud Eesti Laskurkorpuse ohvitseridele.

Leo Randmäe asju saab näha siin - http://www.esm.ee/Infokiri/2012-12-Muus ... dused.html

[tossom]

Väga tore, et Randmäe asjad jõudsid sinna, kus on nende õige koht. Ja see, et 1 480 xxx vahemik oli eraldatud Eesti Laskurkorpuse ohvitseridele tundub tõsi olevat.
Praegu on siis minimaalne teadaolev number 1 480 327 ja maksimaalne 1 480 888. Sinna vahele jääb 561 Punatähte... aga kindlasti on see intervall suurem. Eks aeg anna arutust:)

[Borja]

Eesti Sõjamuuseumi jõudis Eesti Laskurkorpuses teeninud leitnant Leo Randmäe vormikuub, müts, märgid ja muud huvitavat.
Leitnant Randmäe on kahe Punatähe ordeni kavaler - ühe number 1 480 823 ja teine 1 480 824.
Nüüd võib vist juba 99% kindlalt väita, et 1 480 xxx vahemik oli eraldatud Eesti Laskurkorpuse ohvitseridele.

Leo Randmäe asju saab näha siin - http://www.esm.ee/Infokiri/2012-12-Muus ... dused.html

Vormikuube seal väljapanekus võiks siiski oluliselt "korrastada" - s.t jätta ainult püstkraega vormile ajaliselt sobivad autasud (kuni medalini 30a NArmeed) ning koristada ära kuube retsiv (ja sinna sobimatu) hilisem juubelirämps

[LoCo]

Ühe laskurkorpuse seersandi kuulsuse ordeni III järk, nr. 19360, saadud Narva "vabastamise" eest. Autasustamine 25.VIII.1944. a.
Lisaks oli ta ka punatähe kavaler, nr. 2121811, saadud Läti "vabastamise" lahingute eest. Sellest hetkel head pilti ei ole.
Väidetavalt esitati ta Saaremaa lahingute eest Nõukogude Liidu kangelase kandidaadiks, kuid jäi sellest aunimetusest ilma, kuna ei astunud partei liikmeks. Saaremaal võitles ta 300. laskurpolgu kooseisus 5. laskurroodu luurajana.

slava.jpg (154.25 KiB) Vaadatud 15283 korda

Mees ise vasakult teine.

[tossom]

Kena väikese numbriga ja huvitava ajalooga orden. Autasustatu nime ei ole kuidagi võimalik teada saada?

[tossom]

Nooremseersant Evald Müürsepp. Suvorovi ordeniga autasustatud 23. Suurtükiväepolgu 6. patarei traktorist- mehaanik.
Medal saadud Oktoobris 1944 Väikese Väina forsseerimise ja Saaremaa lahingute eest. Väikese Väina forsseerimise ajalt vedas traktoriga ilma puhkamata ja vaatamata halbadele teeoludele neli ööpäeva järjest divisjonile laskemoona, tänu millele täitis divisjon lahinguülesande.

Selline medali dokument on tegelikult küllaltki haruldane, sest see on ajutine medali dokument. Just selline dokument anti Sulle rindel koos medaliga pihku. Sõja lõppedes läksid selle dokumendiga sõjakomissariaati, kus Sulle siis punasekaaneline ordeni või medali tunnistus välja kirjutati ja ajutine tunnistus ära võeti.
Loodan, et medal ka juurde leitakse.

[uscha]

8. Eesti Laskurkorpuse poliitosakonna sekretäri, leitnant Edgar Nittimi, Punatähe orden.
Ordeniraamat oli kahjuks kaduma läinud.

[tossom]

Üks Punatähtede intervall, mis hakkab samuti nähtavale ilmuma on tähed numbri algusega 939 ***
Selles teemaski on eespool Jefreitor Karl Alliksaare komplektis Punatäht nr 939456 mille Alliksaar sai Sõrve säärel. Alljärgnevalt pildid kahest kenast Punatähest numbritega 939392 ja 939477. Üks on mul ammu, teise sain eelmisel nädalavahetusel ja nad on üsna kindlasti antud Väikese Väina forsseerimise või Saaremaa lahingute eest 1944. aastal. Ordenite saajad on hetkel veel tundmatud.
Tähed on huvitavad ka seetõttu, et on oma mõõtudelt pisut suuremad.

[tossom]

No ja lisame samast intervallist ühe veel... 300. Laskurpolgu sanitaarrühma komandör, leitnant Edgar Reinson. Lahinguteenete medali sai ta 1945. a. Kuramaa lahingute eest, kus aitas haavatuid ja organiseeris nende transporti.
Punatäht numbriga 939429 saadud 5. Oktoobril 1944. Väikese Väina forsseerimise käigus, kus vaatamata vastase marutulele aitas ennastsalgavalt haavatuid. Peale seda, kui dessant Saaremaal maabus abistas oma rühmaga lahinguväljal haavatuid ja tõi sealt oma rühmaga ära rohkem kui 60 haavatud sõjameest.

939*** seeriast on siis hetkel teada:
939392 tundmatu
939429 leitnant Reinson
939456 jefreitor Alliksaar
939477 tundmatu

Natuke informatsiooni dessandi kohta ( militaar.net ):
5. oktoobri 1944 hommikul kell 6.00 alustas Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus, suurtükitule katte all Väikese Väina dessanti. Dessant toimus Saaremaa rannikule umbes 20 km. laiusel alal Jaani külast põhjas kuni Kõrkvere külani lõunas. Dessandiks oli laskurkorpusel kasutada umbes 70 land-lease korras ameeriklastelt saadud amfiibautot ja dessandipraami. Peale selle veel rekvireeritud- ja soomlaste käest saadud paadid. Dessant toimus paksu hommikuudu katte all, mistõttu see tuli sakslastele ootamatult ja ei suudetud osutada märkimisväärset vastupanu. Ainult mõni üksik väiksem grupp suutsid jääda kaitsele ja pani visalt vastu. Olukorda püüdis päästa 23. jalaväediviisi 67. gren. rüg. komandör oberst Jonas Graf zu Eulenburg, kes organiseeris kiiresti vastupealetungi. Selleks oli tal kasutada 67. gren. rüg. , 323. gren. rüg. 2. pataljon ja 532. mereväe suurtükipataljoni mehed jalaväelastena. Selle vastupealetungiga suudeti vallutada osa juba suureks kasvanud venelaste sillapeast, kuid rünnak takerdus Taaliku küla piirkonnas, mille punavägi oli suutnud juba tugevasti kindlustada. Järgmisel hommikul alustas dessanti ka punaväe 109. laskurkorpus ja siis ei jäänud Schirmeril üle muud kui anda oma vägedele käsk taandumiseks Sõrve. 6. oktoobril jäeti maha Kuressaare ja taanduti Salme küla juurde loodud kaitseliini taha.

[tossom]

Tuntud oksjoniportaalis müügis olnud komplekt. 7. Laskurdiviisi sanitaarpataljoni autojuht Roland Pajula.

[tossom]

7. Laskurdiviisi 27. Laskurpolgu 45mm kahurite pataljoni sihtur seersant Fedor Kuld. Punatähe ordeni kavaler.
Punatäht 2121843 saadud Kuramaal, kus lahingus 20.03.1945 hävitas otsesihtimisega vastase tanki. Sai samas lahingus mürsuplahvatuses haavata, mürsu lasi välja teine vastase tank.
Huvitav igatahes!