Vassili Riis

Materjalid, mis puudutavad metsavendade tegevust esimese Nõukogude okupatsiooni ja Suvesõja ajal ...
Vasta
Kasutaja avatar
labidamees
Veteran
Postitusi: 1862
Liitunud: L Nov 24, 2007 5:40 pm

Vassili Riis

Postitus Postitas labidamees »

Tema isa oli osa võtnud 1905. aasta revolutsioonist ja 1919. aasta nn. Saaremaa ülestõusust, bolshevistliku liikumisega oli seotud suur osa Riiside suguvõsast.

Esimene ülesanne anti Vassili Riisile 16-aastaselt, ta pidi kirjutama artikli Saaremaa maanoorte elust ajalehte «Noor Proletaarlane» ja tegema koolis õpilaste hulgas selgitustööd.Ülesande sai Riis Aleksander Ellamilt, Tallinna ja sealtkaudu ka Moskva seltsimeestega seotud mehelt, kes üritas pärast bolshevike nurjunud võimuhaaramiskatset 1924. aastal taastada bolshevistlikku organisatsiooni Saaremaal. Selle kohtumise kohta kirjutab Riis: «Kõik minus hõiskas, uhkustas! Mind usaldati...»

Töörahva juht Aleksander Ellam oli hiljem pikka aega tagaotsitav kriminaalkuriteo eest. 1928. aastal lasi ta maha teda arreteerima tulnud konstaabli. Viis aastat hiljem tabas sama saatus Aleksander Ellamit ennast, tulevahetuses Uuemõisa konstaabli Turuga sai ta surma.

Pärast esimeste ülesannete edukat täitmist tegi Riis Aleksander Ellamile ettepaneku hakata välja andma oma põrandaalust ajalehte ja mõtles välja ka ajalehe nime, «Saare Tööline».

EKP ja Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Saaremaa organisatsiooni häälekandja esimene number ilmus 19. detsembril 1928. Riis trükkis seda Kuressaare raamatupoest ostetud kummitähestiku abil, esimene tiraazh oli 200 eksemplari.

Tunnustuseks tehtud tööle saadi pärast esimese numbri ilmumist Tallinna seltsimeestelt shapirograaf ja hiljem kirjutusmasin. Riis räägib oma mälestustes kahe «Saare Töölise» trükkimisest, kas neid ka rohkem ilmus, jäetakse ütlemata.

1931. aastal käis Riis paari mõttekaaslasega ülesannet täitmas Kuivastus, kus parajasti käisid Eesti-Läti mereväemanöövrid. Hommikul ärgates leidsid mereväelased ja Kuivastu elanikud, et öö jooksul on kogu ümbrus täis saanud bolshevistlikke lendlehti, milles kutsuti madruseid pöörama relvad kodanluse poole. Paaril korral levitati lendlehti ka Saaremaal. 1931. aastal jõudis Riisil kätte aeg minna sõjaväkke, töö Saaremaa komsomolisekretärina jäi pooleli. Pärast noorsõduri aega Viljandis jätkus Riisi teenistus Narva õppekompaniis Vestervalli kindluses. 1932. aasta 8. märtsil kutsuti Riis välja. Teda ootas erariides mees, kes esitles end kaitsepolitsei agendina.

Eelmise aasta sügisel olid Saaremaal arreteeritud Riisi võitluskaaslased Johan Ellam, Aleksander Kuul, Aleksander ja Vassili Lember ning Vassili Verlin.

Aleksander Kuuli juurest kivivarest leiti ka kummitähestikuga «trükikoda», mida Riis oli kasutanud «Saare Töölise» trükkimiseks, ja keelatud kirjandust. Aleksander Kuul «trükikoda» omaks ei tunnistanud.

Kuna arreteerimised olid toimunud Riisi sõjaväes oleku ajal, siis ei teadnud ta nendest midagi.

Kohtuprotsess Saaremaa komsomolisekretäri ja ta mõttekaaslaste üle algas 28. novembril 1928. Põhiliseks süüdistuseks Riisi vastu oli eksperdi järeldus, et «Saare Töölist» oli trükkinud tema. Ülekuulamistel kasutas Riis vaikimistaktikat. Nagu nüüdki ta end milleski süüdi ei tunnistanud, sest kodanluse ees ei saanudki töölisjuhil süüd olla. Kohus mõistis Riisi neljaks aastaks vangi. 1939. aastal Eesti ja NSV Liidu vahel sõlmitud nn. vastastikuse abistamise pakt andis endistele põrandaalustele tegutsemiseks hoopis uued võimalused. Riis meenutab, et esimest korda sai ta rääkida avalikult tõtt NSV Liidust. Riis hakkas enda ümber koondama ustavaid noori seltsimehi.

Nagu ta ise ütles, taheti sõja puhuks NSV Liidu vastu luua oma partisanisalk, kes hakkaks tegutsema vaenlase tagalas. Relvad taheti võtta Kaitseliidult. Koos Johan Ellami ja Aleksander Kuuli grupiga kuulus sellesse üle 100 mehe.1940 sai Riis ajalehe «Meie Maa» peatoimetajaks, oli EKP Saaremaa komitee ja maakonna TSN täitevkomitee liige. Riisi enda sõnul oli ta oma positsiooniga rahul, kuid ülemused arvasid tema tuleviku kohta teisiti.

Siseministeeriumi politseivalitsuse direktor Andrei Murro kutsus Riisi Tallinna ja teatas, et ta on määratud poliitilise politsei Saaremaa komissariks.

Riisi sõnul püüdis ta vastu vaielda, kuid tema arvamust ei kuulatud. Peagi võttis Riis üle ka Saaremaa politseikomissari kohustused. Kui ametinimetused ja töökorraldus uuele korrale vastavaks muudeti, sai Riisist Saaremaa julgeolekuülem. Riisi tegevusest Saaremaa julgeolekuülemana on teada vähe. Oma memuaarides käsitleb ta sellest ajast vaid mõnda episoodi ja nendes kordasaadetud metsikustel iseenesest mõista ei peatuta.

Dokumendid suutsid Nõukogude julgeolekuorganid enne taganemist hävitada. Säilinud on vaid arreteerimiskäske, mille all on teiste hulgas ka Vassili Riisi allkiri.

Pärast Punaarmee taganemist Saaremaalt leiti Kuressaare lossihoovist ja selle ümbrusest, Sõrve poolsaarelt, NKVD ametkonna elamu aiast ja Kudjape kalmistult ühishaudu.

Sinna maetud inimesi oli enne tapmist piinatud, neil olid keeled suust lõigatud, silmad välja torgatud, jäsemed lödiks keedetud.

Laibad olid niivõrd moondunud, et neid oli võimalik ära tunda üksnes riiete järgi. Kuressaare lossihoovis mõrvati vähemalt 92 inimest, tõenäoliselt aga rohkem, Iide küla ühishauast leiti 20 nõukogude võimu ohvrit ja NKVD elamu aiast 12.

Kui suur oli Riisi osa nendes kuritegudes? Ühest vastust sellele küsimusele siiani pole.

Riis ise väitis, et ta ei teadnud piinamistest ja tapmistest midagi ning sai lossihoovis toimunust teada alles Saksa okupatsiooni ajal. Pärast Tallinna vallutamist allus julgeolek Saaremaa garnisoni juhtkonnale ja lõplikud otsused võeti vastu seal.

Keegi tunnistajatest pole näinud Riisi tapmas või piinamas. Inimesi lasid maha ja käisid arreteerimas Vene mereväelased, Kuressaare loss oli samuti sõjaväelaste valduses ja Riisi enda sõnul ei olnud tal seal toimuvaga mingit pistmist. Inimesi ei piinatud aga ainult Kuressaare lossis. Seda tehti ka Kuressaare vanglas, mis asus ühes majas julgeolekuga, kus töötas Riis.

Saarlane Juhan Lõhmus, keda Saksa lennuki pikksilmaga vaatamise eest hoiti kinni Kuressaare vanglas, meenutab, et ühte kaasvangi tiriti juustest nii tugevasti, et tal tulid juuksed koos peanahaga pea küljest lahti, teised kaks aga leiti hiljem lossihoovi ühishauast.

Sellest nähtub, et seos lossihoovis toime pandud massimõrvade ja Riisi juhitava julgeoleku vahel ikkagi oli. Iseasi, kas leidub dokumente selle kohtus tõestamiseks.

Riisi seletustes võib olla siiski ka omajagu tõtt. Kohalikke olusid ja inimesi tundva eesti rahvusest julgeolekuülema ülesanne ei saanudki olla inimeste piinamine ja oma käega mahalaskmine.

Julgeolekujuhti vajati muul otstarbel, näiteks likvideerimisele või väljasaatmisele kuuluvate inimeste väljaselgitamiseks ja ülesleidmiseks. Ka Riis ise on varem öelnud, et teda saab süüdistada inimeste küüditamises.«Eesti rahva kannatuste aasta» järgi küüditati 1941. aasta suvel Saaremaalt 985 inimest ja teistel andmetel veel 1000 vahetult pärast sõja puhkemist, tagasi jõudsid neist vähesed. Eriti järjekindel olevat Riis olnud Saaremaa politseinike hävitamisel.

Siiski on rahva mälus paar juhtumit, kus Riis vahetult võis olla süüdi inimeste surmas. Nagu selgituseks kirjutab ühest neist Riis ka oma mälestustes.

Riisi versiooni järgi läksid nad sõja esimesel päeval vaatama, kas saaks lossivallistiku käike kasutada varjendina. Lossis sattusid nad pealt nägema, kuidas lossivaht Kaljo kuulas raadiost Ribbentropi kõnet sõja puhkemise kohta ja sealjuures suurest rõõmust tooli peal tantsis.

Tegelikult oli Voldemar Kaljo Saaremaa muuseumi juhataja, kes täitis ühtlasi lossivahi kohustusi. Tema tütar mäletab sama sündmust teisiti.

Tõepoolest tuli julgeolekuülem Riis kahe Vene sõjaväelasega vaatama lossivallistiku käike. Ta astus ootamatult, nii et keegi ei jõudnud midagi ette võtta, Kaljode korterisse. Toas mängis raadio, mis oli häälestatud Saksa raadiojaamale, kust peremees kuulas parajasti sõjateateid.

Riis küsis, mis jaam see on, ja käskis tõlkida. Saanud vastuse, hakkas ta venelastele midagi selgitama. Seejärel võttis Voldemar Kaljo seinalt võtmed ja läks lossivallistiku käikusid näitama.

Kodus oodati kaua, kuid tagasi Kaljo enam ei tulnudki. Hiljem nägid omaksed eemalt, kuidas sõjaväelased teda enda vahel kuhugi viisid. Rohkem ei teata Saaremaa muuseumi juhataja Voldemar Kaljo saatusest midagi. Punaarmee taganemisel Saaremaalt sai Riis korralduse jääda Nõukogude tagalasse põrandaalusele tööle. Saadud korralduse järgi tuli kaevata metsadesse koopad, oodata, kuni rinne on üle läinud, ning alustada siis partisanitegevust.

Algul taganes Riis koos Punaarmee väeosadega Sõrve, lahingutegevuse lõppedes aga liikus koos Aleksander Kuuli, Johan Ellami ja Vassili Olliga Saaremaa sisemaakondade poole, et hakata täitma talle antud ülesannet.

Riisi võitluskaaslased ja kogu maha jäänud agentuur tabati peagi, Saksa okupatsiooni elas üle Riis üksinda. Riis varjas end algul Väkra külas, kus aga kohalikud Omakaitse mehed üritasid teda kinni võtta.

Riis pääses põgenema ja leidis varju Valjala lähedal Kiriku külas Marie Peedi vabadikumajas. Koht oli valitud äärmiselt nutikalt. Marie Peet oli usklik ja erakliku eluviisiga inimene, kelle juures võõraid käis väga harva. Vaid mõnisada meetrit eemal asus Omakaitse staap, samas lähedal elas ka politseinik.

Kuna perenaine pidas palju kanu, siis oli maja ümber kõrge aed, mille tagant õue näha ei olnud. Aiavärav oli pidevalt suletud. Rehetoas, kus ahju taga asus Riisi peidik, elasid samuti kanad. Vahel harva pidasid adventistid Marie Peedi juures palvetundi, kuid seda tehti tagakambris, rehetuppa võõrad ei pääsenud.

Riis tundis end nii kindlalt, et asus ajaviiteks kirjatööga tegelema. Marie Peet hankis talle vana tshekiraamatu, mille äärtele hakkas valmima fashismi paljastav teos «Fashismi lõust». Siiski arvatakse, et keegi pidi valmistama Riisile varjamiskoha ette. Saaremaal teatakse kinnitada, et Riis käis enda varjamise ajal läbi Valjala abivallavanemaga. See oli ümbruskonnas väga autoriteetne mees, kes sai hästi läbi sakslastega ja oli mõnda aega ka nende teenistuses.Pärast sõda sai Vassili Riis Saaremaa maakonna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeheks ja tal oli võimu, et tasuda talle osutatud teenete eest ja maksta kätte vaenlastele.

Pool Väkra küla, kus kord taheti Riisi kinni võtta, küüditati Siberisse, Marie Peedile anti medal ja personaalpension, Valjala endisele abivallavanemale aga kingiti tõenäoliselt elu. Teda ei puudutatud ja ta suri Saaremaal oma loomulikku surma, kuigi uue võimu mõõdupuu järgi oleks põhjust temaga arveid õiendada olnud küllaga. Teised samasuguse minevikuga mehed lõpetasid üldjuhul oma elu Siberi vangilaagrites. Imeline pääsemine mõjus Riisi edaspidisele karjäärile siiski halvasti, tema tipuks jäigi maakonna täitevkomitee esimehe koht.

Riisi kaasvõitlejad ei uskunud hästi, et ta võis ilma sakslastega koostööd tegemata end nii kaua varjata. Hiljem töötas Riis ajakirjanduse alal, oli «Pärnu Kommunisti» peatoimetaja asetäitja ning «Talurahvalehe» ja «Rahva Hääle» korrespondent. 1957. aastal jäi Riis pensionile ja elas kuni surmani(1998) Pärnus.

Riisi allkirjaga arreteerimiskäskude koopiad liikusid Pärnus juba kaheksakümnendate aastate alguses. Tema muu minevik ei olnud saladus, on ta ju kirjutanud mitu raamatut oma võitlusteest.
DSCN4947 (3)_LI.jpg
Kasutaja avatar
Wirbelwind
Huviline
Postitusi: 178
Liitunud: P Veebr 04, 2018 1:11 pm

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas Wirbelwind »

"NKVD elamu" all on mõeldud ilmselt endist advokaat Varesti maja, Uus tn 10? Huvitav, ei ole varem kusagilt lugenud või kuulnud, et selle aiast oleks leitud ühishaud 12 ohvriga. Näiteks siin artiklis seda ei mainita:

http://www.saaremaa.ee/index.php?option ... cle&id=134

Üks Kuressaare kohalik mees rääkis, et sakslaste ajal asunud samas majas SD.

Samuti on mul üks küsimus Kuressaare vangla kohta, ehk keegi teab. See asus Tallinna tn 19, sõja ajal (ilmselt siis 1944 septembris Punaarmee linna saabumisel) põles praktiliselt täiesti ära, säilis vaid fassaad. 1945 pandi saksa sõjavangid hoonet taastama ja kui valmis sai, asus sinna piirivalve. Ometi on veel hilisematel aastatel kasutatud mõistet "Kuressaare vangla", näiteks Elmar Ilp koos mõne kaaslasega põgenes mälestuste järgi just Kuressaare vanglast, mitte miilitsa arestimajast. On kellelgi infot, milliseid kinnipidamisasutusi punavõimurid Kuressaares vahetult sõja järel haldasid? 1945 kevadel näiteks asus miilitsajaoskond lossi juures, praeguse Ekesparre butiikhotelli majas, nii palju tean.
oliver
Huviline
Postitusi: 614
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas oliver »

Meenub et kunagi nii 12-aastasena sai põnevusega loetud Vassili teost "Vabaduse leek", tundus kangesti põnev. Nüüd ükspäev nostalgiast lappasin raamatu läbi ja on ikka rämps küll...
Kasutaja avatar
labidamees
Veteran
Postitusi: 1862
Liitunud: L Nov 24, 2007 5:40 pm

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas labidamees »

Eile võttis seoses Riisi teemaga ühendust ühe Kuressaares mõrvatud mehe lapselaps.Vanaisa oli 1941 aastal Tallinnast punaväkke mobiliseeritud aga mingil põhjusel sattus mootorlaevaga ''Helga''? Saaremaale ja kuna keeldus sõtta minemast siis leiti ta hiljem lossi kaevust.
Riisi kohta sain veel teada,et Pärnus Riia maantee kortermajas elades vahetas ta samas majas kaks korda korterit.Ju siis oli seltsimehel väike paranoia kallal...
Kasutaja avatar
Wirbelwind
Huviline
Postitusi: 178
Liitunud: P Veebr 04, 2018 1:11 pm

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas Wirbelwind »

Ma imestasin ka kunagi, et kuidas sattus Nõmme mees Viktor Kübar, kes jäädvustas enda nime ühe Kuressaare ajutise kinnipidamiskoha seinale, üldse Saaremaale. Aga üks kümmekond aastat tagasi lugesin mingist raamatust või artiklist pikemat kirjeldust sellest, kuidas toodigi suurem grupp Tallinnast mopitud mehi Saaremaale ja liideti punaväega. Viktor Kübar oli midagi rääkinud, mis liigitus vaenuliku propaganda kilda, arreteeriti koputaja ütluste põhjal ja hukati Kuressaares. Aga kust ma seda lugesin, tee või tina, lihtsalt ei meenu.
oliver
Huviline
Postitusi: 614
Liitunud: K Okt 05, 2011 2:54 pm

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas oliver »

Kas nendest "Helgaga" toodud meestest mitte mingisugust hävituspataljoni ei tahetud moodustada, justkui meenub kusagilt...
Kasutaja avatar
Kriuks
Moderaator
Postitusi: 5349
Liitunud: T Aug 09, 2005 5:09 pm

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas Kriuks »

labidamees kirjutas:Ju siis oli seltsimehel väike paranoia kallal...
Ei mingit paranoiat. Hoopis karm reaalsus pani vana peeru siputama 8) ... Riisi korteri ukse taha Pärnus ilmusid inimesed, kes lubasid temaga arved õiendada. ... Kaldmaa, U. (1996). Vassili Riis - kommunist suure algustähega, ... Postimees. 04. mai
Kasutaja avatar
labidamees
Veteran
Postitusi: 1862
Liitunud: L Nov 24, 2007 5:40 pm

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas labidamees »

Tõenäoliselt oma kabinetis seltsimehe ja võitluskaaslasega töömuljeid vahetamas.Tähelepanelikul vaatlusel seinal ära tuntav Saaremaa kaart.
DSCN4949 (3)_LI.jpg
Kasutaja avatar
Zzirk
Huviline
Postitusi: 175
Liitunud: P Juul 23, 2006 9:03 pm
Asukoht: Liefland
Kontakt:

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas Zzirk »

Juunipöörde aegne PolPol'i Riisi ülekuulamisprotokoll.
O.Äär.Karistamine juuni 1940_0001.jpg
Huvitavad Aegna Merekindluse ajateenistuse fotod 1930-1935.
Kasutaja avatar
Wirbelwind
Huviline
Postitusi: 178
Liitunud: P Veebr 04, 2018 1:11 pm

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas Wirbelwind »

labidamees kirjutas:Eile võttis seoses Riisi teemaga ühendust ühe Kuressaares mõrvatud mehe lapselaps.Vanaisa oli 1941 aastal Tallinnast punaväkke mobiliseeritud aga mingil põhjusel sattus mootorlaevaga ''Helga''? Saaremaale ja kuna keeldus sõtta minemast siis leiti ta hiljem lossi kaevust.
Riisi kohta sain veel teada,et Pärnus Riia maantee kortermajas elades vahetas ta samas majas kaks korda korterit.Ju siis oli seltsimehel väike paranoia kallal...
Ajalehe "Meie Maa" artiklist "Salaselts bolševike poolt mobiliseeritud eestlasist" (18.09.1943):

"Kuid siiski mõne mobiliseeritu saatus kujunes teisiti. Nii Tallinnas 22.08 mobiliseeritud mehi toodi ka Saaremaale, mis kommunistide arvates "Läänemere Gibraltarina" pidi vastu panema igale rünnakule. Siin nad koos paljude mobiliseeritud saarlastega juba enne sakslaste operatsiooni Saaremaa vastu organiseerisid rühmi, kes võimaluse korral oleks bolševike võimu kukutanud. Allpool kirjeldame lähemalt mobiliseeritud eestlaste tegevust tookord veel "punasel" Saaremaal.
22. augusti mobilisatsiooni ohvriks langenud tallinlasi toodi laeval "Helgi" Saaremaale, kuna tee Leningradi oli muutunud liiga riskantseks. Juba laevas tekkis lähem tutvus umbes 15 mehe vahelises ringis, kuhu kuulusid juhtidena ka J.K., R.M. ja A.T.. Tähendatud ringis võeti vastu otsus igal juhul sakslaste poole üle minna. Mobiliseeritute jaotus bolševike väeosadesse teostati Kuressaares, kusjuures 74 mobiliseeritut määrati niinimetatud "Eesti pataljoni", kelle hulgas oli ka J.K. "Eesti pataljon" saadeti Kandla metsa, kus asus ka juba juulikuus mobiliseeritud eestlasi, arvult umbes 400. Relvi eestlastele kätte ei antud. Kõik Kandla metsas olevad eestlased jaotati kolme kompaniisse, keda valvas rühm hävituspataljoni mehi. J.K. juhtimisel loodi ühes kompaniis salaselts, kuhu kuulus peaaegu terve kompanii meeskond. Salaselts seadis endale ülesandeks hävitada "Eesti pataljoni" staap ja üle võtta relvaladu. Edasi kavatseti minna Aste baasi ja vabastada sealolevad eestlased. Selle plaani teostamiseks oli saarlastele ette nähtud eriline vastutusrikas osa pataljoni komandöri ja komissari kahjutuks tegemisega. Kuid selle julge plaani ajasid nurja 10 meest, kes hakaksid kõhklema ja põgenesid olemasolevaid relvi kaasa võttes. Põgenike eest tehti vastutavaks J.K., keda ähvardati kohaleilmunud NKVD meeste poolt maha lasta. Selleks viidi J.K. polgu staapi Karujärvele. Kogu kompanii saadeti laiali punaväelaste hulka.
J.K. paigutati polgu staabis tühja ruumi, kust viimasel aga õnnestus põgeneda, hiilides ühe mööduva meeskonna hulka, kus oli punaväelaste seas ka eestlasi, kes K-d tundsid ja viimast enda hulgas varjasid. Nimetatud meeskond viidi lähedalasuvasse metsa kindlustustöödele. Kindlustustöödel viibides asus J.K. ühes usaldatavate kaaslastega edasi plaanitsema põgenemist sakslaste poole. Siirdudes Kuressaarde, leidis ta Saksa lennukilt allavisatud lendlehe, mis võimaldas 50 mehele takistamatut üleminekut sakslaste poole. Kuna J.K. sai ise granaadikillust haavata, andis ta tähendatud tunnistuse üle sõpradele, kellel õnnestuski sellega Pöidel sakslaste poole üle minna. K. evakueeriti Sõrve säärele Torgu haiglasse, kust kolme päeva pärast kästi minna oma väeossa. Selle asemel aga peitis K. end metsa, kus oli varjul ka palju teisi mobiliseeritud eestlasi. Kuid päev hiljem võeti kõik "metsavennad" punamadruste poolt kinni. Jälle seisis meestel ees rindetee ühe punaväelase saatel. Kuid mehed rääkisid saatjale augu pähe, et ei maksagi rindele minna. Nii viis valvur rindeleminejad Järve metsa, kus asus ka teisi eestlasi, kes tegid tagalas "kindlustustöid". Endi julgestamiseks hävituspataljoni vastu näpati relvalaost mõned püssid ja käsigranaadid ning pandi ööseks välja valvepostid. Et rohkem relvi saada, paigutati valvepostid tee äärde, kust punaväeosi läks rindele. Valvepostid vangistasid 7 punaväelast, kellelt saadi saagiks 2 kergekuulipildujat ja 5 püssi. Selle relvavarustusega võeti üle Järve metsas asuvad suured varustuslaod. Ladudes oli peale suure hulga laskemoona ja muu sõjavarustuse ka kokkuriisutud eraisikute varandust: tohutul hulgal igasugust riidekraami, pesu, toitaineid, autosid jne. Kuna metsad olid täis hulkuvaid punaväelasi, seati välja postid nende vangistamiseks. Sel teel vangistati üle 400 punaväelase ja saadi vastaval hulgal relvi.
Sakslastega side loomiseks asetati maha valged riidekangad, millele "trükiti" samblast ja kanarbikust sõna- eestlased. Veel kujundati mustale põllupinnale haakrist. Saksa lennukeilt märgati neid side-tunnusmärke ning mõne tunni pärast ilmus kohale soomusmasin kolme mehega. Neile anti üle punaväelased ning näidati kätte laod."
Kasutaja avatar
labidamees
Veteran
Postitusi: 1862
Liitunud: L Nov 24, 2007 5:40 pm

Re: Vassili Riis

Postitus Postitas labidamees »

Kena gimnastjorka sm.Riisil. Kas EW pärand või rätsepatöö?
DSCN4945 (3).JPG
Vasta

Mine “Esimese Nõukogude Okupatsiooni Ajal/During the First Russian Occupation”