Punkri arhitektuur

Teemad, mis puudutavad metsavendade tegevust peale saksa vägede lahkumist Eestist ...
Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5349
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Punkri arhitektuur

Postitus Postitas Kriuks »

Leidsin netist julgeoleku poolt 1952. aastal koostatud metsavendade punkri skeemi:
punker(1).jpg
Kui kellegil peaks midagi sarnast kuskil silma jääma, võiks ta leitud materjali samuti siia riputada :wink: ...
Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5349
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Postitus Postitas Kriuks »

Teema elavdamiseks üks ülesvõte, kus näeme metsavend Jakob Ellervee'd oma purustatud punkri varemetel ( 1955. a ):

Pilt

PS Loodan, et kamraad Estoloog on nii lahke ja lisab mõned isikuandmed isand Ellervee kohta :roll: ...
Viimati muutis Kriuks, P Jaan 14, 2007 10:09 pm, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
moosivaras
Huviline
Postitusi: 147
Liitunud: N Jaan 05, 2006 12:13 am

Postitus Postitas moosivaras »

kui palju aega nende punkrite ehitamiseks kulus huvitav? :?
"Sõja ajal seadused vaikivad."
"Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu."
"Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks."
"Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega."
"Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine."
Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5349
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Postitus Postitas Kriuks »

kui palju aega nende punkrite ehitamiseks kulus huvitav?
Räägivad ja kirjutavad, et oli olnud nädala teema :roll:. Mida kiirem, seda parem. Oli ju oht, et keegi võib ehitusele peale sattuda. Heasti oli siis, kui külaline oli mingi punaaktivist. Siis tuldi toime üksnes ühe uue augu ( oluliselt väiksema 8) ) kaevamisega. Kui aga sattus läbi astuma tavainimene, tuli töö katki jätta ja teist kohta otsima hakata.
Estoloog
Huviline
Postitusi: 412
Liitunud: N Mär 09, 2006 12:32 pm

Postitus Postitas Estoloog »

Kriuks kirjutas:Teema elavdamiseks üks ülesvõte, kus näeme metsavend Jakob Ellervee,d oma purustatud punkri varemetel ( 1955. a ):

PS Loodan, et kamraad Estoloog on nii lahke ja lisab mõned iskuandmed isand Ellervee kohta :roll: ...
No ei tea. Eks ta võidi alles hiljem kinni võtta.

ELLERVEE, Jakob, Andrei s. 1924 Petserimaa Vilo v., arr. 27.01.59, kohaliku RJK otsus 15.06.59 §182 lg.1, 7a.; Mordva ANSV, vab. 27.01.66. [pr]
Viimati muutis Estoloog, P Jaan 14, 2007 12:34 am, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5349
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Postitus Postitas Kriuks »

Tänan täpsustava informatsiooni eest :!:
Kasutaja avatar
LoCo
Moderaator
Postitusi: 2133
Liitunud: L Aug 05, 2006 10:03 am
Kontakt:

Postitus Postitas LoCo »

Näide maapealsest punkrist:
Meinhard Leetmaa: "Punkri mõõtmed 3 korda 4 ja kõrgus 1,8m. Kahekordsetest palkidest seinad muldtäidisega ning lagi kaetud katusekujuliselt mullakihiga ning vihma kaitseks tõrvapapiga. Ühes küljes oli aken ja uks ning otsas teine aken. Sees kahekordsed nagid magamiseks, nurgas bensiinivaadist telliskivivoodriga ahi, kus võimalik oli ka toitu keeta. Punkri põranda alla oli kaevatud panipaik laskemoona, käsigranaatide, liha ja kartuli hoidmiseks. Käsigranaadi sisseviske kaitseks akendest seisid akende ees seestpoolt ettetõstetavad tuulamismasina sõelad. Uks oli kaetud kahelt poolt terasplekiga"
("Sõjas ja ikestatud Eestis" Stockholm 1979)

Näide maa-alusest punkrist:
Alfred Käärmann: "1946. aasta oktoobris nägin hirmsat vaeva omale talvepunkri ehitamisega. Selleks tuli kaevata 2,5 korda 2,5 suurune ja 2m sügavune auk, lõigata selle augu seinteks ja laeks ca 4 kuupmeetrit peeneid puid, need seljas kohale kanda, siis 1,5km kauguselt vana Tõrvavabriku juurest kanda telliseid ja laudu, kõik see paigale panna üksi ja ühe käega ning olla seejuures veel valvel, et keegi ei näeks. Auk maa sees oli juba valmis, kui samast lähedalt läksid soo peale marjule Hargla kommunistide naised! Tundsin nad häälest ära. Istusin kogu päev süvendi juures ja mõtlesin, mida nüüd teha. Kui naised peale juhtuvad tagasi tulles? Panna nad auku? Ja minna ise ära? Aga neid hakatakse ju otsima. Õhtul läksid naised tagasi, ilma et nad oleksid midagi märganud. Jätkasin ehitust, punker sai valmis. Ringi ümber punkri seadsin 12 82mm miinipilduja miini, milledele olin teinud lööksütikud, mis traadiga päästetavad, traadi teine ots oli kinni puu küljes 6-8m kaugusel. Nii oli punker kaitstud igalt poolt tuleja vastu" (A.Käärmanni mälestused, Eesti Muinsuskaitse Seltsi Ajalootoimkonna Arhiiv)
Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5349
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Postitus Postitas Kriuks »

Siin siis austatud Alfred Käärmann'i poolt ehitatud ja huvilistele soojalt soovitatud eluaseme skeemid ning üks ülevaatlik päevapilt:

Pilt

Pilt

Pilt
Viimati muutis Kriuks, R Juun 29, 2007 12:21 pm, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
marius
Kasutaja
Postitusi: 24
Liitunud: E Nov 13, 2006 9:12 pm

Postitus Postitas marius »

Võibolla rumal küsimus aga,kui nad näiteks punkris tuld tegid.Siis pidi see ka ju välja minema tossuna.Kas see korsten oli mingitmoodi varjatud vms?
Kasutaja avatar
raadik
Huviline
Postitusi: 209
Liitunud: P Aug 14, 2005 10:55 pm
Asukoht: Pärnumaa

Postitus Postitas raadik »

jah kui mina metsa punkrit ehitasin siis õõnestasin ühe kännu ära ja lükkasin korstan toru ümber
Kasutaja avatar
marius
Kasutaja
Postitusi: 24
Liitunud: E Nov 13, 2006 9:12 pm

Postitus Postitas marius »

Aap no ole sa tänatud.Tegelikult oli juba ammu tahtmine seda küsimust küsida.
Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5349
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Postitus Postitas Kriuks »

marius kirjutas:Võibolla rumal küsimus aga,kui nad näiteks punkris tuld tegid.Siis pidi see ka ju välja minema tossuna.Kas see korsten oli mingitmoodi varjatud vms?
Alfred Käärmann kirjeldab "Metsavenna käsiraamatus" protseduuri nii:

SUITSUTA KÜTTEPUU JA KÜTMINE

Suitsuta küttepuu on jalapeal surnud ja kuivanud lepp, millel rähnid koore maha ajanud ja mis veel püsti seisab... Sama kehtib ka noore peene männi kohta, aga kuival männil tuleb tõrvased oksakohad vahelt välja lõigata. Okstevahelised sirged jupid on kerged peeneks lõhkuda ja ei suitse kui õigesti tuld teha. Tõrvased oksakohad kõlbavad öösel pliidi kütmisel. Kuusk praksub ja kask haiseb!

Kütmine.

Tuli alustada pliidi all ainult mõne peene ja hästi kuiva pilpaga, vähehaaval juurde pannes jälgida, et tuli põleks heleda leegiga ja korsten hakkaks “hubisema” nagu priimus. Kui söed juba all, ei tohi korraga palju puid lisada vaid ühekaupa ja pidevalt väikse vahega. Niipea kui “hubin” vaikub, kerkib suits! Kui küttepuud on õigesti valitud ja kuivad, pliit “hubiseb”, on kütja vilunud ja korstna otsa juures on märgata päise päeva ajal ainult õhu virvendust, ei mingit suitsu! Keeta võib alati, mis lõhna ei anna. Kuid praadida liha või kooke ainult tugeva tuulega, mis lõhna hajutab. Öine torm vihmaga on selleks kõige sobivam, kui punker on teest kaugemal.


Ja siin siis piltlik näide väärast ahjukütmisest 8) ...

Pilt
Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5349
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Postitus Postitas Kriuks »

Mõned pildid Väike-Maarjas taastatud Martin Tamm'e ( oli metsas 1944-1954 ) punkrist ...

Pilt

Pilt

Pilt

Selguse mõttes tuleb märkida, et esimesel pildil ei näe me mitte Martin Tamm'e isiklikult. Martin tabati 1954. a, kinnipidamiselt vabanes ta 1970. a ning tänaseks on härra Tamm juba manalamees. Õnneks on säilinud temast ülesvõte õndsa EW päevilt ...

Pilt
Kasutaja avatar
BR00M
Huviline
Postitusi: 172
Liitunud: E Juul 03, 2006 6:23 pm
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas BR00M »

raadik kirjutas:jah kui mina metsa punkrit ehitasin siis õõnestasin ühe kännu ära ja lükkasin korstan toru ümber
Kas sa ka peitsid end metsas punaste eest :twisted: ? Või tegid seda muudel põhjustel
Estoloog
Huviline
Postitusi: 412
Liitunud: N Mär 09, 2006 12:32 pm

Postitus Postitas Estoloog »

Aga kus tara? :wink:

****

3. XII 1954. aastal peeti kinni ja arreteeriti tagaotsitav

TAMM, Martin Juhani p, sündinud 1912. aastal Eesti NSVs endises Viru maakonnas Kütti vallas, eestlane, keskharidusega.

Kodanlikus Eestis teenis M. J. TAMM kuni nõukogude võimu kehtestamiseni kodanliku Eesti piirivalvevägedes kaprali auastmes.

Kui Nõukogude Eestis algas saksa okupatsioon, asus ta tööle SD politseiorganitesse ja oli kuni 1942. aastani palgaline agent. Aastail 1942–1943 sai M. J. TAMM SD julgeolekupolitsei koolis Fürstenbergis (Saksamaa) teoreetilise ettevalmistuse ning ta määrati SD Võru (Eesti) referentuuri assistendiks, kus ta tegi aktiivset agentuuri- ja juurdlustööd.

SD Võru poliitilise politsei varem arreteeritud kaastööliste tunnistuste järgi töötas tagaotsitav Eesti lõunarajoonides, mistõttu teda otsiti peamiselt ENSV Võru, Antsla ja Vastseliina rajoonist, kuid neis rajoonides ei andnud tema tagaotsimine pikka aega positiivset tulemust.

1951. aastal tehti kindlaks, et tagaotsitava vend -

TAMM, Kalju Juhani p, sündinud 1934. aastal ENSVs Väike-Maarja rajoonis Kiltsi külanõukogus, metskonna tööline, eestlane, lõpetamata keskharidusega

elab Eesti NSV-s Väike-Maarja rajoonis ning alustati tema agentuurset läbitöötamist.

Selle töö käigus saadi agentuurandmeid, et K.J. TAMM on meelestatud nõukogudevastaselt ning PK meetmetega tehti kindlaks, et ta peab Eesti NSVst väljasaadetud isikutega kirjavahetust, milles kutsub neid üles võitlema nõukogude võimu vastu.

6. novembril 1954. aastal teatas K.J. TAMME läbitöötamisega tegelev ENSV MN juures asuva RJK Väike-Maarja rajooni voliniku aparaadi agent “Sirel”, et K.J. TAMM sõidab öösiti alatasa Lebavere küla lähedal asuvasse metsamassiivi ja et need sõidud ei ole seotud K.J. TAMME tööülesannetega, ning oletas, et selles metsas võib end varjata tema vend – meie poolt tagaotsitav TAMM, Martin Juhani p, kellele ta käib toitu viimas.

Agent “Sirelilt” saadud andmetest lähtudes valis ENSV MN juures asuva RJK Väike-Maarja rajooni voliniku aparaat Lebavere metsamassiiviga ja selle naabruses paikneva Porkuni metsamassiiviga tegeleva metskonna tööliste seast välja agent “Jahimehe”, kellele tehti ülesandeks jahipidamise ettekäändel need metsad läbi käia ja hoolega läbi uurida, et võimaluse korral avastada punker, kus tagaotsitav võis end varjata.

Seda ülesannet täites avastas agent “Jahimees” 1954. aasta 2. detsembril Porkuni metskonna piirides hoolikalt maskeeritud punkri ja teatas sellest kohe ENSV MN juures asuva RJK Väike-Maarja rajooni voliniku aparaadile.

3. XII 1954. aastal korraldati osutatud punkrile tšekistlik operatsioon, mille tulemusena tabati tagaotsitav TAMM, Martin Juhani p.

Punkrit, milles TAMM kinni võeti, piiras 3 meetri pikkustest lattidest ja okastraadist tara; operatiivgrupp leidis sealt ja konfiskeeris: 2 kuulipildujat, 8 vintpüssi, püstoli, 2 granaati, 5 miini ja suure koguse laskemoona ning nõukogudevastaseid märkmeid, sablooni šifreeritud kirjavahetuse pidamiseks ja relvapeidikute skeemi.

Kui TAMM, Martin Juhani p arreteeriti ja üle kuulati, tunnistas ta, et oli olnud poliitilise politsei SD agent ja hiljem Võru referentuuri assistent. Peidikute skeemi kohta seletusi andes, tunnistas M.J. TAMM, et see kuulub tema vennale TAMM, Kaljule, kes on nõukogudevastase organisatsiooni juht.

Et leida peidikud, konfiskeerida neisse peidetud relvad ja kinni võtta TAMM, Kalju, saadeti Väike-Maarja rajooni rühm riikliku julgeoleku komitee töötajaid.

Nimetatud operatiivrühm võttis TAMM, Kalju Juhani poja kinni, kuulas ta üle ja, kasutades tema tunnistusi peidikute skeemi kohta, konfiskeeris täiendavalt: lahingurelvi, laskemoona, lõhkeainet, nõukogudevastaseid kirjutisi, mitu komplekti kombainikette “Gallja” ning kirjavahetuse koode ja šifreid.

Kui TAMM, Kalju Juhani p oli arreteeritud ja teda üle kuulati, tunnistas ta, et ta on loonud põrandaalused noorteorganisatsioonid Tasuja ja Roheline Kaardivägi ning neid juhtinud, organisatsioonid olevat tegutsenud 1952. aastani, ketid “Gallja” oli ta võtnud 1953. aastal Väike-Maarja MTJi kombainidelt.

Mitmete agentuur- ja operatiivürituste ning juurdlusmeetmetega tehti kindlaks, et põrandaalused noorteorganisatsioonid Tasuja ja Roheline Kaardivägi olid tegelikult üks ja seesama organisatsioon. Esialgu oli noorteorganisatsiooni nimi olnud Tasuja, hiljem aga nimetati see ümber Roheliseks Kaardiväeks. Peale TAMM, Kalju selgitati välja veel 8 selle organisatsiooni liiget, kusjuures kõik 8 inimest olid organisatsiooni kuulumise ajal olnud alaealised. Kuus noorteorganisatsiooni Roheline Kaardivägi liiget kuulati üle ja selle tulemusena tehti kindlaks, et nimetatud organisatsioon, mida juhtis TAMM, Kalju, ei olnud nõukogude võimu vastu erilist aktiivsust üles näidanud ja et TAMM, Kalju oli organisatsiooni 1951. aastal laiali saatnud.

Juurdluse käigus tehti veel kindlaks, et TAMM, Martin Juhani p oli aastail 1953-1954 kirjutanud erinevatele Eesti NSV ühiskondlikele organisatsioonidele tigedaid nõukogudevastase sisuga anonüümkirju.

TAMM, Martin Juhani poja ja TAMM, Kalju Juhani poja süüasi on saadetud siseministeeriumi vägede sõjatribunali.

http://www.rk.ee/metsavennad/dokumendid/dok0454.html

*

ERAF.129SM.1.18354
TAMM Kalju Juhan (1935). TAMM Martin Juhan (1912)
Vasta

Mine “Teise Nõukogude Okupatsiooni Ajal/During the Second Russian Occupation”