Korpusepoisid

[tossom]

Venemaa müügifoorumis liikunud major Valdur Hannula Nevski orden. Hannula oli ka Punatähe ja Isamaasõja I klassi ordeni kavaler.

[tossom]

Hannula Isamaasõja ordeni ja Punatähe autasulehed. Kirjas küll lahinguteenete medal, kuid sai Punatähe.

[tossom]

Boris Tork, 249. Laskurdiviis. Osales Velikije Luki lahingutes ja 1944. a lahingutes Eestimaa pinnal, sai Saaremaal raskelt haavata.

[uscha]

Vanemseersant Tammsalu sai oma Punatähe ordeni 1944. aasta 21. septembril aset leidnud Porkuni vennatapusõjas, kus ta väidetavalt 20 vaenlast tappis ja 60 vangistas. Kurb on see, et nendest kahekümnest tapetud vaenlasest oli tõenäoliselt suurem osa (kui isegi mitte kõik) eestlased!

Ordeniraamat on kõvasti vett saanud ja tint laiali läinud ning ordeninumbri loetamatuks muutnud, õnneks on peale sõda välja antud sõjaväepiletisse samuti Punatäht sisse kantud ja seal number selgelt loetav.

[Ben]

viimasele dokumendile allakirjutanud polguülem polkovnik Peeter Lepp oli samuti Internatsionaalse S6jakooli meeste seast.

aga Richard Milleri kohta vaatasin - tema läks kommunistliku tegevuse pärast Narvas politsei eest üle piiri Venemaale ja astus seal s6javäkke.

[tossom]

7. Laskurdiviisi 27. Laskurpolgu 4 roodu laskur, reamees Kreitsberg. Vapruse medali kavaler. Medal saadud 1944. a sügisel Avinurme lahingutes. Kaardiväemärk on samuti sama mehe oma.

[tossom]

polkovnik Gustav Kund, 249. eesti laskurdiviisi staabiülem. Isamaasõja I / II klassi, Punatähe ordeni ja medali 20 aastat tööliste / talupoegade punaarmeed kavaler.
Tema asjad liikusid samuti ringi venemaa avarustes. Ja vaid medali dokumendist saab kahjuks pilti näidata.

[uscha]

Paar päeva tagasi saadud nooremleitnant Vassili Varju Punatähe orden on päris huvitava looga.
V.Varju liitus 1941. aastal vabatahtlikult NKVD hävituspataljoniga, võttis osa 1941. aasta lahingutest, alguses hävituspataljoni koosseisus ning hiljem 121. laskurdiviisi 466. laskurpolgu koosseisus. 24.08.1941 lõi nooremleitnant Varju Kingissepa (20 km ida pool Narvat) linna lähedal tagasi kolm sakslaste rünnakut ja sai ise haavata.

Punatäht on tuttavast Eesti Laskurkorpuse vahemikust, V.V. ordeni number 1 480 646. Dokument kahjuks puudu aga samas tuli Punatähega koos 1985. aasta Isamaasõja orden, millel raamat kaasas ja nimi sees.

[uscha]

Eile õhtul tegin siin teemas olnud komplekte uurides ühe avastuse:

Leitnant Nuut 1 480 327
Major Silivask 1 480 422
Leitnant Vahter 1 480 491
Kapten Vilde 1 480 505
Major Ugand 1 480 508
Kapten Kässer 1 480 565
Nooremleitnant Varju 1 480 646
Major Kukk 1 480 648
Leitnant Orren 1 480 663
Kapten Radomski 1 480 888

Tuleb välja, et 1 480 xxx numbrivahemik oli eraldatud Eesti Laskurkorpuse juhtivkoosseisule?

[tossom]

Seda USCHA teooriat peab natuke kontrollima:)

Nüüd aga kaks Vapruse medalitega autasustamist Paul Alekseejev ja Elmar Luht. Mõlemad 1945. aasta Märtsikuu Kuramaa lahingute eest. Luht-i medalit hetkel veel otsitakse, Alekseevi medal on sellises seisus, et seda pole vist kunagi kantudki. Medalite seerianumbrid on ka üsna ühte auku.

[tossom]

Eile õhtul tegin siin teemas olnud komplekte uurides ühe avastuse:

Leitnant Nuut 1 480 327
Major Silivask 1 480 422
Leitnant Vahter 1 480 491
Kapten Vilde 1 480 505
Major Ugand 1 480 508
Kapten Kässer 1 480 565
Nooremleitnant Varju 1 480 646
Major Kukk 1 480 648
Leitnant Orren 1 480 663
Kapten Radomski 1 480 888

Tuleb välja, et 1 480 xxx numbrivahemik oli eraldatud Eesti Laskurkorpuse juhtivkoosseisule?

Täiendust, veel tundmatu Punatäht 1 480 757. Seisukord- superluks!

[LoCo]

7. Eesti Laskurdiviisi 300. laskurpolgu luurerühma ülem, seersant Alfred Kivimägi, s. 1920.

Punaarmeelase raamatus on välja toodud ka autasustamine eeskujuliku luuraja märgiga 30.II.1944.

IMG_8758.jpg (128.74 KiB) Vaadatud 15657 korda

Üks pilt ka Alfredist.

Alfred Kivimägi, s.1920.jpg (56.09 KiB) Vaadatud 15657 korda

[tossom]

E. Laskurkorpuse 7. Laskurdiviisi sidepataljoni telefonist, jefreitor Ilves.
Esimene Vapruse medal saadud hoopis snaiperina Velikije Luki lahingutes kvartalis 104 , kus oma vintpüssist hävitas 31.12.1942 7 vaenlase snaiprit. Samal päeval hävitas rünnakus sillale granaadiga veel 4 vaenlase sõdurit, mille tõttu õnnestus minna vasturünnakule.
Teine vapruse medal 2402785 saadud vastuluureüksuse SMERSH käsutuses karistusüksuses olles ( ilmselt Kuramaal ), kus peeti erilist hoolt selle üle, et kõik kes peaks on ikka eesliinil ja täidavad oma lahinguülesandeid. Lühidalt siis midagi sellist. Tegelikult esitati ta viimase eest Punatähe ordenile, aga sai Vapruse medali.

No huvitav igatahes, eriti see varane Luki all saadud medal.

Vapruse medal 2402570, ilmselt korpus ja ka madin Kuramaal. Kelle oma- ei tea...

[tossom]

Lisaks, Peklevkini Punatäht + dokument. Täht on 1480358 dokumendis aga 1480388. Kuskil on mingi apsakas juhtunud või on nad jagamisel sassi läinud. Aga Peklevkin oli samuti ohvitser- vanemleitnant. See jutt, et 1 480 *** Punatähti said tõesti ainult ohvitserid võib paika pidada. Praeguste andmete põhjal näib küll nii.

[tossom]

Kindralmajor Konstantin Karl Aru-Kaušinski (30. mai 1902 Tarva küla, Veltsa vald Läänemaa – 28. veebruar 1994 Tallinn) XX aastat RKKA medal.

1942. aasta aprillis komandeeriti alampolkovnik K. Aru Uurali sõjaväeringkonda Sverdlovskisse, kus määrati 249. Eesti Laskurdiviisi 779. suurtükipolgu ülemaks.

Teel Kalinini rindele viidi ta sama aasta 21. novembrist üle 7. Eesti Laskurdiviisi 23. suurtükipolgu ülemaks; osales selle polguga Velikije Luki lahinguis.

1943. aasta juulis edutati K. Aru 7. Eesti Laskurdiviisi suurtükiväe ülemaks.

1944. aasta 23. märtsil pärast seda, kui senine Eesti Laskurkorpuse suurtükiväe ülem polkovnik Johann Mäe Narva jõe idakaldal miinikillust surma sai, määrati K. Aru Laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks; 1945. aastal edutati ta suurtükiväekindralmajoriks.

Kes tahab, loeb rohkem:
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Aru