Metsavendade „Harju Maleva" asutamispäeva tähistamine ja Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine.
Metsavendade „Harju Maleva", millest võrsus hiljem Harjumaa Omakaitse, tähistab Kohilas tuleval pühapäeval oma asutamispäeva. Aastapäevapidustustest võtab osa Eesti Omavalitsuse juht dr. H. Mäe, esinedes peokõnega ja avades taas Vabadussõjas langenute Kohila mälestusmärgi. Pidustuste kontsertosa täidavad Harjumaa Omakaitse segakoorid 800 lauljaga ja 12 puhkpilliorkestrit 200 mängijaga.
Metsavendade „Harju Maleva" asutamispäeva pidustused Kohilas algavad pühapäeval pärast lõunat kell 14.45 piduliku rongkäiguga, millest võtavad osa Harjumaa Omakaitse üksused, segakoorid ja orkestrid. Rongkäik algab spordiväljakult, kust siirdutakse Vabadussõjas langenute mälestussamba juure. Vabadussamba juures rivistub rongkäik paraadiks. Kell 15.15 toimub mälestussamba taasavamine Eesti Omavalitsuse juhi dr. H. Mäe poolt. Avamistoimingult suunduti rongkäik Kohila kooliparki, kus kell 17 algab metsavendade „Harju Maleva", ühtlasi ka Harjumaa Omakaitse aastapäeva tähistamine. Vabaõhuaktuse avasõna ütleb Harjumaa Omakaitse juhataja kol. E. Leithammel, kes oli metsavendade „Harju Maleva" loojaks Mahtra rabas 28, juulil 1941. aastal. Järgnevalt esineb peokõnega Eesti Omavalitsuse juht dr. H. Mäe.
Kõnele järgneb suur ühendkooride kontsert, kus esineb Harjumaa Omakaitse 24 segakoori ja 12 puhkpilliorkestrit umbes 1000 laulja ja mängijaga. Pidustuste lõpposa moodustab ettekannete- ja rahvamängude-õhtu Kohila rahvapargis, algusega kell 21. (Seoses Harjumaa metsavendade aastapäeva pühitsemisega saab Kohila jälle tagasi oma Vabadussõjas langenute mälestusmärgi. Nimetatud mälestusmärk rajati Kohila seltskondlike organisatsioonide eestvõttel ja avati 9. juulil 1939. aatsal. Mälestussammas on raiutud kunstnik A. Starkopfi kavandi järgi ja kujutab obeliski esiküljel pronksi valatud Vabadussõjaaegset eesti sõdurit, kes on suunanud valvsa pilgu itta. Samba esiküljel on raiutud graniiti sõnad: „Eesti vabadusvõitlustes langenutele" ja tagaküljel seisab raidkiri: „See usk, mis sangareid siis surma surus, ei unu ajas ega umbu murus ...". Enamlased ei talunud eriti samba idarada valvavat pilku ja nii purustati sammas punasõdurite poolt. Üksikud lõhutud samba osad on aga saadud säilitada. Kohe pärast Eesti vabanemist asus Harjumaa Omakaitse Kohila kompanii purustatud mälestussammast restaureerima, mille tulemusena avatakse uuesti tuleval pühapäeval mälestussammas, kus pronksist sõdur vaatab taas itta endise valvsa pilguga, nüüd aga veidi kõrgemalt aluselt kui enne.
Rahvusarhiivis on kirjeldatud pidustuste plakat - ERA.r-1920.1.4
Nüüdseks on üleval õige kuva.
