KL Saaremaa malev
Re: KL Saaremaa malev
Korralikud sarved on ikka instruktorile tehtud
-
muhumetsad
- Huviline
- Postitusi: 827
- Liitunud: P Sept 14, 2014 9:47 am
Re: KL Saaremaa malev
Saaremaa maleva rinnamärk võeti kasutusele 1938. a.
Sooviks näha fotosid, kus seda kantakse.
Sooviks näha fotosid, kus seda kantakse.
- Saaremaa.JPG (145.69 KiB) Vaadatud 16872 korda
-
muhumetsad
- Huviline
- Postitusi: 827
- Liitunud: P Sept 14, 2014 9:47 am
Re: KL Saaremaa malev
eelmisel pildil on mehel , kännu otsas sama märk rinnas , pole vaja kaugelt otsida.LoCo kirjutas:Saaremaa maleva rinnamärk võeti kasutusele 1938. a.
Sooviks näha fotosid, kus seda kantakse.
Pudelid ja kaardid on peamised
Re: KL Saaremaa malev
Huvitav, et sa SK aspirantide kursuse ja maleva märgil vahet ei tee.muhumetsad kirjutas:eelmisel pildil on mehel , kännu otsas sama märk rinnas , pole vaja kaugelt otsida.LoCo kirjutas:Saaremaa maleva rinnamärk võeti kasutusele 1938. a.
Sooviks näha fotosid, kus seda kantakse.
Re: KL Saaremaa malev
Haruldase Saaremaa maleva rinnamärgi tunnistus annab teada, et 1940. a 30. maiks oli märgi kandmise õigus antud 34 isikule.
Eesti kaitseliidu Saaremaa maleva rinnamärgi tunnistus: Aleksander Laussen, KLM ET 1530:4 F.14, Eesti Sõjamuuseum - Kindral Laidoneri Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1564471
Re: KL Saaremaa malev
Selline lugu ja selline tore foto Laimjala malevkonna Saareküla rühmast.
- Manused
-
Re: KL Saaremaa malev
Arhiivimaterjale Matu talu aidaräästast
Kevadel, kui Matu talu perenaine Maria Vahter lasi lammutada vana lambalauda katuse, tulid selle roovitise vahelt välja kahe vana vintpüssi jäänused, suurel hulgal padruneid ja arhiivitoimiku mahus vanu dokumente. Püssid olid sedavõrd ajahambast puretud, et need jäeti perepoegadele mängida, padrunid aga viis politsei endaga kaasa. Tõenäoliselt pisteti kõik need esemed räästa alla 1940. aasta suvel pärast punapööret, kui polnud enam täit selgust, mis tohib kodus olla ja mis võib kujuneda kompromiteerivaks materjaliks uute võimude silmis. Võimalik, et peitmise põhjuseks olid dokumendid, mis rullikeeratuna olid relvade juurde torgatud. Nimelt kajastavad need uut reaalsust, milles Eesti Vabariik pärast Teise maailmasõja puhkemist 1939. aastal elas. Eesti kuulutas end küll neutraalseks riigiks, aga tähelepanelikult tuli jälgida, mis riigi naabruses toimub. Saaremaa oli piiriäärne saar ja sealt sai erinevatest punktidest teostada õhuvaatlust. Üks õhuvaatluspunkt asetses Saarekülas. Kogu Eesti territooriumi õhuvaatlussüsteemis kandis Saareküla punkt järjekorranumbrit 255. Õhuvaatlus kuulus Kaitseliidu ülesannete hulka. Matu talu dokumendid näitavadki, kuidas Laimjala vallas, keskusega Saareküla postiagentuuris, oli õhuvaatlus korraldatud. Postiagentuur oli keskuseks kasvõi juba seetõttu, et seal asus telefon (numbriga „Laimjala 4 - I“ või varutelefon Laimjala Kaitseliidu Kodus „Laimjala 5“), millega peeti sidet Kaitseliidu Saaremaa Maleva ja Kuressaare õhuvaatluskeskpostiga. Vastav ülesanne oli Laimjala vallas pandud kaheksale inimesele. Rühma juhtisid postivanem Aleksander Jõeäär (Saareküla) ja postivanema abi Johannes Ristimägi (Saareküla). Kuus vaatlejat elas valla territooriumi eri nurkades: Joosep Tumma (Mägi-Kurdla küla), Aleksei Rand (Saareküla), Anton Ennemuist (Audla küla), Joann Tammkivi (Ruhve küla), Aleksei Teesalu (Kingli asundus) ja Alise Saar (Ranna küla). Kõik nad olid kaitseliitlased. Valves oldi pidevalt kolmes vahetuses; korraga olid väljas kaks vaatlejat. Õhuvaatluspunkti koosseisu kuuluvad inimesed pidid teenistuses olema kaitseliidu vormis, kaasas relv, lahingumoon ja ühe päeva toiduvaru. Varustusse kuulusid binokkel, stopper aja mõõtmiseks, lennuki kauguse- ja kõrgusemõõtja ning Lääne-Eesti saarestiku kaardid. Üles tuli kirjutada kõik Eesti ja võõrriikide lennukid – taevasse ilmumise aeg ja koht, kuuluvus, lennusuund, kõrgus ja tegevus. Viimase all mõeldi lennukite maandumist, neilt signaliseerimist, tulistamist, esemete alla viskamist jms. Kogutud informatsioon tuli edastada Kuressaarde. Ette olid nähtud ka tegevusjuhised olukorras, kui lennuk õhuvaatluspunkti territooriumil maandus. Eesti õhujõudude või sõbraliku riigi lennukit tuli igati abistada, samas kui vaenuliku riigi lennukimeeskond tuli vahistada ning anda politseile või sõjaväevõimudele üle. Lisaks õhuvaatlusele pidid rühma liikmed tagama postikorralduse tõrgeteta töö ja hoidma töökorras telefoniside. Rühma liikmed said väljaõppe, mis keskendus lennukimarkide ja eraldusmärkide tundmisele. Matu talust leitud materjalid on seotud 1939. aasta detsembri ja 1940. aasta veebruari-märtsiga. Kahjuks ei ole dokumentide juures andmeid Saareküla õhuvaatluspunkti töö tulemuste kohta, s.o millised lennukid siit üle lendasid, kellele need kuulusid ja millega tegelesid. Võimalik, et selliseid lennukeid ei olnudki. Võimalik on seegi, et punkti tegutsemisaeg jäi liiga lühikeseks. Sellele viitavad vaatluspunkti materjalide hulgas olevad täitmata vaatluslehed ja tühi telefonikõnede registreerimise kaustik.
Leitud dokumendid lubas Matu talu perenaine Maria anda hoiule Saaremaa muuseumisse.
Kevadel, kui Matu talu perenaine Maria Vahter lasi lammutada vana lambalauda katuse, tulid selle roovitise vahelt välja kahe vana vintpüssi jäänused, suurel hulgal padruneid ja arhiivitoimiku mahus vanu dokumente. Püssid olid sedavõrd ajahambast puretud, et need jäeti perepoegadele mängida, padrunid aga viis politsei endaga kaasa. Tõenäoliselt pisteti kõik need esemed räästa alla 1940. aasta suvel pärast punapööret, kui polnud enam täit selgust, mis tohib kodus olla ja mis võib kujuneda kompromiteerivaks materjaliks uute võimude silmis. Võimalik, et peitmise põhjuseks olid dokumendid, mis rullikeeratuna olid relvade juurde torgatud. Nimelt kajastavad need uut reaalsust, milles Eesti Vabariik pärast Teise maailmasõja puhkemist 1939. aastal elas. Eesti kuulutas end küll neutraalseks riigiks, aga tähelepanelikult tuli jälgida, mis riigi naabruses toimub. Saaremaa oli piiriäärne saar ja sealt sai erinevatest punktidest teostada õhuvaatlust. Üks õhuvaatluspunkt asetses Saarekülas. Kogu Eesti territooriumi õhuvaatlussüsteemis kandis Saareküla punkt järjekorranumbrit 255. Õhuvaatlus kuulus Kaitseliidu ülesannete hulka. Matu talu dokumendid näitavadki, kuidas Laimjala vallas, keskusega Saareküla postiagentuuris, oli õhuvaatlus korraldatud. Postiagentuur oli keskuseks kasvõi juba seetõttu, et seal asus telefon (numbriga „Laimjala 4 - I“ või varutelefon Laimjala Kaitseliidu Kodus „Laimjala 5“), millega peeti sidet Kaitseliidu Saaremaa Maleva ja Kuressaare õhuvaatluskeskpostiga. Vastav ülesanne oli Laimjala vallas pandud kaheksale inimesele. Rühma juhtisid postivanem Aleksander Jõeäär (Saareküla) ja postivanema abi Johannes Ristimägi (Saareküla). Kuus vaatlejat elas valla territooriumi eri nurkades: Joosep Tumma (Mägi-Kurdla küla), Aleksei Rand (Saareküla), Anton Ennemuist (Audla küla), Joann Tammkivi (Ruhve küla), Aleksei Teesalu (Kingli asundus) ja Alise Saar (Ranna küla). Kõik nad olid kaitseliitlased. Valves oldi pidevalt kolmes vahetuses; korraga olid väljas kaks vaatlejat. Õhuvaatluspunkti koosseisu kuuluvad inimesed pidid teenistuses olema kaitseliidu vormis, kaasas relv, lahingumoon ja ühe päeva toiduvaru. Varustusse kuulusid binokkel, stopper aja mõõtmiseks, lennuki kauguse- ja kõrgusemõõtja ning Lääne-Eesti saarestiku kaardid. Üles tuli kirjutada kõik Eesti ja võõrriikide lennukid – taevasse ilmumise aeg ja koht, kuuluvus, lennusuund, kõrgus ja tegevus. Viimase all mõeldi lennukite maandumist, neilt signaliseerimist, tulistamist, esemete alla viskamist jms. Kogutud informatsioon tuli edastada Kuressaarde. Ette olid nähtud ka tegevusjuhised olukorras, kui lennuk õhuvaatluspunkti territooriumil maandus. Eesti õhujõudude või sõbraliku riigi lennukit tuli igati abistada, samas kui vaenuliku riigi lennukimeeskond tuli vahistada ning anda politseile või sõjaväevõimudele üle. Lisaks õhuvaatlusele pidid rühma liikmed tagama postikorralduse tõrgeteta töö ja hoidma töökorras telefoniside. Rühma liikmed said väljaõppe, mis keskendus lennukimarkide ja eraldusmärkide tundmisele. Matu talust leitud materjalid on seotud 1939. aasta detsembri ja 1940. aasta veebruari-märtsiga. Kahjuks ei ole dokumentide juures andmeid Saareküla õhuvaatluspunkti töö tulemuste kohta, s.o millised lennukid siit üle lendasid, kellele need kuulusid ja millega tegelesid. Võimalik, et selliseid lennukeid ei olnudki. Võimalik on seegi, et punkti tegutsemisaeg jäi liiga lühikeseks. Sellele viitavad vaatluspunkti materjalide hulgas olevad täitmata vaatluslehed ja tühi telefonikõnede registreerimise kaustik.
Leitud dokumendid lubas Matu talu perenaine Maria anda hoiule Saaremaa muuseumisse.
