1. leht 1-st

Heinrich Neggo

Postitatud: E Dets 27, 2021 11:48 am
Postitas arensburger
Heinrich Neggo - sündis 28.12.1897 Pöidel, käis 18.10.1914 Kuressaares leeris;, elanud alates 1915. aastast Venemaal ja pärast
Teist maailmasõda taas Eestis. II maailmasõjas Nõukogude armee alampolkovnik, Eesti Laskurkorpuses 925. Laskurpolgu komandör, hiljem Tallinnas Kalevi vabriku direktor.
Petrogradi Kontroll- Opteerimiskomisjoni arhiivifondis on säilitamisel Heinrich Neggo optanditoimik. 11.11.1920 esitas Heinrich Aleksandri p Neggo (elukoht Petrograd, Moika 82-15) Eesti Vabariigi Esitusele Venemaal taotluse lugeda ta Eesti-Vene rahulepingu artikkel IV põhjal Eesti Vabariigi kodanikuks. Ta oli sündinud 28.12.1897/07.01.1898 Saaremaal Pöides ning seisis Saaremaa Laimjala valla hingekirjas. 1915. aastal oli
Heinrich Neggo võetud sõjaväkke. Ta oli elanud Venemaal Petrogradis, Irkutskis ja Murmanskis. 1920. aastal oli Heinrich Neggo ohvitser Petrogradi Sõjaväeringkonna Staabi tagavarajaoskonna teenistuses. Eesti Vabariigi Välisministeeriumi Kontroll- opteerimise komisjoni Petrogradi osakonna poolt anti 16.01.1921 Heinrich Neggole välja kodakondsuse tunnistus nr 14400. Kodakondsuse tunnistus on välja võtmata.
Tunnistus maksis sissesõidu loana Eesti Vabariigi piiridesse. Kui kodakondsuse tunnistust välja ei võetud, siis ei olnud isikul võimalik aastatel 1921-1922 Eesti Vabariiki elama asuda. Kodusõjas sõdis Koltsaki vastu ning bašmatside vastu Usbekis ja Turkmeenias.
Tema isa Aleksander Villemi p Neggo elas Tallinnas, Prii 9. Kaitseliidu Peastaabi arhiivifondi andmetel autasustati 16.01.1929 Eesti kodanik Aleksander Villemi p Neggo (elukoht Tallinn, Prii 9 -8) Kotkaristi V klassi teenetemärgiga. Ta oli töötanud Noblesneri tehases ja olles Kaitseliidu liige organiseerinud Vabadussõja ajal Kopli laevatehase ja vabrikute ning ladude kaitset.

Re: Heinrich Neggo

Postitatud: E Dets 27, 2021 1:42 pm
Postitas oliver
Ilmselt ainuke Eesti kodakondsusega isik kes sõdis Koltsaki ja bašmatside vastu?

Re: Heinrich Neggo

Postitatud: K Dets 29, 2021 12:43 pm
Postitas Wirbelwind
Vaevalt, et ainuke. Vabadussõja jooksul registreeriti Eestis üle 10 000 sõjavangi ja ülejooksiku, tegelik arv oli veel suurem. Nii mõnigi nendest sai hiljem Eesti kodanikuks (eriti eestlastest punaväelased nagu komandör Leonhard Ritt jt) ning paljudel oli varasem lahingukogemus teistelt rinnetelt.