47. rügemendi I pataljon Sinimägede lahingutes

[uscha]

Täna, 73 aastat tagasi asus I/47 positsioonidele Vaivara kalmistul.
Kollane triip markeerib maanteed, kalmistu eest kuni kurvini on ca. 750 meetrit, sinised täpid Vaivara vana kalmistu ees on PAK'i positsioonid.
Praegust Sinimägede muuseumit ning sellest ida poolejäävaid varemeid ründas pataljon 27. juuli öösel ja 28. juulil.

[uscha]

Ülo Tamre meenutab: "Anijal määrati mind 47. rügemendi I pataljoni 3. kompanii I rühma ülemaks. Saadeti Nõmmel asuvasse Armee Gaasikooli. Määrati Bad Tölz'i sõjakooli. Meie sõit jäi ära Narva rinde olukorra tõttu. Sain Sinimägedes peast raskelt haavata.".

Raamatu "Eesti Idapataljonid Idarindel 1941 - 1944" lk. 172.

[uscha]

Punaste telliskivide teemast üks hea ülesvõte 1944. aasta juuli / augusti lahingutandrist - vaade Lastekodumäelt üle Ridaküla merele.

http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:70636/13467

[uscha]

Kirjutab Uno Harald Peeter Põld:

[uscha]

Estniska Dagbladet, 14 august 2008:

"Kui 47. rügemendi esimese pataljoni ülem Georg Sooden 28. juulil 1944 Sinimägede lahingutes langes ja tema asemele määrati senine esimese kompanii ülem Peet Lehola, suunati Kiiler esimese kompanii ülemaks, kuid ta langes rindele jõudmise järel kohe 5. augustil 1944 Sinimägedes Vaivara surnuaia väravas oleval kaevikuliinil.".

Untersturmführer Elmar Kiiler (pildid FB'st ja arhiivist)

[Hall Kardinal]

Kiiler oli maetud Sillamäe lähedale Liivaküla sõdurikalmistule rida kaks haud kaks. Miskipärast oli lennuväe vormis. Vist hauptmann,kui mälu alt ei vea. Praegu puhkab Narvas.

[uscha]

Hea vaade Vaivara vanale kalmistule, taga vasakul paistab Vaivara kirik.
47. rügemendi I pataljoni positsioonid asusid kalmistumüüri taga haudade vahel ning punkrid olid kalmistu taga.
Üks tankitõrjekahuritest asus pildi keskel olevatest puudest teise puu juures ja teine tankitõrjekahur oli kalmistumüüri tagumisest otsast üle tee, ca. 50 meetrit põllu peale.

Eesti Ajaloomuuseum, AM N 5642:289

[uscha]

Alles hiljuti märkasin, et ühel Ilo Hindreuse Vaivara kalmistul tehtud fotodest on ka keegi ohvitser. Tõenäoliselt keegi rühmaülem aga võimalik, et ka kompaniiülem? Enamik 47. rügemendi I pataljoni rühmaülematest on veel teadmata aga nimeliselt on tuvastatud Lembit Kornel, Karl Lips, Anton Kont, Jüri Estam ja keegi Andersen. Foto on küll kehv aga ikkagi parem kui mitte midagi - ehk on võimalik see ohvitser tuvastada?

[uscha]

Tänu hiljuti Saksamaa arhiivi poolt avalikuks tehtud dokumentidele on olemas nimekiri 47. rügemendi I pataljoni meestest, kes Sinimägede lahingute eest said autasustatud 2. klassi Raudristidega. Kuna pataljon oli lahingute aegu allutatud 11. SS diviisile "Nordland" siis on ka autasud kinnitatud selle diviisi poolt. Kõik autasud on kinnitatud mõni päev peale aktiivse lahinguperioodi lõppu, 10. augustil 1944 ( va. Johannes Niitväli).

pataljoni staap:

Obersturmführer Aleksander Lont / Lüganuse / 23.10.1916
Rottenführer Kaine Aasmäe / Kavastu / 19.04.1911

1. kompanii:

Rottenführer Kalju Allik / Pärnu / 09.04.1924
Untersturmführer Bernhard Anderson / Kunda / 19.07.1921
Unterscharführer Elmu Järvine / Viljandi / 04.11.1913
Grenadier Valdur Peit /Kihelkonna / 25.09.1922
Rottenführer Elmo Raadik / Viljandi /12.01.1925
Grenadier Peeter Raud / Abja / 30.07.1922
Grenadier Aleksei Reihaus / Lelle / 03.06.1922
Grenadier Richard Rosen / Tartu
Grenadier Voldemar Soe / Mäksa / 01.01.1925
Grenadier Jaan Soontak / Soontaga / 30.03.1924
Grenadier Leo Teder / Rajangu / 17.12.1924
Grenadier Karl Tikovt / Viru-Maidla / 30.05.1925
Unterscharführer Jakob Uudevald / Küti / 16.05.1922

2. kompanii:

Untersturmführer Ilmar Hendrikson / Halinga / 18.08.1920
Unterscharführer Ilo Hindreus / Tallinn / 13.06.1923
Rottenführer Julius Karu / Narva / 29.08.1912
Unterscharführer Endel Kuusik / Võisiku / 14.02.1925
Unterscharführer August Oja / Paistu / 23.11.1920
Rottenführer Heinrich Oruste / Tallinn / 01.11.1920
Rottenführer Harald Paikles / Jõhvi / 07.11.1909
Sturmmann Ain Puusepp / Tali / 03.08.1923
Grenadier Jüri Saaremäe / Taevere / 06.11.1919
Grenadier Endel Saat / Tahkuranna / 09.11.1923
Unterscharführer Endel Salu / Iisaku / 01.12.1920
Grenadier Gustav Tamberg / Kohila / 19.03.1922
Grenadier Evald Toht / Tori / 20.03.1922
Grenadier Aleksander Trofimov / 06.04.1915

3. kompanii:

Grenadier Allex Aja /Kunda / 31.12.1924
Grenadier Endel Arukäe / Lümanda / 28.08.1924
Grenadier August Juhanson / Seliste / 19.08.1913
Grenadier Aksel Kaljulaid / Tori / 31.12.1911
Sturmmann Allex Kütt / Harku / 09.08.1921
Sturmmann Kalju Maidla / Vändra / 16.09.1923
Unterscharführer Kaarel Merilo / Kohtla / 17.06.1912
Rottenführer Viktor Pärna / Põltsamaa / 07.01.1923
Unterscharführer Reinhold Reedik / Paikuse / 23.10.1918
Grenadier Guido Saarits / Tallinn / 20.01.1924
Obersturmführer Johannes Talvi / Taevere / 27.03.1914
Unterscharführer Leonhard Tilk / Tallinn / 09.07.1923

4. kompanii:

Untersturmführer Jüri Estam / Tartu / 20.03.1920
Rottenführer Alder Kadak / Pärnu / 10.11.1913
Untersturmführer Ennu Männik / Tartu / 04.12.1908
Rottenführer Rene Vigel / Viljandi / 14.09.1921
Grenadier Gustav Volmerson / Tori / 26.06.1921
Grenadier Johannes Niitväli / 12.02.1924 (EK2 annetatud 27.08.1944)

[tonu]

Huvitav kas Voldemar Soe võiks olla hilisema nimega Valdur Soe

[uscha]

Valik I/47 ohvitseride allkirju. Ülemine on Georg Soodeni langemise järel pataljoniülemaks saanud Peet Lehola allkiri ja all 4. kompanii ülema Ennu Männiku oma. Keskel on adjutant, kelle nimi peaks olema Mähe - vähemalt sellisena on see siin teemas mõned lehed eespool kirja läinud. Tundub, et see Mähe ei ole eestlane vaid pigem sakslane, sest allkiri oleks nagu kohati sütterlini kirjas kirjutatud? Kes see Mähe on?

[uscha]

Eesti diviisi 47. rügemendist on säilinud väga vähe fotosid aga nüüd ilmus välja üks ilus ülesvõte 47. rügemendi I pataljoni sanitaarteenistuse (Sanitätsdienste) grupist. Saksa sõjaväe koosseisutabelite järgi moodustas pataljonis sellise grupi ohvitser, kaks sanitari ja mõned reasõdurid ning sellise grupi ülesandeks oli lahingute ajal organiseerida pataljoni sidumispunkt (Truppenverbandplatz). Lahinguväljalt sõdurite transportimine sinna punkti oli juba kompaniisanitaride ja abiks antud haavatuvedajate (Hilfskrankenträger) ülesanne.

Ülesvõte on tehtud 1944. aasta suvel, juuni lõpus või juuli alguses Anijal, kus paiknes 659. Idapataljonist ja värskelt mobiliseeritutest formeeritud 47. rügemendi I pataljon. Paremalt teine mees on Dr. Hillar Timusk, kes oli pataljoni arst. Tema auaste oli U.Stuf. või O.Stuf - kui Photoshopis seda pilti kruttida siis on näha, et tema õlakutel on mingid vigurid peal aga ei saa aru, kas O.Stuf. tärnid või sanitaarteenistuse ussid. Kogu seltskonna vormiriietus on väga kirju - vähemalt neljal mehel on seljas kuuenööbilised Wehrmacht'i vormikuued, millelt on maha harutatud WH tunnused ning on asendatud Eesti diviisi omadega. Vasakult teine mees on oma rinnatasku alla õmmelnud SS ruunid nagu seda on mõnikord pataljon "Narva" meeste fotodel näha. Kolmandal mehel on varrukalt kotkas puudu. Põlvitaval mehel on paremale varrukale õmmeldud ESTLAND kirjaga Luftwaffe käisekilp, tema taga seisval mehel on varrukal trükitud W-SS varrukakotkas. Sellist tüüpi kotkast on fotodel harva näha aga kuna 1944. aasta suvel ja sügisel tehtud ülesvõtteid on üldse väga vähe säilinud ja kui isegi nendel vähestel see kotkas mõnikord näha on siis tähendab, et neid pidi siin ikka omajagu välja jagatama. Lipu all istuval allohvitseril on nööpaugus 2. klassi Raudristi ja vist Talvelahingud Idas medali lindid, taskul Must Haavatumärk - ilmselt vana Soodeni pataljoni mees. Suitsuga reamehel, kes seisab Timuski kõrval on õlakute värvipael midagi valgest värvist tumedamat - võimalik, et meditsiiniteenistuse sinine ja seega võiks tema olla üks paarist sanitari väljaõppe saanud mehest seal grupis. Kõige rohkem küsimus tekitab paremal servas seisev O.Scha. - tema õlakutel on peale ühe O.Scha. auastet näitava tärni veel mingi vigur. Vasakul varrukal on näha käiselinti ja kui Photoshop appi võtta ja natuke ette kujutada siis võiks seal olla kirjas Hitler ja seega käiselint võiks olla 1. W-SS diviisi "Leibstandarte SS Adolf Hitler" oma. Kui nii siis võiks olla õlakutel LAH'i monogrammid. Sarnaselt vasakult teise mehega on ka temal vasaku tasku all ruunid, mida eeskirjade järgi kasutasid sakslased siis kui olid määratud välismaalastest formeeritud üksuse koosseisu. Aga võimalik, et mõlemad mehed on ruunimärgid õmmelnud edevusest, O.Scha. õlakutel on hoopis näiteks "20" nagu 20. Eesti diviis ja varrukalint on mingi kodukootud variant.

Igatahes on tegemist ühe väga vinge ülesvõttega ja võib ainult ette kujutada kui kirju oma vormiriietuselt kogu pataljon välja võis näha.

[Kriuks]

Igatahes on tegemist ühe väga vinge ülesvõttega ...

On tõesti! Aitüma kuvamast!

[uscha]

Dokumenteeritud I/47 väljalangemised alates rindele jõudmisest kuni 1944. aasta septembrini - andmed on väga lünklikud aga siiski parem kui mitte midagi. Kompaniid 1-3, 4. (raske) kompanii lisan hiljem.

1. kompanii

Grenadier Iljar Süvaorg - s. 17.09.1925, kaduma jäänud 25.07.1944 Samokrassis
Sturmmann Valmar Jõerand - s. 01.11.1906, kaduma jäänud 29.07.1944 Sinimägedes (ilmselt jooksus)
Obergrenadier Arved Juks - s. 13.10.1918, kaduma jäänud 30.07.1944 Sinimägedes (ilmselt jooksus)

2. kompanii

Rottenführer Aleksei Lehtoja - s. 19.10.1919, 30.07.1944 Sinimägedes (ilmselt langenud)
Grenadier Erich Käärt - s. 22.10.1924, 30.07.1944 Sinimägedes (ilmselt langenud)
Grenadier Aleksander Lainevool - s. 30.11.1912, 30.07.1944 Sinimägedes (ilmselt langenud)
Grenadier Gustav Moones - s. 19.10.1924, 30.07.1944 Sinimägedes (ilmselt langenud)
Grenadier Elmar Tagu - s. 01.12.1924, 30.07.1944 Sinimägedes (ilmselt langenud)
Grenadier Aleksander Uustal - s. 10.02.1924, 30.07.1944 Sinimägedes (ilmselt langenud)
Grenadier Karl Vels - 12.03.1920, 30.07.1944 Sinimägedes (ilmselt langenud) (elas sõja üle https://www.geni.com/people/Karl-Vels/6 ... 9443190981)
Grenadier Osvald Tint - s. 17.08.1921, 30.07.1944 Sinimägedes (ilmselt langenud)
Grenadier Harald Voolaid - s. 21.01.1920, 04.08.1944 Sinimägedes langenud
Rottenführer Heinrich Parves - s. 26.11.1923, 04.08.1944 Sinimägedes raskelt haavata saanud
Grenadier Jüri Saaremäe - s. 06.11.1919, 16.08.1944 Vinni lossis surnud (kas Sinimägedes haavata saanud ja hiljem surnud)
Unterscharführer Endel Kuusik - s. 14.02.1925, 20.08.1944 Sinimägedes langenud (maetud Liivametsa kalmistule)
Grenadier Leon Tagapere - s. 04.12.1921, 20.08.1944 Sinimägedes langenud (maetud Liivametsa kalmistule)
Obersturmführer Raul Jüriado - s. 03.11.1919, 23.08.1944 Sinimägedes langenud (pealask, maetud Jõhvi VS samba kõrvale)
Rottenführer Otto Pipar - s. 05.04.1924, 10.09.1944 Sinimägedes kergelt haavata saanud
Grenadier Osvald Toirk - s. 03.01.1921, 11.09.1944 Sinimägedes langenud (maetud Liivametsa kalmistule)

3. kompanii

Obergrenadier Karl Kivisild - s. 31.03.1912, 24.07.1944 Tarapõllu (kaduma jäänud)
Grenader Ilmar Anvelt - s. 10.05.1911, 29.07.1944 Sinimägedes kaduma jäänud
Obergrenadier Voldemar Lind - s. 19.09.1909, 30.07.1944 Sinimägedes kaduma jäänud
Obergrenadier Martin Heinoja - s. 06.01.1909, 30.07.1944 Sinimägedes kaduma jäänud
Obergrenadier Elmar Kangur - s. 17.01.1913, 05.08.1944 Sinimägedes kaduma jäänud
Grenadier Paul Kais - s. 22.07.1924, 05.08.1944 Sinimägedes kaduma jäänud
Grenadier Ants Kirsel - s. 14.01.1913, 05.08.1944 Sinimägedes kaduma jäänud
Obersturmführer Johannes Talvi - s. 27.03.1913, 05.08.1944 Sinimägedes langenud (kild pähe, maetud Jõhvi VS samba kõrvale)
Grenadier Hermann Uljas - s. 27.06.1924, 07.08.1944 Sinimägedes kaduma jäänud
Grenadier August Kangur - s. 27.12.1910, 19.08.1944 Sinimägedes kergelt haavata saanud
Rottenführer Heino Mangelson - s. 31.03.1921, 22.08.1944 Vaivaras kergelt haavata saanud

[uscha]

47/4. (raske) komp. Sinimägede lahingu esimesel päeval kaotas komp. suurema osa oma koosseisust „Stalini oreli“ tule alla jäädes. Nende positsioonid asusid põhiliselt Vaivara vanal kalmistul. Näiteks mp.rühma 12 miinipildujast jäi terveks vaid 2. Osa kompaniist oli pärast Sinimägede lahinguid Krivasoos, osa ka mere ääres.
Kompül- ustuf. Männik, Ennu
Miinipilduja rühmaülem- ustuf. Estam Jüri- sai haavata 18.09. positsioonide maha jätmisel mere ääres.
Fikseeritud kaotused seisuga 31.07.1944.a.:
Surnud - Kütti, Kiis, Kiilaspää, Rinne, Randjärv.
Haavatud - Teder, Teders, Känner, Viksi, Mets, Mänd, Harimäe, Sinimets, Rannaste, Aun, Eier

Lisan siia kõrvale ka 4. kompanii väljalangemised omaaegsete dokumentide järgi - ükski nimi ei ühti eespool mainitutega, mis kinnitab ainult seda, et säilinud dokumendid on kahjuks väga lünklikud.

Nimekirjast Richard Rosen ja Johannes Niitväli said Sinimägede lahingute eest ka 2. klassi Raudristid.

4. (raske) kompanii

Sturmmann Voldemar Zuppur - s. 01.07.1921, 24.07.1944 5 km Auvere raudteejaamast lõunas kaduma jäänud / langenud
Rottenführer Otto Ikla - s. 09.12.1920, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Sturmmann Valter Ots - s. 17.07.1913, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Ülo Kiison - s. 11.03.1925, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Johannes Zeiger - s. 24.11.1925, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Leopold Kreis - s. 12.02.1918, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Peeter Gross - s. 15.02.1923, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Voldemar Malvik - s. 14.06.1923, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Vladimir Orgla - s. 22.06.1910, 29.07.1944 Sinimägedes langenud
Grenadier Arvo Vahtre - s. 03.11.1920, 29.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Nikolai Küünarpää - s. 04.02.1924, 29.07.1944 Sinimägedes kergelt haavata saanud
Rottenführer Heino Sepp - s. 26.06.1921, 29.07.1944 langenud, maetud Narvast 50 km läände
Grenadier Aleksander Nuut - s. 19.01.1922, 30.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Jüri Jürgenson - s. 15.07.1924, 30.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Elmar Laaneorg - s. 05.04.1924, 30.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Grenadier Eugen Maripuu - s. 17.06.1917, 30.07.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Rottenführer August Pendra - s. 11.11.1918, 30.07.1944 Sinimägedes kergelt haavata saanud
Grenadier Richard Rosen - s. 30.05.1920, 04.08.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)
Sturmmann Admar Murusalu - s. 23.05.1924, 05.08.1944 Sinimägedes haavata saanud
Sturmmann Feliks Lustig - s. 03.10.1924, 17.08.1944 Vokal raskelt haavata saanud (õnnetus, OT mees lasi püssist kuuli pähe)
Grenadier Johannes Niitväli - s. 12.02.1924, 21.08.1944 vasakust jalast raskelt haavata saanud
Grenadier Artur Aavik - s. 21.08.1924, 23.08.1944 Sinimägedes tõenäoliselt langenud (vermutlich gefallen)

Järgnev kolmik sai raskelt haavata õnnetuses. Kõigil kolmel olid killuhaavad, mis tähendab, et nad panid midagi enda nina ees plahvatama. Dokumendis on kirjas "Verunglückt durch unvorsicht. Waffen gebrauch" - ebaõnn relva mittesihipärase kasutamise järel. Kellegi memuaaridest meenub jutt, kuidas prooviti lasta k98 otsa käivast püssigranaadiheitjast granaati aga ei kasutatud selleks õiget puukuuliga moona vaid lasti tavalise laskemoonaga ja tulemuseks oli vist isegi üks surnu ja mõned haavatud. Siin võis midagi sarnast olla.

Unterscharführer Edur Õunas - s. 23.11.1918, 15.08.1944 Sinimägedes raskelt haavata saanud
Sturmmann Aleksander Kamenik - s. 14.03.1923, 15.08.1944 Sinimägedes raskelt haavata saanud
Grenadier Endel Peedimann - s. 15.09.1924, 15.08.1944 Sinimägedes raskelt haavata saanud