Eestlastest Raudristi 1. klassi kavalerid ...

[uscha]

Kümme aastat tagasi hakkasin SIIA teemasse koguma eestlastest Raudristi kavalere ja neid kogunes 1229 nime aga tegelikult on mul neid kirjas juba üle 2400. Eelmisel aastal tuli läbi Bundesarchiv'i digiteeritud dokumentide uusi nimesid nagu paisu tagant ja koondasin kõik (BA + foorumi omad) kokku Exceli tabelisse, mis ootab veebipõhiseks andmebaasiks saamist. Neid nimesid tilgub endiselt juurde. Ilmselt on foorumiteemasse sattunud ka mehi, kes tegelikult ei olnud EK kavalerid vaid olid saanud Ida-ala rahvaste Vaprusmedali aga hiljem nimetati ka neid Raudristi kavalerideks. Meenub, et üks selliseid oli näiteks 183. Eesti julgestusgrupis teeninud ja 1942. aasta suvel langenud leitnant Eugen Sutt.

Excelis sai kerge vaevaga välja filtreeritud 1. klassi Raudristi mehed ja neid jäi sõelale 226 nime. See teeb siis ümmarguselt ühe EK1 kavaleri kümne EK2 mehe kohta. Suur osa 1. klassi Raudristi kavaleridest on juba mingi aukraadiga, vähemalt kapralid aga üldiselt siiski allohvitserid ja ohvitserid ning nende kohta leiab ilmselt rohkem isikuloolisi andmeid ja fotosid kui tavaliste reameeste kohta. Hakkan neid mehi ükshaaval siia postitama ja ehk õnnestub seeläbi leida uusi andmeid ja fotosid.

Alustan enda vanaonust, kellel möödub täna 102 aastat sünnist. Ise ei ole ma teda kohanud, sest tema surma ja minu sünni vahele jäi 10 aastat.

1. Unterscharführer Bernhard Valter Priske (23.04.1923 - 24.12.1975)

Sündinud Saaremaal, Kaarmas. Astus 1941. aasta sügisel vabatahtlikult 36. Eesti kaitsepataljoni ja tegi üksusega kaasa lahingud Stalingradi välisrindel, sai seal üles näidatud vapruse eest 2. klassi Raudristi. 1943. aasta 16. märtsil on liitunud Waffen-SS'iga ja määratud kui Legion Schütze 1. väljaõppekompaniisse - 1. Schtz.Ausb.Kp. (mot.). Kolm nädalat hiljem, 7. aprillil on ta suunatud edasi kui Legion Grenadier 45. rügemendi 13. kompaniisse. Päevakäsus on kirjas "... zur 13. und 14. Kompanie des Estnisches SS-Freiwilligen Gren.Rgts. versetzt.". 1944. aastal, Sinimägede lahingute ajal teenis alljuhina 20. ED 45. rügemendi 13. kompaniis (jalaväekahurid). Üksus oli lahingute aegu allutatud 11. SS diviisile "Nordland" ja 6. augustil 1944 annetati talle sama diviisi ülema poolt 1. klassi Raudrist.

Ilusat portreeülesvõtet temast näidata ei ole. On pilt, kus ta Stalingradi alt kodumaale jõudes pidulikul üritusel suppi sööb. Säilinud temast minu teada midagi ei ole, kunagi aastakümneid tagasi aga siiski mitu aastakümmet peale sõda olevat alles olnud rahvusvärvides varrukakilp aga mingis segadusehoos oli see ära hävitatud.

[uscha]

2. Unterscharführer Martin Teppan (23.03.1925 - 29.10.1945)

Jõgevamaalt, Kuremaa vallast. Kuulus 660. Eesti idapataljoni koosseisu ja Raudristi 2. klassi sai 30.03.1944, annetatud 20. ED poolt ja kinnitatud Augsbergeri allkirjaga. Kahjuks ei ole arhiivist õnnestunud leida andmeid tema EK1 annetamise kohta, olen selle info saanud Heino Prunsvelt'i Sõjasurmade raamatust. 660. Eesti idapataljon liideti 1944. aasta aprillis 20. ED koosseisu ja sellest sai 46. rügemendi III pataljon, mis 25. juulil Punaarmee Narva jõe forsseerimisel sisuliselt hävitati. Temast on omaette teema tehtud militaar.net foorumisse ja kopeerin sealt paar postitust ka siia.

Postitas kloss » 12 Nov, 2004 12:18

Vanaonu Martin Teppan sündis 1925 aastal Kuremaa vallas Jõgevamaal. Kuna perekond oli suhteliselt vaene, siis oli ta sunnitud koos venna Karliga minema 1930date lõpus Tallinna paremat elamist/tööd otsima. Tallinna elust keegi eriti midagi ei teadnud. Teada on vaid see, et vanem vend Karl sõdis saksa sõjaväe kooseisus 1941 Saaremaa lahingutes ja hukkus. Hetkel on ta ümber maetud Kuressaare Kudjape kalmistule.
Noormast vennast eriti teateidei olnud, oli vaid teada, et ta ei tahtnud vanemale vennale alla jääda ja kippus ka sõjaväkke. Kuna sõja alguses oli ta vaid 16 aastane, siis suure tõenäosusega valetas end vanemaks ning suure tõenäosusega valetas ka oma nime. Seda arvan sellepärast, et teadaolevates nimekirjades tema nime ei leia. Kuna minu vanavanaisa oli teise poja sõttamineku vastu, siis sai kogu sellest loost tabuteema. Teada on vaid seda, et Martin oli saksa sõjaväes Rebase pataljonis, võitles Venemaal, elas üle nii Sinimäed kui ka Emajõe lahingud, sai autasusid(millede üle ta väga uhke oli olnud) ning euroopasse taandumise asemel läks metsavennaks. Metsavennana tegutses Avinurme kandis koos sõjakaaslase kellegi Kasega(võis olla Hugo) ning koos langesid Sadala-Avinurme piirkonnas(aasta teadmata, teada oli koht ja 1990date alguses matsime Martini ümber Palamuse kalmistule).

Postitas tiir » 23 Jaan, 2012 11:44

Martin Teppan,Uno Kask,Mihkel Pärn lasti maha 29.10.1945a.haarangul.Elusalt saadi kätte August Pihkva..Rühma kuhu need mehed kuulusid on NKVD nimetanud "KRANAADIHEITJAD"1945A.suvel juhtis rühma Kaarel Rajasalu Venevere Kaitseliidu rühmaülem.Samast rühmast Vello Kask areteeriti 05.11.45a. 10a.Magadanis,tuli eluga tagasi.Heino Rosin lasti maha11.08.45a.Rajasalu areteeriti 1953a. 25+5a.; Evald Taliste s.1927a. 1949a.surmanuhtlus. Põhjala Ott suri vangis.Lepp Jakob langes haarangul.Mälestusi sellest rühmast palju,ka nimesid.1945a. suvel oldi laagris praegu ida-virumaa ja Jõgevamaa piiril ,mehi umbes 15. Seiklusrikkad operatsoonid Venevere ja Laekvere miilitsa ,jt.bolsevike vastu.Seda päva, kui Martin jt.maha lasti ,meenutab Heino õde Aime.Oli1945a.sügis,tulime koolist ,külavahel tulid vastu vene sõdurid .See mees kes kolonni ees sammus üritas akordioni mängida.Jumal küll see on ju Uno pill,jäin tee äärde seisma õhust tuli puudus .Siis nägin sõdurite keskel "väikest kutti" ,August Pihkvat,ta vaatas mulle otsa ja ütles :ära karda.Tee ääres kartuli põllul lebas surnud inimene.Kodus kuulsime et see oli Uno.Martini ja Mihkli surnukehad olid põllu servas metsa all.Matsime nad meie talu kaskede alla .Sinna kuhu olime koos Uno ja Martiniga paar kuud tagasi matnud mu kalli velle Heino.

[uscha]

3. Unterscharführer Ülo Adamson (30.11.1923 - ???)

EK2 dokumendis on kirjas, et on pärit Virumaalt aga EK1 paberile märgitud sünnikohaks Tallinn. Ei oma tema kohta mingeid andmeid peale sünnidaatumi ja teenistkoha, kusjuures EK2 annetamise ajal on ta teeninud Schijagdkommandos - suuskur-jahtkommando oleks otsetõlge. EK1 ajal on teenistuskohaks märgitud 20. ED 46. rügement ja ilmselt oli see konkreetne jahtkommando mõned kuud varem moodustatud ka siis 46. rügemendi alluvuses.

Omab keegi rohkemat infot selle kahe Raudristi kavaleri kohta?

[otofoto]

[uscha]

Memento andmebaasis on tema kohta kaks sissekannet ja sealse info kohaselt on ta jäänud 1944. aasta septembris Tartu rindel kadunuks.

[uscha]

4. Oberscharführer Rein Männik (14.01.1912 - 25.07.1944)

Sündinud Alutagusel, jäänud kaduma / tõenäoliselt langenud 1944. aasta 25. juulil Riigiküla juures. Teenis 20. ED 46. rügemendi 6. kompaniis ja oli üks väheseid eestlasi, keda autasustati korraga 2. ja 1. klassi Raudristidega.